Sisekliima meie kodudes ehk erinevate võimaluste plussid ja miinused
Eesti kliimas on aastane keskmine õhutemperatuur keskkonnaagentuuri andmetel 6,4 kraadi ja sellest tulenevalt viibivad inimesed suurema osa ajast aastas siseruumides.
Hoone sisekliima kõige olulisemateks mõjutajateks on küte, ventilatsioon ja vajadusel ka jahutus. Hea sisekliima tagavad siseõhu kvaliteet, optimaalne siseõhu temperatuur ja õhuniiskus. Soodne siseruumide temperatuur on kütteperioodil 18–22 kraadi ja suvisel perioodil 22–26 kraadi ning õhuniiskus 40–60%.
Eluruumi sisekliimale kehtivad riiklikud nõuded
Riiklikult kehtestatud nõuete kohaselt peab eluruumis olema loomulik või mehaaniline ventilatsioon, mis tagab inimese elutegevuseks vajaliku õhuvahetuse. Siseõhu temperatuur eluruumis peab olema soodne, looma hubase soojatunde ning aitama kaasa tervisliku ja nõuetekohase sisekliima tekkimisele ja püsimisele. Kaugküttevõrgust või hoone katlamajast köetavas eluruumis ei tohi siseõhu temperatuur inimese pikemaajalisel ruumis viibimisel olla madalam kui 18ºC. Siseõhu temperatuuri lubatav ülempiir tuleb määrata kehtestatud nõuete alusel. Eluruumis peab siseõhu suhteline niiskus olema vahemikus, mis ei kahjusta inimese tervist, väldib veeauru kondenseerumist tekitamata niiskuskahjustusi. Eluruumi siseõhu sobiv suhteline niiskus on 40–60%. Väljaspool eluruumi paiknevast allikast tuleva müra helirõhu tase eluruumis ei tohi päeval ületada 40 detsibelli ja öösel 30 detsibelli taset.
Hoone kütmine ja selle liigid
Hoone soojusvarustus jaguneb kolmeks: kaug-, lokaal- ja kohtkütteks. Kaugkütte puhul asub soojusallikas eraldiseisvas katlamajas ja soojus ning soe vesi hangitakse hoonesse teenusena soojusettevõtjalt läbi kaugküttetorustiku, kus see omakorda hoonesiseselt ruumidesse edasi suunatakse. Kaugkütte puhul on enam levinud hoonesisesteks lahenduseks põrandatele või seintele paigaldatud radiaatorid.
Viimsi vallas on kaugkütte piirkonnaks Viimsi ja Haabneeme alevikud, kus asuvaid hooneid on võimalik liita kaugküttevõrguga. Viimsi kaugküttepiirkonnas asub Viimsi katlamaja, mis on varustatud kahe maagaasil töötavat veekatlaga, ja Haabneeme biokütuse katlamaja, mis on varustatud hakkepuidukatlaga.
Teiseks kütteliigiks on lokaalkütte, mille korral asub soojusallikas köetavas hoones ja enam levinud lokaalkütte soojusallikateks on erinevad katlad ja soojuspumbad. Katlad võivad olla näiteks pelleti-, puugaasi-, puidu-, elektri-, õli- ja gaasikatlad. Soojuspumpade tüüpideks on õhk-õhk, õhk-vesi ja maasoojuspumbad. Õhk-õhk ja õhk-vesi tüüpi soojuspumpadel asub väljaspool hoonet soojuspumba väliseade, mis kasutab sooja tootmiseks välisõhust saadud soojusenergiat. Erinevus on selles, et õhk-õhk soojuspumba puhul kandub soojusenergia hoonesse sooja õhuna ja õhk-vesi soojuspumba puhul kantakse soojusenergia siseruumidesse küttetorustiku kaudu, kasutades vedelikku. Maasoojuspump erineb eelnevatest soojuspumpadest selle poolest, et kütteseade ammutab soojusenergiat maapinda salvestunud päikeseenergiast, mis suunatakse hoones sees asuva soojuspumba ja küttetorustiku abil hoonesse. Maasoojuspumbaga hoone kütmist nimetatakse maakütteks, mille enim levinumaks kaks erinevat liiki on horisontaalne maakollektor ja maasoojuspuuraugud ehk energiakaevud.
