Üldplaneeringu infokiri XXII: tuleb koos vaadata minevikku, olevikku ja tulevikku
Ruumilises planeerimises on lisaks pikkus-laius-kõrgus mõõtmetele oluline ka neljas mõõde – aeg. Viimsi vallas kehtib hetkel üldplaneering, mis koosneb kaheksast osa- ja teemaplaneeringust. Need kõik on koostatud ja kehtestatud erineval ajal ca 25 aasta jooksul. Ajaliselt on need planeeringud koostatud väga põnevatel ja murrangulistel hetkedel. Näiteks omal ajal väga innovatiivne rohevõrgustiku planeering on tänaseks päevaks juba jääle jalgu jäänud.
Sellise olukorra parandamiseks otsustas Viimsi vald algatada uue üldplaneeringu tegemise, et kõik valla piirkonnad ja teemad tervikuna uuesti läbi mõelda. Protsess algatati Viimsi vallavolikogu otsusega 15. veebruaril 2022.
Selleks, et ruumiline areng järgnevateks aastateks vallas paika panna, tuleb kõigepealt vaadata tagasi – mis on muutunud võrreldes eelmise üldplaneeringu koostamise ajaga –, vaadata olemasolevat olukorda, mis seis vallas hetkel on, ja kolmandaks vaadata tulevikku ning proovida kujutleda, milline tahab Viimsi vald olla veerandsaja aasta pärast.
Uus üldplaneering loob eeldused ühiskonnaliikmete vajadusi ja huve arvestavaks arenguks. Erinevatel inimestel on erinevad soovid ja vallas arenevast elukeskkonnast erinevad ettekujutused. Üldplaneeringu ülesanne on läbi mõelda, kuidas need erinevad vaatenurgad saaksid läbi analüüsitud ja tasakaalustatud. Kõigil peab olema võimalus Viimsis end hästi tunda, et siin elada, töötada ja puhata. Need, kes siin elavad, on kindlal põhjusel endale siia kodu rajanud ja ootavad, et elukeskkond ei halvene. Need, kes siin töötavad, vajavad keskkonda, mis tagab majanduslikult stabiilse arenegu. Ka sotsiaalsed garantiid peavad olema olemas ning kultuuriliselt tegus Viimsi peab saama edasi areneda. Planeerimine peab soodustama nii keskkonnahoidlikku kui ka majanduslikult, kultuuriliselt ja sotsiaalselt jätkusuutlikku arengut.
Lisaks headele ja mitmekesistele elamise, puhkamise ning vaba aja veetmise võimalustele peab vald tagama ka tehnilise ja sotsiaalse infrastruktuuri arengu. Teisisõnu meie valda elama asudes ootab elanik, et tal oleks soe ja valge tuba, vesi joogiks ja pesemiseks, vajadusel arstiabi, lasteaed, kool – kõik kättesaadavad. Ning loomulikult ootab elanik, et kõik eeldused aktiivseks enesearenduseks ja puhkamiseks on olemas.
Kestliku ja tasakaalustatud arengu jaoks on vajalik ühiskondlik kokkulepe. Uute lisanduvate elanike soovid ei saa kaaluda üles siin juba elavate inimeste heaolu. Praeguse elanikkonna ootuste kaardistamiseks korraldas Viimsi vald küsitlusi ja pani kokku üldplaneeringu lähteülesande, mida tutvustati avalikkusele ja kuhu saadeti täiendavaid ettepanekuid. Seejärel töötati läbi alusuuringud ning lähtematerjalid ning esimene Viimsi valla haldusterritooriumi üldplaneeringu eskiisi variant jõudis avalikkuse ette eelmise aasta oktoobris. Selles peegeldusid küsitlustele vastanud inimeste ootused ja alusanalüüside tulemused.
Kevadel toimub uuendatud eskiisi avalik väljapanek
Erinevate ettepanekute tulemusel on nüüd viimaste kuude jooksul üldplaneeringu lahendusettepanekut täiendatud ning töögrupp on otsustanud, et käesoleva aasta kevadel korraldatakse uus eskiisi avalik väljapanek. Uue avalikustamise mõte on tutvustada kõigile soovijatele korraga uut korrigeeritud lahendust. Vahepealsel ajal on toimunud mitmed kohtumised nii elanike, arendajate kui ka kooskõlastajatega.
Arvestatud on Viimsi unikaalse looduskeskkonnaga ja elanike soovidele on püütud vastu tulla. Töögrupp on otsustanud, et uute kohalike kaitsealade moodustamisega hetkel üldplaneeringus edasi ei minda – enne tehakse põhjalik uuring, mida kaitse alla võtmine endaga kaasa toob. Tehtud töö on väga väärtuslik, sest annab ülevaate, milline on valla looduskeskkonna olukord ning millised on puhkemajanduse arendamise võimalused. Seega jätkatakse väärtusliku looduse kaitsmist kindlasti ka edaspidi.
Mitmetes kohtades oleme uuesti üle analüüsinud elamuehituse võimalusi – kindel on see, et üks majapidamine meie üle 20 000 elanikuga vallas ei muuda midagi, kuid milline on ikkagi see elamuehituse maht, mida vald suudab taluda? Kuhu tõmmata piir? Kelle majapidamine on „viimane rivis“ ja kas iga järgnev viimane on viimasem?
Planeering on keskkonna kujundamise vahend, mille maakasutuse ja ehitamise suunamine põhineb asukohal ja vajadusel. Ühelt poolt tuleb planeerimisel luua võimalusi, teiselt poolt seada piiranguid, vaid nii saame suunata teadlikult oma valla ruumilist arengut. Samas on planeering ka väga kindlalt reguleeritud haldusmenetlus, mille eesmärk on ruumilised suundumused läbi arutada laia avalikkusega.
Tulemuseks saab olema otstarbekas, mõistlik ja säästlik maakasutus, mis loob eeldused kasutajasõbraliku ning turvalise elukeskkonna olemasoluks ja säilitamiseks.
Kohtumiseni järgmistel avalikustamistel!
Merje Muiso
planeeringute osakonna juhataja
Foto: Allar Lehtsalu