Vaimse tervise teenusest sai osa 137 viimsilast

Viimsi vald koostöös sotsiaalministeeriumiga pakkus 15. augustist kuni 31. detsembrini 2023 tasuta vaimse tervise teenuseid, eesmärgiga parandada elanike psühhosotsiaalset heaolu ja vaimset tervist. Vaimse tervise teenuseid osutati 137-le viimsilasele ja kokku toimus 412 kohtumise korda.

Viimsi valla eesmärk on jätkata elanike vaimse tervise toetamisega ja tasuta teenuste pakkumisega. Veebruaris esitame taas taotluse meetmele „Vaimse terviseteenusetoetus kohalikule omavalitsusele 2024. aastal”. Positiivse rahastusotsuse korral on meil võimalik pakkuda tasuta teenuseid käesoleva aasta 31. detsembrini.

Arukas on mõnikord küsida nõu
Antud projekti raames oli teenuste pakkumine mitmes mõttes teistmoodi ettevõtmine, võrreldes tavapäraste teenustega vaimse tervise heaks. Teenuse saajale oli see tasuta ning ainus piirang registreerumiseks oli nõue olla rahvastikuregistri andmetel Viimsi valla elanik. Selline teenuse korraldus erineb oluliselt tervisekassa poolt rahastatud vaimse tervise ravi süsteemist, kus psühholoogilise abi saamiseks on vajalik arsti (perearst, psühhiaater, taastusraviarst või neuroloog) suunamine. Teisisõnu inimesel peab juba olema mingi arsti poolt diagnoositud tervisehäire, et tervisekassa tasuks psühholoogi poolt osutatud teenuse eest. Samas oleks ju igas mõttes parem see, kui inimene saab abi võimalikult varakult, enne tõsise haiguse tekkimist. Kaasates kohalikku omavalitsust, proovitigi nüüd teistmoodi lähenemist.

Psühholoogiline nõustamine on vaimse tervise probleemide tekke või nende süvenemise ennetamine, kliendi psühholoogilise heaolu ja eneseteostuse toetamine. Nõustamise teemadeks võivad olla nii tervisega, suhetega, emotsioonidega kui ka enesearengu ja tööga seotud probleemid. Üldjuhul piisab mõnest kohtumisest, kuid on ka erandeid. Teenuse käigus hinnatakse ka näidustust psühhoteraapiaks ja/või ravimraviks.

Selle lühikese perioodi jooksul toimus kokku 166 visiiti. Klientide suulise tagasiside põhjal oli vastuvõtule registreerumine, vajadusel ka tühistamine tänu valla poolt tehtud IT-lahendusele piisavalt mugav. Üks korraldajate hirmudest oli see, et klient broneerib aja, kuid erinevatel asjaoludel ei tule ta kohale. Erasektor kasutab sellise olukorra ennetamiseks ettemaksu või õigust ikkagi esitada arve. Tore oli projekti lõpuks tõdeda, et Viimsi elanikud on vastutustundlikud ja sanktsioneerimist ei vaja.

Psühholoogilise nõustamise puhul kehtivad ranged konfidentsiaalsusreeglid ja kõnealune projekt ei olnud erand. Kuna klientidelt ei küsitud luba andmete hilisemaks kasutamiseks, siis visiite ei dokumenteeritud ja andmeid ei töödeldud.
Pöördumise põhjused võib peamiselt jagada kolme gruppi: meeleoluga seotud probleemid, suhteprobleemid ja laste kasvatamisega seotud probleemid, sageli olid nad omavahel läbipõimunud ja esinesid korraga. 

Meeleoluhäired ei teki üleöö
Meeleoluhäired on tänaseks suurim vaimse tervisega seotud probleem nii Eestis kui ka mujal maailmas. Inimesed kogevad liigset ärevust, mõnikord ka paanikat, depressiooni või mõlemat ning see mõjutab negatiivselt toimetulekut ja elukvaliteeti. Kehv toimetulek tekitab omakorda masendust ja nii satutaksegi nõiaringi. 