Maaküttekollektori puhul paigaldatakse pinnasesse (umbes 1 meetri sügavusele) horisontaalne maaküttetorustik, milles ringlev vedeliku abil toodetud soojusenergiat kasutatakse maasoojuspumba abil hoone kütmiseks ja sooja vee tootmiseks.
Soojuspuuraukude puhul puuritakse maapinda vertikaalsed soojuspuuraugud, milles ringleva vedeliku abil toodetud soojusenergiat kasutatakse maasoojuspumba abil hoone kütmiseks ja sooja vee tootmiseks. Puuraukude arv ja nende sügavus võib asukohast tulenevalt olla erinev, kuna sooja ammutamine sõltub olemasolevast pinnasest ja selle kihtidest.
Lokaalkütte puhul on kõige levinumaks hoonesiseseks lahenduseks vesipõrandaküte, kus ruumide põrandatesse on sisseehitatud küttetorud, mille kaudu liigub soojus ruumidesse. Lokaalkütte puhul võib põrandakütte asemel ruumide kütmiseks kasutada ka radiaatoreid või kombineerida neid kahte omavahel.
Kolmandaks kütteliigiks on kohtküte, mille puhul asub soojusallikas köetavas ruumis ja peamiselt köetakse soojusallikaga ainult seda ruumi, kus kütteseade asub. Enamlevinud lokaalkütte lahendused on kamin, ahi ja soojust salvestav soemüür.
Lisaks kasutatakse paljudel juhtudel ka kombineeritud küttelahendust, kus hoone kütmiseks kasutatakse mitut eelnevalt nimetatud kütteliiki korraga. Peamiselt kasutatakse soojuspumbaga koos näiteks kaminat.
Kuidas valida sobiv küttelahendus?
Tänapäeval on valiku tegemisel peamisteks argumentideks kasutamismugavus ja soojuse hind. Üksikelamute puhul on kõige soodsama soojuse tootmise hinnaga maaküte, kuid selle puhul tuleb arvestada suurema alginvesteeringuga ja pikema tasuvusajaga.
Pelletiküttel on küll madalam alginvesteering kui maaküttel, kuid kõrgemad kasutuskulud. Pelletikatla kasutusmugavus on väiksem kui soojuspumpadel, sest omanik peab regulaarselt katelt pelletitega varustama, tihedamalt katelt hooldama, pelletivarude ladustamiseks tuleb leida majapidamises lisaruum ja arvestada tuleb kaasnevate tuleohutusnõuetega.
Gaasikatla puhul on plussiks kasutusmugavus ja seadme ning selle paigalduse soodne hind, kuid gaasivõrguga liitumine võib olla kulukas ja maagaasi hind ettearvamatu.
Elektrikütte puhul on plussideks kasutusmugavus ja soodne paigaldusmaksumus, miinuseks aga elektrihinnast tulenevad suured kulutused küttele.
Õhksoojuspumba paigaldamise hind on teistega võrreldes soodne ja selle kasutamine mugav. Soojuspump tekitab aga müra, kuivatab õhku, ei ole mõeldud põhikütteks ja väga külmade ilmadega võib vajada lisakütet.
Õhk-vesi soojuspumba plussiks on kasutusmugavus ja küllaltki soodne hind soojuse tootmisel. Miinusteks on suhteliselt kõrge paigaldusmaksumus.
Ventilatsioon
Ventilatsiooniks jaguneb samuti kolmeks liigiks: loomulik, väljatõmbe- ja sundventilatsioon. Loomulik ventilatsioon on lahendus, kus ruumide õhuvahetus toimib olemasolevate avauste kaudu välis- ja siseõhu rõhkude ja temperatuuride erinevuse toimel. Miinusteks on kontrollimatu ja juhtimatu õhuvahetus, soojuskadu, avauste kaudu sisenev tolm ja müra, sooja välisõhu korral väiksem õhuvahetus.
