Tagasi kooli ja tagasi netti: miks vanemad on kiusamise võtmeisikud?

Uuel õppeaastal kohtume kõik taas ekraanide taga ja teeme sotid selgeks. Politseikapten Maarja Punak toob välja, et kui kiusamisest rääkides liigub mõte esmajoones noorte suunas, siis tegelikult tuleks tõsised vestlused maha pidada hoopis eeskuju andvate täiskasvanutega. 

Pikalt noorsoo- ja veebipolitseiniku kingades nende teemadega tegelenud Maarja märgib ohates, et paremuse suunas on veel väga pikk tee minna. “Lapsevanemad käituvad erinevates e-keskkondades üksteisega kohutavalt – tehakse kommentaare laste, õpetajate, mingite metoodikate, üksteise ja sisuliselt kõige kohta, mis parasjagu pähe tuleb. Sõna on vaba ning öeldakse, mida ja kuidas sülg suhu toob. Kui koolid mind vastavatel teemadel rääkima kutsuvad, siis üldjuhul need, kes võiks arutelus kaasa lüüa, ruumis ei viibi,” märgib ta.

Esinema, mõtestama ja appi tuleb Maarja Punak alati suurima heameelega. “Koolide initsiatiiviga on selles mõttes nii hästi kui ka halvasti – me pole leidnud viisi, kuidas tuua kokku need perekonnad, kellega on mure ja kelle lastega on probleemid. Samas teemade vastu on huvi olemas, aga sihtrühmaga tuleb tööd teha.” 

Ka sina saad olla veebipolitseinik
Ühe lahendusena pakub ta välja kohalike elanike kaasamise abipolitseinikena. “Viimsi kogukonna liikmena on sinu eeliseks parem tunnetus nii kohalike teemade kui ka inimeste osas. Võimalik, et jõuaksid oma sõnumitega ka nendeni, kes neid päriselt lugema peaksid.”

Veebipolitsei ridadega saavad liituda kõik sotsiaalselt tundliku närvi ja hea kirjaliku eneseväljendusoskusega üle 18-aastased kodanikud. “Leia veebilehelt www.abipolitseinik.ee oma piirkonna kontaktisik ja anna talle oma huvist märku. Tema aitab ja suunab sind õige infoni ja koolitusteni,” innustab Maarja ja lisab, et valdkondi, kuhu panustada, on teisigi. 

Internetis tegutseva politsei peamine missioon on inimeste harimine ning ennetustöö, ühtegi menetlust selles rollis algatada ei tule. “Teemad, kuhu sekkuda, on sõltuvalt inimesest üsnagi tunnetuslikud. Kindlasti on gruppe, mis on juba oma olemuselt problemaatilisemad. Seal tuleb näidata oma kohalolu ja aktiivselt kaasa rääkida. Mõnel juhul on lihtsalt peamine, et samas lõimes oleks olemas ka nii-öelda teist vaatenurka peegeldav arvamus, et inimesed teaks, kust päriselt abi leida.”

Maarja kinnitab, et igavust tunda ei saa, põnevust jagub. “Hommikul arvutit käima pannes ei tea iial, mida päev toob. Väga keeruline on midagi ette planeerida, sest öö jooksul on inimesed kirjutanud üsna seinast seina teemadel.”

Isiklik lähenemine distsiplineerib     
Kuigi peamiselt tuleb tegeleda probleemidega, mis võivad kaasa tuua konflikte, siis isiklikke rünnakuid on Maarja oma nime alt tegutsedes kogenud pigem harva. “Inimesed ei ole minuga vahel nõus, aga nad aktsepteerivad seda arvamust. Olen politsei kanalites ametliku asutuse nimel postitades kogenud, et organisatsiooni on lihtsam rünnata. Inimeste sõnavõtud võivad minna väga tuliseks. Niipea, kui sekkun oma nimega, siis üldjuhul läheb vestlus edasi juba dialoogina.”

