Roheline ja mitmekesise loodusega Viimsi

Oktoobris toimub uue ja Viimsi valla tervet haldusterritooriumi hõlmava üldplaneeringu eskiisi avalik väljapanek. Lahenduse kohaselt hõlmavad suure osa vallast mitmesugused rohe- ja haljasalad. 

Rohealad tagavad mitmekesise elukeskkonna
Võrreldes kehtiva üldplaneeringuga on uue üldplaneeringu eskiis ette näinud suurema rõhu rohealade säilitamisele ja laiendamisele. Lahenduse koostamisel on looduslikele aladele antud prioriteet uute hoonestatud alade ees. Aastaid on keskendutud elamuarendusele, mis nüüd vajab tasakaalustamist, et suunata rohkem tähelepanu looduskeskkonnale ja avalikele aladele. Need on alad, mis mitte ainult ei säilita meie elukeskkonda, vaid ka väärtustavad ja rikastavad seda – olgu need näiteks pargid, heinamaad, haljakud või looduslikud alad. Seni on looduskeskkond jäänud ruumiloomes teenimatult tagaplaanile, kuid see omab kvaliteetse elukeskkonna osana kõrget väärtust. Lähtudes rohevõrgustiku auditi tulemustest ja ekspertide soovitustest, on uue üldplaneeringu keskmes Viimsi valla mitmekesise looduskeskkonna hoidmine ja kogu valda katva sidusa rohevõrgustiku säilitamine ning võimalusel selle toimimise parendamine.

Elurikkuse hoidmise vajalikkus
Vajadus elurikkama keskkonna järgi on sageli teadvustamata. Elurikkus tähendab, et meie ümber on palju erinevaid taimi, loomi, seeni, vetikaid, putukaid ja mikroorganisme ning nende koosmõjus kujunenud kooslusi, millesse on oma panuse andnud ka eluta looduse pool. Elurikkus ei seisne ainult kaitsealuste liikide hoidmises, vaid üldises looduslikus mitmekesisuses meie koduhoovis, metsaservades või parkides. Iga liik, olgu suur või väike, mängib olulist rolli ökosüsteemi toimimises, olles näiteks tolmeldaja, vee puhastaja või orgaanilise aine lagundaja ning seeläbi ka pinnase viljakuse säilitaja.

Elurikkuse säilitamine ei ole ainult ühe maaomaniku või ühe ajastu küsimus – see on kohustus kõigi ees, kuna looduse tasakaal mõjutab meid kõiki. Kaitsealad ja rohevõrgustikud on loodud selleks, et tagada meie väärtuslike loodusmaastike säilimine koos liikide ning kooslustega. Lisaks omavad alad rolli säilitamaks loomade rändeteed ning sidusus kõige elusa vahel. Maastikukaitsealade ja rohevõrgustiku kaudu saame kindlustada, et elurikkus on tagatud ka tulevastele põlvkondadele ning siin elavad inimesed ja muu elustik oleks tervem. Iga maaomanik saab panustada, hoides oma ümbrust liigirikkana ja toetades elupaikade säilitamist, sest meie tegevus täna määrab looduse tervise homme.

Üldplaneering ja rohealad
Kõige suurema ala moodustavad üldplaneeringu eskiisil metsased alad – need on tumedama rohelise tingmärgiga tähistatud alad nii poolsaarel kui ka saartel. Viimsi vallas on metsade osakaal ligi 60% kogu valla pindalast.

Metsadele järgnevad avamaastikud – erinevad heinamaad, rannaroostikud, niidud, luhad –, mis moodustavad ligi 8% valla pindalast. See number on suhteliselt väike, mis teeb avamaastikud Viimsis omaette väärtuseks. Sellest tingituna on avamaastikke nimetatud üldplaneeringus ka väärtuslikeks avamaastikeks. Avamaastik on oluline rändelindudele näiteks pesitsemiseks, loomadele on see toidulauaks, taimedele kasvukohaks, inimesele pärandkultuuri säilitamiseks. Kui seni on Viimsis maastikukaitsealadega peamiselt metsasid kaitstud, siis uue üldplaneeringuga vaatleme ka avamaastikke kui olulisi elemente rohevõrgustikus ning kaitsealade koosseisus. 

