Tõenduspõhine muutuste juhtimine Viimsi koolis

2023. aasta jaanuaris liitus Viimsi kool Tallinna ülikooli üldhariduskoolide arenguprogrammiga, mille eesmärgiks on toetada koolides tõenduspõhiste õppija arengut toetavate muutuste elluviimist. 

Riikliku rahulolu-uuringu tulemuste põhjal võtsime koolina endale eesmärgiks tõsta õpilaste psühholoogiliste baasvajaduste rahuldatuse määra, sest just need on isemääramisteooria järgi sisemise motivatsiooni kujunemise võtmetegurid. Lisaks on oluline vähendada õpilaste kurnatust, et säiliks õppimise ja koolirõõm. 

Võtmeisikuteks antud muutuse elluviimisel on kindlasti õpetajad ja tugispetsialistid ehk inimesed, kes kooli keskkonnas igapäevaselt õpilase arengut toetavad. Et Viimsi kooli õpetajad ja tugipersonal hakkaksid ühisel viisil õpilaste psühholoogilisi baasvajadusi toetama, oli vaja luua kõigile samasugused baasteadmised ehk luua aegruum koos õppimiseks.

Kevadel läbi viidud kooli rahulolu-uuringus toovad õpetajad õpiringide kohta välja järgmist:
•    õpiringis sain kinnituse, et õpetaja ülesanne pole vaid aine õpetamine, vaid aitan kaasa isiksuse kujunemisele;
•    õpiringide väärtuseks on ühised arutelud kogenud kolleegidega ning uute lahenduste ja nippide saamine;
•    sain õpiringis tundma kolleege, kellega enne kokkupuuted puudusid.

Üheskoos õppimine
Eelmisel õppeaastal käivitusidki Viimsi koolis õpiringid – 12 umbes kümneliikmelist õpigruppi, mida juhtis õpiringi juht ning mis kogunesid kümnel korral õppeaasta jooksul. Õpiringide jooksul loodi ühtne teadmistepagas psühholoogiliste baasvajaduste ja täidesaatvate funktsioonide osas. Õpiringi juht ei olnud loengupidaja, vaid pigem teadlik arutelu juhtija. Osalev õpetaja ei olnud õpiringis mitte ainult õppija rollis, vaid läbi arutelude ja kogemuste jagamise ning analüüsimise toimus koos õppimine. Loodud õpiringid olid ainete ja kooliastme ülesed, mis andis võimaluse uusi inimesi tundma õppida ning kogemusi ja teadmisi jagada kolleegidega, kellega igapäevaselt kokku ei puutuks. Õppides koos teise valdkonna ja teistsuguse taustaga inimestega, tekib avaram maailmavaade ning võimalus näha teisi vaatenurki. Õpiringid toimusid umbes kord kuus 1,5 tundi pärast koolipäeva lõppu, mis ühtpidi oli väsitav, kuid samas andis hoogu ühtsele väärtusruumi tekkele – õpiringidest sai Viimsi kooli koolikultuuri osa.

„Viimsi kooli õpetajad õpivad ja loovad koos ühiseid tõhusaid õpetamispraktikaid, mis mõjutavad õpilaste tahet õppida ja muudavad tunnis toimuva õppimise pingutust nõudvaks. Kui ühe kooli õpetajate arusaam ja õppimise kavandamine on võimalikult sarnane, siis kõige suurem kasu tekib sellest just õpilastele. Tuginedes John Hattie metauuringutele, on õpetajate teadlik koostöö õppijate kõige suurem õppimise mõjutaja. Viimsi kooli juhtmeeskond on loonud tugeva raami, et õpetajate koostöö saaks olla võimalikult teadlik ja süsteemne,“ sõnas Tiina Tiit, kes on arenguprogrammis Viimsi kooli mentoriks.

Õpiringid uuel õppeaastal
Enne uue õppeaasta algust alustasime taas Viimsi koolis õpiringidega, sel aastal aga uuenenud ülesehitusega. 1,5 tunni pikkusest õpiringist on saanud terve päeva kestev õpiring, mis on jaotatud kolmeks osaks. Iga kord alustame kõik koos ühise koolitusega aulas, sellele järgneb traditsiooniline õpiring ning kolmanda osa päevast täidab valdkondlik koostöö aeg. 

Selleaastane õpiringide eesmärk on, et kõik mida üheskoos eelmisel õppeaastal õpilase psühholoogiliste baasvajaduste kohta õpiti, jõuaks klassiruumi. Ehk et hakkaks päriselt muutuma õpilase psühholoogiliste baasvajaduste määr ning väheneks kurnatus.

Klassiruumi jõuab muutus õpetaja teadliku kavandamistegevuse kaudu – õpilastele tuleb anda valikuvõimalusi, antavad ülesanded peavad nõudma õpilaselt pingutust, samas ei tohi olla ka liialt keerulised, klassiruumis peab olema turvaline keskkond ning eksimine peab saama õppimise osaks. Kõike seda asutaksegi sel aastal ühiselt tegema nii õpiringides kui ka päeva kolmandas osas valdkondliku koostöö ajal. „Haridusmuutusi käsitlevast teaduskirjandusest teame, et muutused leiavad aset aeglaselt. Viimsi kool arvestab sellega ning loob mitme aasta jooksul muutusteks kindlat alust. Just koosõpetamise kaudu luuakse õpikeskkond, kus õppijad saavad tarkadeks ja tasakaalukateks,“ sõnas Kätlin Vanari, kes on arenguprogrammis Viimsi kooli mentoriks.

Päevakava muutus järgmisest õppeaastast?
Õpiringide toimumisega paralleelselt tegutseb kooli arendusmeeskond ka võimaliku päevakava muudatuse kavandamise ning ettevalmistamisega. Päevakava muudatus tähendab koolipäeva hilisemat algust, aga selliselt, et päeva lõpp oluliselt hilisemaks ei läheks – see on võimalik läbi tunni pikkuse muutmise. 

Esimeseks reaktsiooniks siinkohal on paljudel küsimus, kas õpilane suudab 70–80 minutit paigal püsida? Vastuseks on, et ei suuda ja ei peagi suutma. Siin tulebki taas mängu õpetaja meisterlikkus ning oskus oma tundi kavandada selliselt, et sinna oleksid sisse planeeritud vaheldusrikkus ning liikumisvõimalused. Pikemad tunnid annavad võimaluse õpilastel teemadesse süvitsi minna ning päeva jooksul on vähem ümberlülitamisi erinevate ainete vahel. Muuhulgas kaasneb sellega ka kergem koolikott ning vähem õppimist nädala sees – hetkel võib olla järgmiseks päevaks koduseid ülesandeid isegi kuni seitsmes erinevas aines, kuid pikemate tundide puhul on iga päev vaid 3–4 erinevat õppeainet. Sellised muudatused toetavad õpilaste kurnatuste vähenemist. Päevakava muutuse planeerimisse kaasatakse õppeaasta jooksul kõik osapooled ning lõplik otsus langetatakse 2025. aasta kevadel.

Karin Meikas
Viimsi kooli arendusjuht