Tähistame Viimsis rahvusvahelist sotsiaaltöö päeva
18. märtsil tähistatakse kogu maailmas rahvusvahelist sotsiaaltöö päeva, mille eesmärk on tõsta esile selle valdkonna olulisust ning tunnustada neid, kes igapäevaselt panustavad inimeste heaolusse. Rahvusvahelist sotsiaaltöö päeva tähistatakse igal aastal märtsi kolmandal teisipäeval. Riikideülene traditsioon sai alguse 2007. aastal, aga selle juured ulatuvad 1980ndatesse.
Sotsiaaltöö päeva tähistamine on meil väga olulise tähendusega ja seda saame teha kõige paremini kõik koos, kui võtame eesmärgiks märgata sel päeval abipakkujaid ning tunnustame neid selle eest. Hea sõna on suure väega ja on kasulik nii selle saajale kui ka andjale. Muide, meie põhjanaabritel on kombeks seda tähtsat päeva tähistada töökohtadel ühise tordi ja šokolaadi söömisega.
Sotsiaaltöö on inimeste elukvaliteedi parandamise ja võrdsete võimaluste tagamise vundament. Viimastel aastatel on kogu maailmas tegeletud sotsiaaltöö rolli ja tähenduse muutusega, sest uued kriisid esitavad ka sotsiaal- ja tervishoiu valdkonnas väljakutseid. Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) toob välja, et sotsiaalteenuste kättesaadavus ja kvaliteet on otseselt seotud üldiste rahvastiku tervisenäitajatega. Võib öelda, et sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna toimimisest sõltub riikide käekäik ja tulevik.
Selles valguses pole üllatav, et riikides, kus sotsiaaltöö on tugevalt toetatud, on inimeste elukvaliteet kõrgem ning sotsiaalne sidusus tugevam. Sotsiaaltöö eesmärk on toetada inimeste heaolu, mille puhul rahvusvahelised uuringud näitavad, et see ei sõltu vaid majanduslikest näitajatest. Määraval kohal on see, millised on inimeste omavahelised suhted ja suhted ühiskonnaga. See seab sotsiaaltöö fookusesse selle, mida saame teha, et inimeste omavahelisi suhteid paremini toetada ja luua suuremat sidusust ühiskonnas.
Eestis on viimastel aastatel tehtud olulisi edusamme sotsiaalteenuste arendamisel, kuid väljakutseid jätkub meil endiselt. Näiteks hiljuti avaldatud sotsiaalministeeriumi raportist selgub, et hoolduskoormus ja erivajadustega inimeste tugi vajavad senisest suuremat fookust. Mul on siinkohal hea meel tõdeda, et Viimsi astub sel aastal suure sammu edasi – erihoolekandeteenuste keskuse valmimisega saame oma kogukonna erivajadustega laste ja noorte peredele pakkuda olulisemat suuremat tuge, kui siiani oleme suutnud teha. See on väga oluline, et me peaks oma teenuste arendamises silmas ka väiksemaid ja haavatavamaid sihtrühmi.
Uue keskuse rajamisega on just erihoolekande teenuseid vajavatel kogukonnaliikmetel võimalus saada vajalik tugi oluliselt lähemalt, kui see on olnud siiani.
Ilmselt on tähelepanelikumad juba märganud, et oleme Viimsis selle teema-aasta pühendanud sotsiaalsele heaolule, sest teame, et tugev ja hooliv kogukond on meie valla arengu alustala.
Lisaks kaua oodatud erihoolekandekeskuse valmimisele alustame sel aastal ka uue traditsiooniga. Nimelt korraldame esimest korda sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna konverentsi, kus käsitleme valdkonna arengusuundi ja parimaid praktikaid ning tunnustame kõiki, kes Viimsis valdkonnaga kokku puutuvad. Usun, et sellest saab armastatud ja igal aastal oodatud sündmus.
Rahvusvahelistes praktikates tõstetakse esile ennetustöö tähtsust. Norras ja Rootsis on edukalt rakendatud sotsiaalteenuste mudelit, kus sotsiaaltöötaja on kohal kogukondades juba varajases etapis, pakkudes nõustamist ja tuge enne, kui probleemid eskaleeruvad. Sellised meetodid on näidanud, et ennetav töö vähendab pikemas perspektiivis nii perede kui ka kohalike omavalitsuste koormust. Viimsi sotsiaalvaldkonna strateegia on võtnud sama suuna, ennetus on keskne osa meie teenuste võrgustikust. Oleme uuendamas sel aastal heaoluprofiili, mis muuhulgas annab meile suurema võimekuse ennetustööga tegeleda, sest probleemkohad on paremini nähtavad.
Sotsiaaltöö ei ole pelgalt abi osutamine; see on inimeste ja kogukondade võimestamine ning inimväärikuse tagamine. Täname ja tunnustame neid, kes selle olulise missiooniga iga päev tegelevad. Sotsiaaltöö päev on meeldetuletus, et hooliv ja kaasav ühiskond algab meist endist.
Annika Vaikla
abivallavanem