Väikeste sammudega suurde poliitikasse

Umbes üheksa aastat Viimsi elanud ja kahe lapse ema Anneli Laines-Ensling (erakond Eesti 200) ennast poliitikuks ei pea. Värske volikogu asendusliige sattus enda sõnul poliitikasse juhuslikult.

Anneli Laines-Enslingu tee poliitikuna on üsna pikk, ent poliitikuks ta ise ennast ei pea. „Gümnaasiumi ajal kuulusin Res Publica noorteorganisatsiooni ja kui loodi uus erakond, olin osaline selleski,“ meenutas ta. Sel perioodil ei olnud Anneli poliitikas aktiivne ning pärast aastaid üksnes erakonna hingekirjas olemist otsustas naine Isamaa ja Res Publica liidust välja astuda.

Tagasi poliitikasse sattus ta enda sõnul pigem juhuslikult. Nimelt enne viimaseid kohaliku omavalitsuse (KOV) valimisi aastal 2021 kutsus Atso Matsalu Annelit liituma erakonna Eesti 200 Viimsi 200 grupiga. „Mulle tundusid Eesti 200 ideed ja mõtted, nagu ka Viimsi 200 kohaliku tegijad, sümpaatsed ning nii andsingi sõrme, et omalt poolt toetada nende jõudmist Viimsi volikokku. Mingit ambitsiooni või plaani ise kandideerida mul kindlasti ei olnud,“ ütles ta.

Kui ühel hetkel oli KOVi valimisnimekirjade esitamise viimane aeg, veensid Lauri Hussar ja Atso Matsalu Anneli nii kaugele, et ka tema nimi läks kandidaadina kirja. „Mul oli siis ja on ka täna hea meel, et Eesti 200 nii hea tulemuse tegi ning täieõiguslikult Viimsi valla uude koalitsiooni ja vallavalitsusse kuulub,“ kinnitas ta.

Pärast valimisi sai Annelist Viimsi volikogu noorsoo- ja hariduskomisjoni ning SA Rannarahva Muuseum nõukogu liige. Selles rollis on ta tutvunud paljude uute inimeste ja ideedega, saanud palju uusi teadmisi Viimsi valla tugevustest ja nõrkustest ning püüdnud omalt poolt valla arengusse väikeste sammudega kaasa aidata. Noorsoo- ja hariduskomisjon, mis koguneb korra kuus, on Anneli sõnul hea õhkkonnaga töörühm, kus peetavaid arutelusid naudib ta ajas üha rohkem.

Vallavolikogu asendusliige
Võimalust Lauri Hussari asendusliikmena Viimsi vallavolikogusse tulla jõudis Anneli päris pikalt seedida, sest see variant käidi idee tasemel välja juba enne riigikogu valimisi. „Võtsin võimaluse vastu pärast põhjalikke arutelusid pereliikmetega, teadmata tegelikult, milliseid lisakohustusi või -ülesandeid see endaga kaasa toob,“ mõtiskles naine. Ta leiab, et sellest võimalusest loobumine oleks olnud vastutustundetu. „Kindlasti ootan huviga kõiki võimalusi juba kogenud poliitikute ja kohalike aktiivsete inimeste kõrvalt õppida, kogeda ja targemaks saada,“ lisas ta.

Kui tuua välja Annelile südamelähedasi teemasid, siis nendeks on haridus, kultuur, sport ja noored. Aga kindlasti ka üldine poliitiline kultuur, elementaarne viisakus ja tulevik pikemas perspektiivis. „Kohati tundub, et inimesed küsivad üha rohkem seda, mida saab riik, omavalitsus, tööandja jt minu jaoks teha, selle asemel, et küsida, mida saan mina ise paremini teha, et mul ja mu ümber olevatel inimestel oleks parem,“ mõtiskles Anneli. Ta leiab, et selleks, et midagi muuta, ei pea olema poliitikas või poliitik, vaid kõige suuremad ja olulisemad muutused algavad alati inimesest endast. Ta leiab, et maailmas, kus me võime olla ükskõik kes, on lõpuks kõige olulisem inimlik headus. 

Kirglik jalgpallur
Igapäevaselt on Anneli viimased 15 aastat tegelenud erinevates ettevõtetes müügi- ja turundustööga. „Hetkel töötan ettevõttes Samsung Electronic Baltics, kus minu ülesandeks on Samsungi mobiilsete seadmete müügi eest vastutamine,“ täpsustas ta. Ei saa öelda, et see oleks kuidagi Anneli erialane töö, sest hariduselt on naine inglise filoloog. „Magistrikraadi omandasin organisatsioonikäitumises, mis traditsiooniliselt on ehk pigem personalijuhtide eriala, aga mind on alati huvitanud tervikpilt, organisatsioonid ja nende dünaamika ning töötajate rahulolu üldiselt, nii et selles osas on see minu teadmisi kindlasti avardanud.“

Kui poliitika kõrvale jätta, siis on üheks Anneli viimaste aastate aktiivseimaks harrastuseks jalgpall. Noorena ta jalgpalli ei mänginud, kuigi jälgis kõiki suuri mänge ja võistlusi alati huviga. Kui seitse aastat tagasi tekkis MRJK emade treeninggrupp (jalgpallihuvilised emad, kelle lapsed treenisid MRJKs), liitus ta suhteliselt alguses kohe treeningutega. „See on tegelikult üks äärmiselt inspireeriv lugu, kuidas suuremas osas ilma varasema jalgpallitaustata emadest on tänu headele treeneritele (Lauri Randma, Martin Kaalma, Kaarel Jõeväli) võimalik vormida rahvaliiga naiskond, kes kõigest kolme aastaga sai selles kategoorias Eesti parimaks,“ mõtiskles ta. MRJK naiskonnaga võideti rahvaliiga hooaeg 2019. ja 2020. aastal, 2021. aastal lõpetati hõbemedaliga ning eelmisel aastal saadi kaela pronksmedalid. Eelmisel hooajal oli osadel MRJK naistest võimalik osaleda ka naiste esiliigas, kus aidati Viimsi JK naiskonnal saavutada hooaja kokkuvõttes teine koht. 

„Sel hooajal me MRJK naiste rahvaliiga naiskonda enam välja ei pannudki, kuid olen koos teiste mänguhuviliste endiste MRJK naistega Viimsi JK naiskonna nimekirjas,“ täpsustas Anneli. Viimsi JK naiskond mängib sel hooajal Martin Reimi juhendamisel naiste meistriliigas ja II liigas.

Kokkuvõtvalt leiab Anneli, et kõige suurem poliitiline väljakutse on hoopis see, kuidas leida tasakaal asjade vahel, mida ta peab tegema, ja asjade vahel, mida tahab teha, nii et kõige olulisem – tema perekond: abikaasa, lapsed ja isegi koer – oleksid rõõmsad, rahul ja hoitud.

Jane Saks
Viimsi Teataja toimetaja

Foto: Eesti 200