Meeleoluhäirete raviks väljatöötatud soovitused, mis põhinevad teadusuuringutel, on üles ehitatud astmelisele lähenemisele ja esimeseks sammuks on eneseabi. Ka eesti keeles on avaldatud kümneid eneseabiraamatuid, asjakohane teave on veebist kättesaadav. Mitmed teadusuuringud kinnitavad eneseabimaterjalide kasutamise efektiivsust ja soovitus siinkohal oleks alustada näiteks www.peaasi.ee lehelt. Seal olev materjal on usaldusväärne, kuna tugineb teaduslikele tõenditele ja veebilehe haldajatel puudub huvide konflikt, mida tänapäeval peaks alati kontrollima. Sellelt veebilehelt leiab abivajaja nii selgitusi kui ka soovitusi, kuid muutuse saavutamiseks tuleb ikkagi ise pidevalt ja pikema aja jooksul teha ülesandeid ja harjutusi. 

Meeleoluhäirete eneseabi esimene soovitus on luua ja hoida kontakti teiste inimestega. See tundub absurdina inimesele, kes tunneb, et lihtsalt ei jaksa midagi teha või tunneb tohutut pinget juba mõttest kellegagi kohtuda. Siis võiks alustuseks proovida lihtsalt väljas liikumist, sest tuntud ladinakeelne sentents mens sana in corpore sano, terves kehas terve vaim, on endiselt kehtiv. Järjest rohkem avaldatakse teaduslikke kinnitusi mõõduka liikumise positiivsest mõjust inimese tervisele ja üldisele heaolule. Järjest rohkem on tekkinud ka võimalusi oma lihasjõu abil liikuda. 

Eneseabi puuduseks on ebapiisav motivatsioon käitumise muutmise alustamiseks või jätkamiseks piisavalt pika aja jooksul. Inimene tajub, et mingi muutus tuleks ju teha, kuid oma harjumuspärast käitumist tegelikult ei muuda, sest üldiselt saab ikka vanaviisi toimides ka veel hakkama. Vajalik müks võiks tulla lähedastelt, sõpradelt või kolleegidelt läbi aktiivse kaasamise tegevustesse, mis toetavad uut käitumist. Otsige oma lähikonnast teile sobiv müksaja!

Kui eneseabivõtted ei anna soovitud tulemust, kaaluge pöördumist professionaalsete müksajate poole, kelleks on vaimse tervise õed ja psühholoog-nõustajaid. Nemad oskavad hinnata seisundit ja vastavaid tehnikaid kasutades motiveerida muutusi tegema. Muutuseks motiveerimine on rätsepatöö, sest igaühel on oma spetsiifilised vajadused ja võimalused. Kuid spetsialistidel on teadusuuringute põhjal välja töötatud tehnikad, mida rakendades suureneb inimese valmisolek käitumismuutuse tegemiseks. Mõnikord, kui eelnevad pingutused pole paari kuu jooksul soovitud tulemust andnud, on siiski vajalik ka ravimite kasutamine, et inimene üldse jaksaks muutusega alustada. Ravimid on tugevad kemikaalid, mida arst määrab pärast põhjalikku kaalumist ja patsiendiga arutlemist. Tulemusliku ravimravi eeldus on patsiendi ja arsti vastastikune usaldus. Kui patsient ei ole arstiga aus, ei saa arst teha arukaid raviotsuseid. Meeleoluhäire puhul tuleb hoida meeles, et see ei tekkinud üleöö, nagu nakatumine viirusesse. Seetõttu kulub ka sellest väljatulemiseks üsna pikk aeg. Seadke oma meel selleks valmis – igaüks meist liigub omal kiirusel. 

Sagedased suhteprobleemid
Suhteprobleeme on aeg-ajalt meil kõigil, kuid mõnedel meist on nende negatiivne mõju elule häirivalt suur.

