Sotsiaaltöötajad juhivad elanike tähelepanu tuleohutusele

Kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöö valdkonna spetsialisti tööpõld on väga lai ja kirju. Üleöö võib tekkida vajadus tegeleda asjadega, mille peale kohe ei oska tullagi. Samas on ka mõistetav, et kokku puutudes abi vajavate inimestega võivad sotsiaaltöötajad olla erinevate probleemide märkajateks ja tähelepanu suunajateks. 

Üheks väga aktuaalseks teemaks on tuleohutus, mis puudutab meid kõiki. Igaüks peaks hoolt kandma oma kodu ja vara eest, aga võib juhtuda, et oma igapäevases tegevuses me ei pane tähelegi, kuidas on eluruumidesse kogunenud esemeid või ripakile jäänud juhtmeid, mis võivad tekitada tuleohtliku olukorra.

Siinkohal saavadki sotsiaaltöötajad, kes oma töö käigus kodukülastusi teevad, juhtida elanike tähelepanu ka tuleohtlikele olukordadele või kui enda teadmistest jääb väheks, siis teavitada päästeametit nõustamist vajavatest kodudest. Selleks, et sotsiaalvaldkonnas tegutsevad spetsialistid oskaksid märgata ja ära tunda ohtlikke olukordi, korraldas päästeameti Põhja päästekeskuse ennetusbüroo meile vastava koolituse. Koolitus toimus 14. augustil Viimsi hoolekandekeskuses ning seal osalesid nii vallavalitsuse sotsiaal- ja tervishoiuosakonna spetsialistid kui ka hoolekandekeskuse töötajad. 

Koolitusel räägiti muuhulgas suitsu- ja vingugaasi anduritest, mille puhul saime teada, et need ei olegi igavesed, vaid tuleb ühel hetkel välja vahetada. Patareide vahetamise vajadusest oleme kõik teadlikud ning tihti hakkab andur ise piiksumisega märku andma, kui patareide vahetamise aeg kätte jõuab. Siinkohal paneks kõikidele südamele, et oma lähedasi eakaid külastades võiksime üle vaadata suitsuandurid ning pakkuda abi nende patareide vahetamiseks. Eakatel ja ka puudega inimestel on raske, isegi ohtlik, ronida redelile või toolile, et andurini ulatuda.

Kuhjunud esemed võivad tuleohtu suurendada
Kodusid külastades on sotsiaaltöötajatele silma jäänud kuhjunud esemed, mida nende omanikul tõenäoliselt kunagi vaja ei lähe või kui isegi läheb, siis ei leia ta sobivat eset vajalikul hetkel kuhja seest üles. Samas tulekahju tekkides võivad need kuhjad ohtu suurendada või koguni takistada eluruumist väljapääsu.

Sotsiaaltöötajad ei tule küll kellegi kodusid koristama, aga saavad innustada koduomanikke seda tegema või võtta ühendust nende lähedastega, kes peaksid oma abivajajaid sugulasi abistama. 

Hea nipp ja soe soovitus on suuremalt välja kirjutada hädaabi telefoninumber 112 ning paigutada see nähtavasse kohta, kus paanikas inimene seda näeb. Suure ärevuse olukorras ei saa mälule loota, sõltuvalt põlvkonnast võib sõrm hakata valima hoopis 01 või 911.

Koolituse käigus selgitati erinevaid ohte ning anti juhiseid, mida kodudes (era- ja kortermajades) märgata, et tuleohtlikke või ka muid ohuolukordi tähele panna. Seega ei maksa imeks panna, kui kodukülastuse lõpuks sotsiaaltöötaja või koduteenuse osutaja küsib ka suitsuandurite kohta või juhib tähelepanu vaibaservadele, kuhu vana inimese jalg võib takerduda.

Pikaaegne koostöö
Vallavalitsuse sotsiaalosakonna koostöö päästeametiga on tegelikult üsna pikaaegne. 2018. aastal alustas päästeamet projektiga „500 kodu tuleohutuks“, milles osales ka Viimsi vald. Projekti eesmärk oli koostöös kohalike omavalitsustega muuta toimetulekuraskustes üksi elavate eakate, puudega inimeste või paljulapseliste perede kodusid tuleohutuks, toetades kütteseadmete remonti või uuendamist, parandades elektrisüsteeme või paigaldades tuleohutust tagavaid seadmeid ja vahendeid, nt vaegkuuljatele spetsiaalseid suitsuandureid.

Pärast esimest tuleohutuse projekti hakkas päästeamet 2020. aastal läbi viima projekti „Kodud tuleohutuks“, mille uued voorud on välja kuulutatud ka sellele järgnevatel aastatel.

Päästeamet toetab kodude tuleohutuks muutmist rahaliselt teatud summa piires, millele lisandub panus kohaliku omavalitsuse eelarvest. Sellele lisaks viib päästeamet läbi kodunõustamised ning juhib tähelepanu, kui oleks vaja spetsialistidel hinnata elektri- või küttesüsteemi või seadme seisukorda. Kohalik omavalitsus saab projektivooru avanedes taotleda toetust kodu tuleohutusega seotud probleemi lahendamiseks ning taotluse heakskiidul peab ka korraldama ehitus- või remonttöid. 

Möödunud aastate jooksul on sotsiaalosakonnal koostöös päästeametiga tuleohutuse projektide raames õnnestunud Viimsi vallas remontida või uuendada küttesüsteeme (pliidid-ahjud-korstnad) ning paigaldada tuleohutustarvikuid (andurid, kustutid, tekid) 13 kodus ning korraldada korstnapühkimised rohkem kui kümnes kodus. Sellele lisaks on välja jagatud komplekt rasksüttivat voodipesu toimetulekuraskustes inimesele, kes kipub voodis suitsetama. Pöörakem kõik tähelepanu tuleohutusele nii oma kui ka lähedaste kodudes. Kodunõustamist on võimalik tellida päästeameti veebilehelt ohutusportaal.paasteamet.ee.

Hädaolukorras, kui on vaja appi politseid, päästet või kiirabi, tuleb helistada häirekeskuse numbrile 112. Eestist väljast helistades on häirekeskuse numbriks +372 600 0112. Kui hädaabinumbrile 112 ei ole võimalik helistada, tuleks pöörduda lähimasse politseijaoskonda, päästekomandosse või meditsiiniasutusse. 

Olulised riiklikud abi- ja infotelefonid

• 1247 – riigiinfo telefon, mis tegeleb keskkonnainfo (reostus, hukkunud loomad-linnud ja keskkonnaalased õigusrikkumised), teid puudutav info (takistused teel või teehooldusprobleemid) ja päästeala nõuannetega
• 612 3000 – politsei- ja piirivalveameti infotelefon
• 16 662 – mürgistusinfoliin (jagab nõu ja abi mis tahes mürgistuste korral)
• 1220 – perearsti nõuandeliin (meditsiinialased nõuanded, mis ei vaja kiirabi sekkumist)
• 116 111 – lasteabitelefon (abivajavatest lastest teavitamine)
• 5301 5855 – teemeistri infotelefon (teele langenud puud, talvel lumevallid jms)
• 659 8970 – teevalgustuse rikked
• 715 0188 – Imatra Elektri rikketelefon
• 1343 – Elektrilevi rikketelefon (Prangli, Muuga ja Laiaküla võrguettevõte)
• 511 7293 – Adven Eesti (kaugkütte rikked)
• 5345 0240 – Viimsi Vesi (veekatkestused)

Lemmi Park
sotsiaaltöö peaspetsialist