Robert Peets: spordipealinna aastast saavad kasu kõik viimsilased

Suurpere isa Robert Peetsi teekond on viinud ta sammhaaval üha kõrgemale – Alutaguse suusamaratonide korraldajast rahvusvahelise suusaliidu võistlusdirektorini ja nüüd Tallinn 2025 Euroopa spordipealinna projektijuhiks. Ka oma kodu Viimsis valis ta kümme aastat tagasi just liikumisvõimaluste järgi.

Tema missioon on olnud läbiv: tuua sport inimestele lähemale. "Viimsis on selleks suurepärased võimalused – meil on siin mitu ujulat, purjetamine, kilomeetritepikkused metsarajad ja isegi oma suusamägi, mida saavad ette näidata üsna vähesed omavalitsused," ütleb Peets ja lisab, et just neid aspekte silmas pidades tegi ta ka oma elukohavaliku. 

Spordipealinna juhiks AI abiga
40-aastane tervisekultuuri edendaja Robert Peets muheleb, et Tallinn 2025 Euroopa spordipealinna projektijuhi amet on tema elus esimene, kuhu ta on päriselt kandideerima pidanud. "Üks hea tuttav, kes teadis mu varasemaid tegemisi, saatis selle kuulutuse ja soovitas kindlasti proovida. Mul polnud elus varem isegi CV-d olnud – tegin selle AI abiga viie minutiga valmis ja saatsin teele,” ütleb Peets.

Suurprojekt võlus meest eelkõige võimalusega ise muutusi ellu viia. "See oli nagu puhas leht – said ise asjad lauale panna ja visiooni luua," selgitab ta. "Tallinn kannab küll Euroopa spordipealinna tiitlit, aga tegelikult on see võimalus kogu Eestile, sealhulgas Viimsile, näidata end sportliku rahvana ja innustada veelgi rohkem inimesi liikuma. Kui praegu on Eesti parimas omavalitsuses aktiivseid liikujaid 50 protsendi kandis, siis meie eesmärk on jõuda 60 protsendini. See on väljakutse, mis mind tõeliselt kõnetab," räägib Robert Peets, kes näeb spordipealinna aasta mõju ulatumas kaugele üle Tallinna piiride.

Robert Peets on liikumise usku
Aktiivse eluviisi esindaja on ta ka ise hea eeskuju – nooruspõlves veetis mees lugematuid tunde Alutaguse metsades suusatades, mis viis ta hiljem Tartu ülikooli kehakultuuri õppima. Praegugi on sport tema igapäevaelu osa.

"Mulle meeldib surf, kuigi tuul ja tööaeg ei taha alati klappida," muigab ta. Lisaks harrastab Peets mäesuusatamist, jalgrattasõitu ja murdmaasuusatamist – viimast saab ta nautida ka tänu FISi tööle, mis viib teda tihti maailma parimatele suusaradadele.

Aastaringselt võib Peetsi kohata ujumas koduvalla randades, kus kilomeetritepikkune rannajoon pakub selleks suurepärased võimalused.

"Viimsi spordimenüü on tõepoolest väga mitmekülgne," kiidab spordimees kohalikku omavalitsust ja kehakultuuri eestvedajaid. "Kui veidi kriitikat teha, siis täiuslikust õnnest jääb puudu vaid kunstlumega suusarada. Väikesed vallad üle Eesti suudavad seda pakkuda, Viimsi võiks ka. Muus osas näitame eeskuju – vali endale ala purjetamisest, tennisest ja ujumisest kuni judo, kergejõustiku, jalgpalli, mäesuusatamise ning surfini välja." 

Spordipealinn jõuab ka Viimsisse
"Eelmisel aastal toimusid spordipealinna eelsündmused ka naabervaldades – Sauel, Rae ja Kiili vallas. 2025. aastal tuleme ka Viimsisse ning korraldame Naissaarel ühe toreda matka. See on plaanis 19. aprillil," lubab ta.

"Sport pole minu jaoks kunagi olnud vaid võistlused ja medalid," räägib Robert Peets. "Kui vaatame suurt pilti, siis iga aktiivselt liikuv inimene tähendab riigile väiksemaid kulusid. Aga veelgi olulisem on see, et liikumine muudab meid õnnelikumaks. Iga euro, mille Eesti koos omavalitsuste, riigi ja ettevõtjatega sporti investeerib, on hindamatu panus selle eesmärgi saavutamisse.”

Lapsevanemad, võti on teie käes – tippsporti peab nägema oma silmaga!
Robert Peets usub, et spordiharjumuse kujundamisel on võtmeroll just vanematel. "Täpselt nagu mind viis isa kunagi Alutaguse metsadesse suusatama, peame meiegi oma lastele näitama, et liikumine on loomulik osa elust. Ja siin on suur roll ka tippspordil – kui lapsed näevad oma silmaga maailmaklassi sportlasi, süttib neis soov ka ise neid alasid proovida."

Ta toob näiteks hiljutise iluuisutamise EMi, kus Niina Petrõkina võitis kodupubliku ees kuldmedali, ning viitab ka Epp Mäe mõjule naistemaadluse populaarsuse kasvul. 

Võimalusi lapsi käekõrval tippsporti vaatama viia on tänavu Viimsi lähedal pealinnas üsna heldelt. “Talve algul oli iluuisutamise EM, märtsis kogunes pealinna Simple Sessionile ekstreemspordimaailma koorekiht ja juba kohe Tallinna lauluväljakul võtavad MK-etapil üksteiselt mõõtu maailma kõige kiiremad murdmaasuusatajad, juunis on iluvõimlemise EM, lisaks erinevad maratonid, Ironman,” loetleb ta.