Maarja nõustub väitega, et temas peitub üksjagu nii-öelda kanget kagueestlast. “Mulle meeldib veenduda, et vestluses osalejad saavad minu infost aru täpselt nii, nagu ma seda mõtlesin. Seetõttu on mõned minu kirjavahetused kodanikega väga pikad. Vahel kolleegid juba helistavad ja uurivad, millal ma ükskord alla annan, ja soovitavad lõpetada, kui näevad, et see jutt ei vii kuskile. Nad teevad seda minu enda hoidmiseks,” ütleb ta. 

Sotsiaalmeedias toimetamine on vaid üks osa veebipolitseiniku tööst, tähtis roll on ka inimeste harimisel ja näost näkku ennetustööl. “Olen andnud intervjuusid, käinud erinevatel kohtumistel, pidanud loenguid ning nõustanud lastega peresid sotsiaameedia teemadega hakkama saamiseks,” toob ta veel näiteid. 

Lapsevanema roll on olla kursis
Populaarsemad platvormid, mis annavad lastele ja noortele võimaluse suhtlemiseks, on Facebook, Instagram, TikTok, Snapchat, YoutTube, Discord, Roblox  Discord ja Omegle. Maarja Punak leiab, et lapsevanemate roll on olla nende keskkondade võimaluste ja ohtudega kursis. “Kõige parem, kui laps sulle neid platvorme ise tutvustab ja näitab, kuidas midagi käib, kellega ta seal suhtleb ning selgitab, mis teda mängu juures enim köidab. Koos saate arutleda nii erinevate rõõmude, murede kui ka ohtude üle ning leppida kokku omavahelised reeglid,” soovitab ta.

“Näita üles, et tunned oma lapse maailmas toimuva vastu huvi. Hea usaldussuhe on siinkohal suurima väärtusega. Mul on piisavalt näited, kus vanem pöördub lausega, et uuris lapse teadmata tema e-postkasti või vestlusakna sisu. Kui asi juba nii kaugele on jõudnud, siis on suhetes midagi valesti.” 

Miks eelistatakse abi küsida võõralt
Abi on keeruline küsida ja täiskasvanud on sellest vaatenurgast tihtipeale eeskujuks. “Näiteks nõustaja juurde võiks tulla juba siis, kui tunneme, et me vajame uusi meetodeid omavahel paremini suhtlemiseks. Elu näitab, et pigem pöördutakse alles siis, kui ei suudeta enam üksteist taluda ja suhted on lootusetult sassis. Samas eeldab vanem, et lapse jaoks on emalt või isalt abi palumine või murega pöördumine lihtne. Pole ju tõsi!” ütleb politseikapten mõtlikult.

Pigem pöördutakse võõra inimese poole, mida näitab märgatavalt tõusnud huvi erinevate nõustamist vahendavate platvormide poole. See näitab mitte niivõrd murede kasvu, vaid seda, et need keskkonnad on üles leitud. Lapsed teavad, kust saada nõu ja vajadusel abi. “Tihtipeale ei taheta vanemate poole pöörduda põhjusel, et emal või isal pole platvormidel, kus lapsed kokku saavad, kontot ja vanemad pole ka ise huvi tundnud. Järeldatakse, et vanemad lihtsalt ei oska nendel teemadel kaasa rääkida. Muidugi on ka neid, kes kardavad esmase reaktsioonina karistust ehk nutiseadmest ilma jäämist,” ütleb Punak.

“Noori, kelles kooliminemine ärevust põhjustab, on palju ja see hirm on päris, kiusamine on päris! Täiskasvanute roll on märgata, tunda huvi ja olla toeks. Kui ise ei oska, siis leida abi ning eelkõige olla iseenda hea käitumisega eeskujuks. Teeme sel kooliaastal veidi paremini!”

Nõuanded lastega suhtlemiseks ja nende toetamiseks
1.    Avatud suhtlemine ja usalduse loomine

• Kuulake tähelepanelikult lapse muresid ja arutage hirme tekitavaid olukordi.
• Näidake siirast huvi lapse tegevuste vastu, olge avatud ja hinnanguvaba.
• Austage lapse privaatsust, vältides salajast jälgimist.
• Kokkulepetel on oluline koht, kuid ärge unustage andmast ka ise lubadusi lastele ning pidage neist kinni. Küsige oma teismeeas lastelt, kuidas nemad saaksid teid paremini usaldada, mis selleks päriselt vaja on. 