Väljatõmbeventilatsiooni puhul kasutatakse mehaanilist õhu väljatõmmet peamiselt niisketes ruumides, tualettides ja köökides. Sellise lahenduse korral võib hoonesse olla paigaldatud üks keskne ventilatsiooniseade, mis teenindab kõiki vajalikke ruume või kasutatakse kõikides ruumides eraldi kohtväljatõmbe seadet.
Välisõhk kompenseeritakse sellisel juhul eluruumidesse paigaldatud värskeõhuklappide või tuulutusrestidega. Miinusteks on tekkiv müra, tolm ja soojuskadu, kuna kompenseeritav välisõhk tuleb hoonesse otse ilma eelsoojendamiseta. Plussiks on aga see, et hoonesse siseneb kvaliteetsem õhk otse läbi värskeõhu klappide.
Sundventilatsiooni puhul toimub hoones õhuvahetus ventilatsiooniseadme abil läbi ventilatsioonitorustiku. Selle peamiseks eeliseks on see, et kogu õhuvahetus majas on täpselt kontrollitav ja seadistatav. Sundventilatsiooni puhul on võimalik siseõhu korral reguleerida sobivat niiskust, õhutemperatuuri ja selle liikumise kiirust ning sellest tulenevalt on võimalik ka hoida kokku maja küttelt. Miinuseks on asjaolu, et õhuniiskust on võimalik vähendada, kuid kuiva õhu korral seda ventilatsioonisüsteemi abil suurendada ei saa. Õhk liigub läbi torustiku ja selle hooldamata jätmise korral võib õhu kvaliteet halveneda.
Jahutus
Temperatuur, mille puhul tuleks kaaluda ruumide jahutamist, võib inimeste puhul olla erinev. Eluruumide puhul saab rääkida nende jahutamisest ainult soovitusliukult, sest Eestis puudub riiklik regulatsioon, mis kohustaks eluruume jahutama.
Hooneid on võimalik jahutada spetsiaalsete jahutusseadmetega, aga jahutamiseks võib kasutada ka uue põlvkonna soojuspumpasid, kuna need on ehitatud selliselt, et talvel saab nendega kütta, suvel jahutada. Samuti on olemas ventilatsiooniseadmed, mis võimaldavad siseruumide jahutamist. Vajadusel saab hoones paigaldada jahutusseadme eraldi.
Elamute küttelahendused Viimsi vallas
Viimsi vallavalitsusele esitati eelmisel aastal kokku 83 üksikelamu ehitusloa taotlust, millest 82-l korral oli hoone peamiseks küttesüsteemiks soojuspump ja ühel juhul oli kodu kütteks kohtküte. Esitatud soojuspumpade küttelahendustest 42 olid kas õhksoojuspumbad või õhk-vesi soojuspumbad ja 40-l korral oli tegemist maasoojuspumpadega. Hoonete küttesüsteemi ümberehitamist sooviti teostada 34-l korral ja uueks valitud küttesüsteemiks oli soojuspumba baasil toimiv lahendus. Maasoojus puurauke sooviti rajada 31-l korral.
Load, tähtajad, riigilõiv
Uue hoone püstitamise puhul on võimalik enamik kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuslahendustest projekteerida koos hoonega ja taotleda kompleksloana. Sellisel juhul tuleb tasuda elamu ehitusloa menetlemise eest riigilõiv 150 eurot.
Erandiks on maasoojuspuuraugud, mille korral tuleb eelnevalt kohaliku omavalitsusega kooskõlastada nende asukoht ning seejärel taotleda ehitusluba ja esitada ehitusprojekt, mis peab olema koostatud puurkaevu või -augu projekteerimise alal hüdrogeoloogiliste tööde tegevusluba omava isiku poolt. Puuraugu ehitusloa menetlemise eest tuleb tasuda riigilõiv 30 eurot.
Olemasolevate elamute puhul tuleb arvestada, et hoone tehnosüsteemide muutmise korral on tegemist hoone ümberehitamisega ja selleks tuleb kohalikule omavalitsusele läbi ehitisregistri esitada ehitusteatis ja projekt ning riigilõivu tasuda ei ole vaja. Mitteelamute ümberehitamise puhul tuleb taotleda ehitusluba ja tasuda riigilõiv 250 eurot.