Suhtlemiseks on vaja vähemalt kahte inimest ja vastutus suhte kvaliteedi eest lasub mõlemal. Kui inimene pole rahul oma suhtega, siis enamasti on tal tunne, et olukord on tema jaoks väljapääsmatu ja tema käitumine saab olla vaid reaktsioon teiste inimeste käitumisele. Tekib abituse ja lootusetuse tunne ning see on pinnas ärevusele ja/või masendusele. Seega meeleoluhäire juures nimetatud soovitusi oleks asjakohane ka siin rakendada.

Suhteprobleemidega toimetulekuks neist siiski ei piisa ja mõistlik oleks otsida endale üks nn arukas täiskasvanu, kelle abil enda sees suhtega seotud tunded ja mõtted korda panna. Arukas täiskasvanu on see, kes hoolega kuulab ja tagasi peegeldab ehk ütleb oma sõnadega seda, mida kuulis. Nii saab rääkija teada, kas tema sõnad ikka piisavalt selgelt tema mõtte edasi andsid. Arukas täiskasvanu aitab harjutada tähtsate sõnumite tõhusamat edastamist.

Suhteprobleemi lahendust nähakse enamasti selles, et partner peab muutuma. Selge on see, et universumisse soove saates partner ei muutu. Kuid iseenda käitumist muutes on teised meie ümber lihtsalt sunnitud ka oma käitumist muutma. Teostamine vajab järjekindlust ja võimalusel mõne aruka täiskasvanu tuge. Sõnumite selgus ja iseenda käitumise muutus – see ongi suhteprobleemide lahendus pähklikoorde pakituna. Pere- ja paarisuhte olemuse üle arutlevad spetsialistid saates „Peresaade“, mille kõik osad on leitavad ERRi arhiivis.

Mured laste kasvatamisel
Laste kasvatamine on suurimat pingutust nõudev tegevus inimese elus, sest lapsel on palju vajadusi, mida lapsevanemal tuleb mõistlikul määral ja viisil rahuldada. Kui peres kasvab mitu eri vanuses last, siis tähendab see, et samal ajahetkel tuleb tegeleda mitme erineva vajadusega. Tegelemine ongi võtmesõna laste kasvatamisel. Uuringud on näidanud, et laps, eriti väikelaps, vajab kõige enam kindlust, et vanemad on tema jaoks olemas. Lapsele ei piisa sõnadest, ta soovib reaalset kontakti peaaegu kogu aeg, kui ta on ärkvel. Seda ei suuda mitte keegi ega peagi suutma. 

„Piisavalt hea“ on mõiste, mille iga lapsevanem peab enda jaoks selgeks mõtlema. Piisavalt hea lapsevanem oskab seada piire lapse ja iseenda vajadustest lähtuvalt ega pinguta üle. Kuid laps vajab arenguks tegevust, stiimuleid ja vanema ülesanne on tagada, et keskkond lapse ümber oleks lapse jaoks parajat pingutust nõudev. 

Ka laste kasvatamise kohta on tohutult head kirjandust, mille aluseks on aastatepikkused uuringud. Kuid jällegi – teooria on tore asi, kuid päriselu ei käi raamatu järgi. Kogu maailma korraga sülle haarata ei saa, kuid väikesed muutused on igaühele jõukohased. Kehtib ikka seesama põhimõte – vali, mis on hetkel kõige vajalikum ja ole järjekindel. Ka siin on abi, kui käepärast on üks arukas täiskasvanu, kelle juures saab ennast kõigepealt ventileerida ja siis neutraalselt arutleda. Teaduspõhist infot ja juhiseid lastega toimetulekuks leiab veebilehelt tarkvanem.ee. 

Targad inimesed
Teenusele pöördujaid võiks nimetada tarkadeks inimesteks, kes on teadvustanud/teadvustamas oma rahulolematust või probleeme ja otsivad võimalust parema enesetunde taastamiseks. Neid võib nimetada ka julgeteks inimesteks, sest nad on valmis võõraga jagama delikaatseid detaile oma elust. Kõik oleneb siiski sellest, kas nende põgusate kohtumiste jooksul tekkib kliendil piisav valmisolek kabinetis räägitut ka oma elus proovida.

Jane Alop
psühholoog-nõustaja