Tagasivaade PrügiBinGo projektile
Maikuus alustas Viimsi vallas pilootprojekt PrügiBinGO, mis annab ülevaate elanike käitumisharjumustest jäätmete liigiti kogumisel ning jäätmehoolduseeskirja nõuete täitmisel. Tänaseks on PrügiBinGo meie vallas jõudnud täpselt poole peale ehk teostatud on kahel maikuu päeval 155 juhuslikult valimisse sattunud segaolmejäätmete konteinerite sisu vaatlus.
PrügiBinGO projekt jätkub juba juulikuus, tehes veel kaks vaatluspäeva juhuslikul valimisse sattuvale 180-le konteineritele. Seda kõike ikka selleks, et teadvustada probleemi olemust ning läbi selle edendada jäätmete liigiti kogumist ja parandada jäätmekäitumist. Pärast allesjäänud kaht vaatluspäeva loosib vald tunnustuskirja saanute hulgas välja viis Piletilevi kinkekaarti väärtuses 50 eurot tükk.
Esimesed kokkuvõtted
Paraku ei olnud vaatluse tulemused just kuigi rõõmustavamad, vaid pigem kergelt öeldes kurvad. Kõikidest vaatluste käigus kontrollitud segaolmejäätmete konteineritest vastasid nõuetele alla 3%.
Esimese vaatluspäeva tulemusel selgus, et 95% vaatluse alla sattunud konteineritest sisaldasid sinna mittekuuluvaid jäätmeid ning kõigest 5% vastasid nõuetele. Teise vaatluspäeva tulemus oli veelgi kurvem ning selle tulemusel vastas nõuetele alla 2% kontrollitud segaolmejäätmete konteinerite sisudest.
Vaatluse tulemusena selgus, et peamiseks probleemkohaks on plast- ja metallpakendite ning joogikartongi viskamine segaolmejäätmete hulka. Plast- ja metallpakendeid või joogikartongi võis leida 128 segaolmejäätmete konteinerist, mis moodustab ligi 74% valimisse sattunud mittevastavatest segaolmejäätmete konteineritest. Ligi 40 konteineri sisus oli probleemiks ka papp- ja paberpakendite jäätmete sattumine segaolmejäätmete sekka. Seega võib kokkuvõtlikult öelda, et suurimaks probleemiks on pakendijäätmete liigiti kogumine. Samuti valmistab suurt probleemi biolagunevate köögijäätmete viskamine segaolmejäätmete konteinerisse. Selline olukord tuvastati 52 konteineri puhul. Kevadele omaselt leidus segaolmejäätmete konteinerist ka biolagunevaid aiajäätmeid, mida tuvastati 26 konteineri puhul. Õnneks harvematel juhtudel leidus konteinerites ka elektroonika- ja ehitusjäätmeid, vanapaberit ning klaasijäätmeid.
Kõik valimisse sattunud kinnistud said vastavalt tulemustele märgukirjad või tunnustuskirjad. Selliselt saavad kinnistuomanikud ise enda jäätmete sorteerimisele vajadusel kriitilise pilguga otsa vaadata ning vajalikud muudatused teha, et juba järgmisel korral pälviks nende täna mittevastavad konteinerid tunnustuse eeskujuliku jäätmekäitumise eest.
Jäätmeid tuleb sorteerida
Siinkohal on oluline meelde tuletada, millised on nõuded pakendi- ja biolagunevate jäätmete liigiti kogumisel. Viimsi valla jäätmehoolduseeskirja kohaselt on kõigil elanikel kohustus biolagunevad jäätmed ja pakendijäätmeid koguda segaolmejäätmetest eraldi. Biolagunevate jäätmete liigiti kogumiseks on sisuliselt kaks võimalust – koguda jäätmeid eraldi biolagunevate jäätmete konteinerisse või kompostida enda kinnistul asuvas nõuetekohases kinnises kompostris. Viimane variant on lubatud vaid üksikelamutele või paarimajadele. Teiste on kohustuslik omada eraldi biolagunevate jäätmete konteinerit.
Pakendijäätmete liigiti kogumiseks on võimalus kasutada avalikke pakendipunkte, kuid märksa mugavam ning parem lahendus on pakendiorganisatsioonide poolt pakutav tasuta pakendikoti teenus üksikelamutele ja paarismajadele või pakendikonteiner korteriühistutele (maksab vaid konteineri rent). Alates viie korteriga elamutest on eraldi pakendikonteineri omamine kohustuslik.
Aet Põld
keskkonna vanemspetsialist
Foto: Jane Saks