Kaugküttega liitumise soovi korral tuleb pöörduda piirkonnas tegutseva soojusettevõtja poole, kelleks on Adven Eesti AS. Kui kaugküttega liitmise korra tuleb laiendada või ümber ehitada olemasolevat küttetrassi, siis selleks tuleb taotleda ehitusluba ja tasuda riigilõiv 30 eurot.
Menetlustähtajad on ehituslubade puhul 30 ja ehitusteatiste puhul 10 päeva. Pikema menetlusajaga tuleb arvestada maasoojuspumba ja soojuspuuraukude korral, kuna soojuspuuraukude rajamiseks tuleb eelnevalt kooskõlastada nende asukoht, seejärel koostada ehitusprojekt ja taotleda ehitusluba. Asukoha kooskõlastamiseks on ette nähtud 10 tööpäeva, ehitusloa taotluse menetlemiseks 30 päeva.
Pärast hoone tehnosüsteemide muutmist tuleb kohalikule omavalitsusele läbi ehitisregistri esitada muudetud tehnosüsteemi kohta elamu puhul kasutusteatis ja mitteelamu puhul kasutusloa taotlus. Mõlemal juhul tuleb taotlusega koos esitada teostusdokumentatsioon. Sama käitumisjuhis kehtib ka tehnosüsteemide koha, mis on juba olemas ning paigaldatud või välja ehitatud ilma kohaliku omavalitsuse loa või kooskõlastuseta.
Mida silmas pidada:
• Õhksoojuspumba ja õhk-vesi soojuspumba puhul tuleb arvestada, et soojuspumpade väliseadmete poolt tekitatud müra ei tohi ületada seaduses sätestatud piirnorme, mis on elamupiirkondades päevasel ajal 55 dB ja öösel 40 dB. Juhul kui seadme poolt tekitatud müra ületab piirnorme, tuleb selle vähendamiseks ette näha meetmed.
• Maakütte puhul tuleb maasoojuspuuraukude arv, sügavus ja konkreetsed asukohad koostatavas projektis valida nii, et puuraugud ei põhjustaks põhjavee seisundi halvenemist ega avaldaks negatiivset mõju läheduses asuvatele puurkaevudele või -aukudele, salvkaevudele, maakasutusele ning ökosüsteemidele.
• Puuraukude lahendus peab olema teiste projekteeritavate või olemasolevate tehnosüsteemide lahendustega võrreldud ja nad peavad omavahel sobima selliselt, et nende väljaehitamine ja toimimine ei segaks üksteist ja võimaldaks teha nende hooldust ja remonti.
• Puuraukude asukoha valikul tuleb arvestada, et puuraugud mõjutaksid võimalikult vähe olemasolevat kõrghaljastust ja võimalusel tuleks valida puudest lagedamad kohad ning tööde käigus vältida puude ja puujuurte kahjustamist.
• Soojuspuuraukude kaugus kinnistu piirist peab olema vähemalt 5 meetrit ja 10 meetrit naaberkinnistul asuvast puuraugust. Kui soojuspuuraugu asukoht jääb lähemale kui 5 meetrit kinnistu piirist, on selle rajamiseks nõutav naaberkinnistu omaniku nõusolek.
• Kaugküttega saavad liituda ainult need hooned, mis asuvad kaugküttepiirkonnas või kaugküttevõrgu läheduses.
• Tehnosüsteemi planeerimisel tuleb lähtuda piirkonnas kehtivatest arhitektuursetest nõuetest ja väliseadmed ei tohi rikkuda hoone tänavapoolset välisilmet.
• Hoone kütmisel ja soojuse hoidmisel mängib suurt rolli hoone välipiirete soojuspidavus ja hoone soojustamine.
• Soojustagastusega ventilatsioon aitab vähendada küttekulu.
Viimsi Teatajast saab terve aasta jooksul lugeda ehitusteenistuse poolt kirja pandud põnevaid artikleid ehitamise teemadel.
Raido Kübarsepp
tehnovõrkude vanemspetsialist