Kolmanda rohealade grupi moodustavad erinevad haljakud – pargid, haljastatud mänguväljakud jms tiheasumite roheelemendid. Selle osakaal on 5% kogu valla pindalast. Neid alasid täiendavad lisanduvad haljasalad, kui viiakse ellu mõnda tervikala planeeringut. Seega see number suureneb ajas. 

Üldplaneeringu eskiis näeb ette, et ligi 71% valla pindalast on rohealade juhtotstarbega. Sellele lisanduvad veel elamumaade, ühiskondlike hoonete ja ärimaade koosseisus olevad haljasalade mahud. Selline on meie roheline ja aedlinlik Viimsi uue üldplaneeringu eskiisil. 

Looduskaitsega alustati Viimsis juba 13. sajandil
Viimsi valla territooriumil tegeleti looduskaitsega juba 13. sajandil. Nimelt peetakse Taani kuninga poolt sätestatud Naissaare metsa raiekeeldu 1297. aastast Eesti vanimaks looduskaitsealaseks dokumendiks üldse. 17. juunil 1297 avaldas Taani kuningas Erik Menved käsu kaitsta metsa Naissaarel ning lisaks ka Aegnal, Paljassaarel. Kolme aasta pärast on meil võimalik tähistada Eestimaa looduskaitsega seotud 730. juubelit. See kõnekas fakt näitab, et siinsetel maastikel ja looduskeskkonnal on oma pikk ajalugu. 

Ka kohaliku omavalitsuse moodustatud kaitsealadelt oleme üpriski esinduslikud, kuid selles osas on veel tööd teha, et kõik väärtused saaksid kaitstud. Hetkel on meil looduse kaitse korraldatud läbi üldplaneeringu (kaitsemets jm rohealad), teemaplaneeringu (erinevad elemendid, alates tuumalast kuni puhveralani) ja maastikukaitsealade. Pilt on üpriski kirju ja teada tuleb erinevaid planeeringuid ning eeskirju. Uue üldplaneeringu eskiisiga tehakse ettepanek moodustada juurde kaitsealasid, et seeläbi kaitsekorraldus ühtlustada ja tagada alade sidusus.

Loodust tuleb kaitsta igal pool
Looduse hoidmine ja kaitsealade rajamine ei ole vaid kohustus, vaid ka võimalus säilitada meie kätte usaldatud unikaalsed loodusväärtused põlvkondade üleselt. Üldplaneeringu eskiis teeb ettepaneku kümnele alale kohalike kaitsealade loomise, kusjuures osad neist on seotud olemasolevate kaitsealade laiendamisega. Kaitsealade eesmärk on kindlustada piirkonnale omaste looduskoosluste ja pärandmaastike pikaajaline säilimine, samuti rohevõrgustiku ja loodushüvede jätkusuutlik hoidmine. Kaitsealade laiendamine ja uute loomine eeldab koostööd maaomanikega. Nagu ka vallavanem juhtkirjas kirjutab, on üldplaneeringu koostamine suur kompromisside tegemise kunst. Kõik see eeldab koostööd ja tingimustes kokku leppimist. Kindlasti ei ole soovi maaomanikele kaitsealadel kõike keelata. 

Oluline on kokkulepete ja tasakaalustatud lahenduste leidmine, mis seeläbi aitab Viimsist kujundada veelgi atraktiivsema ja harmoonilisema elukeskkonna. Usun, et ka maaomanikel on soov hoida siinset elurikkust. Maastikukaitsealal tuleb küll teatud reeglitega arvestada, aga oluline ongi selles osas leida mõlemat poolt rahuldav tingimuste komplekt. Selleks kaasame maaomanikud eraldi.

Alar Mik
abivallavanem