"Kõik need sündmused ei ole mõeldud vaid kitsale ringkonnale. Vastupidi, nende mõte on tuua tippsport inimestele võimalikult lähedale, et kõik saaksid osa sellest erilisest õhustikust, mis tekib, kui maailma parimad sportlased sinu koduriigis võistlevad. See innustab noori sporti tegema ja aitab kaasa meie eesmärgile muuta liikumine Eestis loomulikuks osaks igapäevaelust."

Võimalus proovida maailma suusaeliidile loodud rada
Just murdmaasuusatamise puhul on lähenemine hästi õnnestunud. "Lauluväljaku suusarada on täiesti uut tüüpi näide, kuidas tippsporti kogukonnale lähemale tuua," selgitab spordijuht. "Tavaliselt tuuakse linnasprindi puhul lumi võistluseks kohale ja viiakse see kohe ka minema, kuid meie tahame pakkuda kõigile võimalust sõita samal rajal, kus peagi võistlevad maailma tipud. Siin saavad nii lapsed kui ka täiskasvanud end proovile panna – võtta aeg ja hiljem, pärast MK-etapi äravaatamist, kodus saunas istudes võrrelda oma sooritust maailma parimate omaga."

"See on märgiline sündmus eriti meie noortele suusatajatele, kes saavad võistelda kodusel MK-etapil," jätkab ta. "Kui lapsed näevad oma silmaga, kuidas meie murdmaasuusatamise uus põlvkond maailma parimatega ühel rajal võistleb, ja saavad ka ise samal rajal sõita, sünnib sealt kindlasti uusi unistusi ja järelkasvu," on Peets veendunud.

Suvel saab kaasa elada noorsportlastele seitsmel spordialal
“Ka Tallinn 2025 Euroopa spordipealinna projekt annab meile ainulaadse võimaluse tuua siia palju põnevaid spordisündmusi. Augusti esimesel nädalal toimuvad rahvusvahelised lastemängud toovad Tallinnasse üle tuhande noorsportlase, kes võistlevad seitsmel alal: judos, vehklemises, jalgpallis, rannavõrkpallis, tänavakorvpallis, ujumises ja kergejõustikus. Eriti põnev saab olema Vabaduse väljak, kuhu rajatakse nii liiva- kui ka korvpalliväljakud," räägib Robert Peets. "See pole aga ainult võistlejatele – platsid jäävad pärast lastemänge veel kolmeks nädalaks üles ning seal hakkavad toimuma avalikud treeningud, turniirid ja üritused. Igaüks saab tulla proovima, kuidas on mängida rannavõrkpalli või tänavakossu päris spordiväljakul."

Eesti sporti suunavad lausa kaks Alutaguse juurtega viimsilast
Üks asi on rääkida spordi kättesaadavusest suures plaanis, teine asi on see pisik iga viimsilase koju viia, et innustada neid liikuma. "Huvitaval kombel on kaks Viimsi meest leidnud tee Eesti tippspordi juhtimisse. Tiit Pekk, kellega olen aastaid koos Alutaguse suusa- ja rattamaratone korraldanud, valiti mullu Eesti Olümpiakomitee (EOK) asepresidendiks," märgib Peets ja lisab, et see on Eesti spordile suur võit. „Pekk on töökas ja organiseeritud inimene, kelles on rohkelt entusiasmi terve Eesti spordi hüvanguks. Just sellist pühendumist on EOK-s vaja."

Asepresident innustab liikuma
"Liikumine peab looma elusamat elu," ütleb üle 20 aasta Viimsis elanud Tiit Pekk, kes tunneb siinseid sportimisvõimalusi põhjalikult. "Pole naljalt teed või rada, kuhu mu jalg poleks veel sattunud – olgu see siis orienteerudes, rattaga sõites või suuskadel libisedes.

Just rõõm liikumisest on see, mida tahame rohkemate inimesteni viia. Et nad läheksid rõõmuga jalutama, orienteeruma, rattaga sõitma, ujuma, palli mängima – mida iganes. Aga et nad liiguksid regulaarselt ja see tooks neile silma sära."

EOK asepresidendina tahab Tiit Pekk toetada just kohalikku spordielu ja aidata heal kogemusel levida. "Kohalikud järvejooksud, mäejooksud, turniirid – just need väiksemad kogukondlikud üritused on meie spordielu süda. Tähtis on, kuidas me saame üksteist innustada ja häid ideid jagada, et need üritused oleksid elujõulised ka viie või kümne aasta pärast. Et see, mida oleme õppinud mujalt maailmast, jõuaks igasse maakonda, igasse spordiürituse korraldusse. Nii saame kõik koos targemini tegutseda." 

Just sellise rohujuuretasandi töö kaudu loodab ta muuta liikumise Eestis sama loomulikuks nagu igapäevane hammaste pesemine.

Ühised püüdlused viivad sihile
"Kui mõelda, et korraga on kaks Viimsi meest asunud Eesti spordielu kujundama, tekib tunne, et siin pole tegu pelgalt juhusega," märgib Robert Peets. "Võib-olla ongi just meie valla sportlik vaim ja mitmekülgsed võimalused need, mis innustavad spordile pühenduma ja seda rõõmu teistega jagama. Mina toon siia maailma tippvõistlusi, Tiit Pekk aitab kogukondadel oma spordielu elavana hoida – üheskoos saame nii rohkem inimesi liikuma!"

Ja nüüd, hea viimsilane, pane see leht käest ja liigu õue! Pole oluline, kui vana sa oled või millises vormis – Viimsis leiab igaüks endale sobiva viisi liikumiseks. Kutsu sõber kaasa, ole teistele eeskujuks ja tee liikumisest endale hea harjumus! See rõõm ootab sind!

Marta Vasarik
Viimsi Teataja kaasautor