Üldplaneeringu infokiri XVIII
Oktoober on üldplaneeringu eskiislahendusega tutvumise kuu. Viimsi valla haldusterritooriumi üldplaneeringu eskiislahenduse ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruande eelnõu on avalikul väljapanekul kuni 31. oktoobrini.
Loodan, et kõik huvilised on tänaseks üldplaneeringu materjalid valla kodulehelt üles leidnud ja jõudnud nendega juba põhjalikult tutvuda. Kui mitte, siis on ehk kasu järgnevast ülevaatest, kust mida leida ja millele tähelepanu pöörata, et soovi korral ka ise üldplaneeringu koostamisse panustada.
Üldplaneeringu eskiislahendus on eelkõige elektrooniline dokument, mis on kättesaadav Viimsi valla kodulehel oleva üldplaneeringu kaasamiskeskkonna kaudu (käivitub kodulehe avalehel ülaservas kiirviite „Üldplaneering“ avamisel) veebiaadressil bit.ly/ViimsiUP. Lisaks on võimalik dokumendiga tutvuda ka Viimsi vallamajas (Nelgi tee 1) ja Viimsi raamatukogus (Randvere tee 9) kohapeal.
Üldplaneeringu materjalid koosnevad üldplaneeringu eskiisist, üldplaneeringu keskkonnamõju ja muude asjakohaste mõjude strateegilise hindamise aruande (KSH) eelnõust ning üldplaneeringu lisadest. Üldplaneeringu eskiislahendus koosneb omakorda kaardikihtidest ja seletuskirjast, mis teineteist täiendavad ning koos kirjeldavad maa-alade kasutus- ja ehitustingimusi, mis hakkavad olema aluseks valla arengu kujundamisel ja suunamisel järgmise paarikümne aasta jooksul.
Üldplaneeringu kaardikihid avanevad, kui kaasamiskeskkonnas valida vaade „kaardirakendus“. Kasutusmugavuse huvides saab kiirelt liikuda Viimsi poolsaare, Naissaare ja Prangli saare vahel, samuti saab kaardikihte oma soovi kohaselt sisse ja välja lülitada, et teid huvitav info oleks võimalikult arusaadavalt kuvatud.
Üldplaneeringu seletuskirja, KSH aruande ja üldplaneeringu lisad leiab kaasamiskeskkonna kõigist vaadetest, kui ülemiselt teemarealt valida teemaviide „materjalid. Lisaks üldplaneeringu eskiislahendusele soovitan kindlasti tutvuda ka KSH aruandega, milles avatakse, millised on eskiislahenduses pakutud planeeringulahendusega kaasnevad mõjud – eelkõige mõjud looduskeskkonnale, aga ka mõjud kogukonnale tervikuna.
Üldplaneeringu olulisemad lisad, mis on mõjutanud planeeringu ruumilise lahenduse koostamist, on kindlasti üldplaneeringu koostamise käigus teostatud erinevad uuringud ja analüüsid ning üldplaneeringu kaasamiskeskkonna kaudu või kirjalikult laekunud ettepanekud valla elukeskkonna kujundamiseks. Ka need materjalid on samast leitavad, kusjuures parema ülevaate saamiseks on ettepanekud koos vallapoolse lühida tagasisidega esitatud tabeli kujul. Kinnitan, et uuringute näol on tegemist huvitava ja kasuliku lugemisega, kust saab oma valla kohta väga palju informatsiooni. Samas tuleb arvestada, et uuringute järeldused ja ettepanekud sisaldavad eelkõige uuringu teostaja ekspertarvamust, mis on olnud sisendiks üldplaneeringu eskiislahenduse koostamisel ja sellisena toimub uuringutulemuste rakendamine ikkagi valla kaalutluse kaudu.
Üldplaneering on üldine planeering
Eskiislahendusega tutvudes on tähtis meeles pidada, et üldplaneering on üldine planeering. See tähendab, et üldplaneeringul on oma üldistusaste, mis on sobiv valla arengu suunamiseks laiemalt, aga ei kirjelda detailselt konkreetse katastriüksuse kasutus- ja ehitusvõimalusi. Üldplaneering määrab siiski maa-alade kasutus- ja ehitustingimused, mis on hiljem aluseks detailplaneeringute koostamisel ning projekteerimistingimuste ja ehituslubade andmisel.
Eelnevast tulenevalt on valla teadlik valik, et üldplaneeringu kaardikihid ei kajasta katastriüksuste piire, ning kaardi täpsusaste on kaardi suurendamisel piiratud mõõtkavaga ca 1:3000-le. Samuti ei kajastata kaardil üldplaneeringu juhtotstarbeid, mille ligikaudne pindala ületaks 2500 m2, sest sellega halveneks kaardi loetavus ning kasvaks hüppeliselt võimalik vigade oht. On oluline, et seletuskirjas kirjeldatakse ka iga üldplaneeringu juhtotstarbe võimalikke kõrvalotstarbeid ehk nagu mõiste kirjapiltki viitab, määratleb kaardil kindla värviga tähistatud üldplaneeringu juhtotstarve selle maa-ala peamise (juhtiva) otstarbe. Seejuures pean vajalikuks rõhutada, et üldplaneeringu juhtotstarve ei tulene ega sõltu katastriüksuse olemasolevast sihtotstarbest, küll võib aga teatud juhtudel olla hiljem aluseks katastriüksuse sihtotstarbe määramisel.
Kindlasti huvitab igaüht, kuidas üldplaneeringu eskiislahenduses toodud tingimused mõjutavad talle kuuluvat maaomandit või selle lähiümbrust. See ongi oluline ning iga viimsilase tagasiside planeeringulahendusele on meie jaoks väärtuslik ja oodatud.
Lõpetuseks lisan siiski omapoolse soovituse – kui olete maaomanikuna (või ka külaelanikuna) kujundanud oma arvamuse planeeringulahendusest, siis võtke hetk ja sõnastage need väärtused, mida te Viimsi kui koduvalla elukeskkonna kujundamisel oluliseks peate, ja tingimused, mida võiks teie arvates laiemalt rakendada, et need väärtused oleksid kaitstud. Kui teie sisetunne ütleb, et vaade üksikule kattub enam-vähemgi vaatega üldisele, siis usun, et oleme üldplaneeringu koostamisel teinud siiani üsna head tööd.
Endrik Mänd
peaarhitekt
Foto: Allar Lehtsalu