2.    Käitumise jälgimine ja reageerimine

• Jälgige lapse igapäevast käitumist ja meeleolumuutusi. Ka liiga hea tuju võib olla tegelikult mask. Igasugune kõrvalekalle tavapärasest käitumisest on midagi, millele tasub tähelepanu pöörata, ka liiga hea tuju või olla tegelikult mask. Peegeldamise tehnika on siin kindlasti abiks.
• Reageerige õigeaegselt ebatavalistele märkidele.
• Otsige vajadusel professionaalset abi.

3.    Sotsiaalsete ja suhtlemisoskuste arendamine 

• Õpetage konfliktide lahendamise võtteid ja harjutage erinevaid suhtlusolukordi.
• Julgustage last oma tundeid ja arvamusi väljendama.
• Harjutage koos aktiivset kuulamist ning empaatia ja kaastunde väljendamist.

4.    Digihügieen ja digimaailma mõistmine

• Looge koos perega ekraanivaba aeg ja arutage nutiseadmete mõistlikku kasutamist.
• Tutvuge lapse kasutatavate rakenduste ja mängudega.
• Arutage online-suhtluse eetikat ja õpetage reageerima küberohtudele.
• Olge ise eeskujuks tasakaalustatud digielu elamisel.

5.    Abi otsimine ja kriitiline mõtlemine

• Rääkige avatult vaimse tervise teemadel ja tutvustage abisaamise võimalusi.
• Normaliseerige abi küsimist oma eeskujuga.
• Õpetage kriitilist mõtlemist digitaalse sisu (sh tehisintellekti loodud materjalide) hindamisel.
• Julgustage last abi küsima ja jagama ka näiteks mõne sõbra probleemi, et ta saaks läbi selle aidata nii ennast kui ka teisi. 
• Rääkige enda lugusid, sest need jäävad meelde. Me kõik oleme suureks kasvamise teel teinud apsakaid, millest on hea õppust võtta.

Abiks digimaailmas orienteerumisel:

• Targalt internetis – www.targaltinternetis.ee politsei- ja piirivalveameti veebipolitseinikud on leitavad, kui sisestad Facebooki otsingusse @veebipolitseinik.
• Rajaleidja – www.rajaleidja.ee nõustamisteenused ja infomaterjalid, sh digimaailma teemadel.
• Andmekaitse Inspektsioon – www.aki.ee teave isikuandmete kaitse ja privaatsuse kohta digimaailmas.
• Tarkvanem.ee – www.tarkvanem.ee nõuanded ja foorum lapsevanematele, sh digimaailma teemadel.

ABI SAAD SIIT:

• Lasteabi – 116 111, www.lasteabi.ee: 24/7 tasuta nõustamine lastele ja noortele kõigis küsimustes / online-chat ja Facebook Messenger
• Peaasi.ee – www.peaasi.ee: vaimse tervise teave ja e-nõustamine, sh digimaailma mõjude kohta
• Eluliin – 655 8088 (eesti k), 655 5688 (vene k), www.eluliin.ee: emotsionaalne tugi kriisiolukordades
• Lapsemure.ee – www.lapsemure.ee: anonüümne foorum lastele ja noortele murede jagamiseks
• Ohvriabi kriisitelefon – 116 006, www.palunabi.ee: abi vägivalla või kuriteo ohvritele, online-chat saadaval
• Koolipsühholoogide Liit – www.koolipsyhholoogid.ee: info ja kontaktid koolipsühholoogide poole pöördumiseks
• Eesti Lastekaitse Liit – www.lastekaitseliit.ee: info laste õiguste ja heaolu kaitseks
• Kiusamisvaba Kool (KiVa) –  kiusamisvaba.ee: ressursid koolikiusamise ennetamiseks ja sellega toimetulekuks, Facebook: @Kiusamisvaba Kool

Kõik abiteenused on tasuta kättesaadavad, pakkudes nii telefoni- kui ka veebipõhist abi.

Marta Vasarik
Viimsi Teataja kaasautor

Fotol Maarja Punaku. Foto: Reelika Riimand