Valmistudes laulupeoks: Viimsi kooli koorid
23. märtsil rivistus Viimsi kooli lastekoor hingevärinal aula ukse taha, et minna oma teisele ettelaulmisele. Esimene oli läinud hästi ning ka sel korral tõmbas õpetaja Kätlin Puhmaste õnnelik käsi loosiga laste lemmiklaulud „Tõeline jõud“ ja „Sata sata“. Sellegi poolest oli õhus ärevust ning ülevaatus tundus kui elu tähtsaimale eksamile minek.
Olen loomult maksimalist ning ootused endale ja koorile on kõrged. Sellest tulenevalt mõtlen iga kord, et see on minu viimane laulupidu koorijuhina. Ja siin ma nüüd jälle olen, maailma armsaima mudilaskooriga. Arvan, et ma ei teeks seda tööd, kui poleks üksteist toetavat meeskonda. Olin ka Kätlini, Andruse ja lastekoori ettelaulmise päeval täpselt sama pinges kui nemad. On väga oluline, et sinu ümber ja seljataga on siiralt sinu inimesed. Ja hea huumor! Ilma selleta juba välja ei uju.
Milliseid mõtteid eesootav laulupidu tekitab?
Rines Takel: Mudilaskoor on olemas olnud juba Viimsi keskkooli asutamisest peale. Kui mina siia 1994. aastal tööle tulin, toimetas mudilastega Elle Toper. Uues koolimajas juhendas mudilasi algul Leena Sirp, kellelt Kätlin Puhmastega töö üle võtsime. Alates 2016. aastast olen 2.–4. klassi lauljaid õpetanud koos Mari-Liis Rahumetsaga. Laulda soovijate puudust pole meil kunagi olnud.
Minu esimene kokkupuude Viimsi kooli mudilaskooriga oli aga hoopis muusikaväline. Üheks noorte laulupeoks õmblesin koorile 57 muhutriibulist kollast kleidikest. Neid kasutame tänagi.
Kui ma septembri alguses tööplaani vaatasin, selgus, et ettelaulmiseni on meil 24 proovi. Kuna teeme proove üks kord nädalas poolteist tundi korraga, tähendas see, et kogu kava tuleb valmis saada enam-vähem 48 tunniga. Natuke kompenseerisid erinevatel põhjustel ära jäänud proove kaks laululaagrit. Lapsed õppisid kodus iseseisvalt sõnu ja harjutasid laulupeo kodulehel olevate muusikanäidete abil häälepartiisid. Küpseks saanud laule esitasime kooli sünnipäeva kontserdil ja vabariigi aastapäeva kontserdil.
Lisaks lauluproovidele on mudilaskoor ka tundide väliselt koos lõbutsenud. Pärast laululaagrit basseinis sulistanud ja koos RAMi kontserti kuulamas käinud.
Viimasesse ettelaulmise-eelsesse proovi kutsusime ka lapsevanemad ja laste klassijuhatajad, kes on meie suurimad toetajad. Pingeline ettelaulmise päev pakkus aga teenitud tasu – nii energiat täis ja võimsa kõlaga mudilaskoori pole Viimsi kooli lava vist kunagi näinud. Aula tagumise seinani oli tunda, kuidas lapsed peole saada soovivad. Ka üldjuhtide tagasiside oli positiivne – kiideti koori ilusat ja tugevat kõla ning laste oskust dirigenti jälgida.
Loodan, et laulupeo ajal on ilus ilm. sest kõik meie laululapsed ootavad väga laulupeo rongkäiku ja esinemist sellel suurel uhkel laval. Loodan, et lapsed saavad oma raske töö eest kogu eluks meeldejääva kogemuse.
Viimsi kooli lastekoor on tegutsenud aastast 1981 ning täna laulab koorijuhtide Kätlin Puhmaste ja Andrus Kalveti käe all 52 5.–9. klassi lauljat.
Andrus Kalvet: Mina tulin kooli aastal 1987 ja hakkasin ka kohe lastekoori juures kaastegevana tööle, kuigi minu põhiülesanne oli teha poistekoori ja segakoori.
Arvan, et lastekoor on pea kõigil varasematel laulupidudel käinud. Tean vaid, et vähemalt segakoor-noortekoor ei osalenud 1997. aastal noorte laulupeol, kuna olime toona tõsiselt ametis kooliteatri muusikalilavastustega ("Mary Poppins", "Lumekuninganna", "Oklahoma"). Aasta 1999 üldlaulupeol osalesime kindlasti.
Tänavu on meie ettevalmistusperiood on olnud üsna vaevaline, kuna lood pole kergete killast ja kõige rohkem on tööd häirinud see, et paljudel lastel algab juba peale 7. tundi muu huvitegevus. See tähendab, et 8. tunni ajal on paljud lauljad juba koolist lahkumas või lahkunud.
Kindlasti saime palju tööd ära teha kolmes laululaagris, mis toimusid nädalavahetustel Sakus ja Viimsis ning kus lauldi vaheaegadega 5–6 tundi. Õnneks tegeles suur osa lapsi ka iseseisvalt lugude õppimisega, kasutades selleks laulupeo kodulehele ülesriputatud partiide helinäiteid.
Kätlin Puhmaste: Laulupeo „Püha on maa" lastekoori repertuaar on väga nõudlik. Kaks liigilaulu on klaverisaatega ja kaks a capella. Lisaks veel kümme ühendkoori laulu, milles suurema osa moodustavad ilma saateta laulud.
A capella laulude osas on oluline laulmise kogemus ja hääle kindlus. Selle hooaja lauljatest moodustavad meil suurema osa 5.–6. klasside lauljad, kellel kolmehäälse laulmise kogemus praktiliselt puudub. Kasuks pole sugugi olnud ka eelmised koroona-aastad, kus kooslaulmisega tegeleda praktiliselt ei saanudki. Nüüd me neid "vilju" maitsemegi.
Märtsikuus ettelaulmiseks pidid olema kontserdi valmidusena selged kõik 14 laulu. See oli meile parajaks väljakutseks ning mõne a capella laulu puhul oli küll kohati tunne, et kui loosiga saame, siis head aega, laulupidu!
Lastekoori lauljate jaoks on pea iga laulupidu kõik laulud uued. Kui täiskasvanute kollektiivid, kes on juba mitmeid kordi laulupidudel käinud, saavad meelde tuletada laulupeo raudvara teosed nagu "Koit", "Ta lendab mesipuu poole" ja "Mu isamaa on minu arm", siis lastekooriga õpime kõike nullist. Laulupeo laulude ettelaulmise pinge on väga suur nii lastel kui ka dirigentidel.
Minu üks dirigeerimise õpetajaid Olev Oja on öelnud kuldsed sõnad laulupeo laulude loomise kohta, mida ma tahaksin tema mälestuseks (Olev Oja lahkus meie seast 10.04.2023) tsiteerida: „Kõigepealt peame endale selgeks tegema, kas laulupidu on lauljate pidu, laulmise pidu või kontsert, mis kõlaks kontsertsaalis. Minu arvates on see lauljate laulmise pidu. Pidu, millest lahkumisel jätkad laulmist. Laulupeol kõlav laul ei peaks olema paljuhäälne, sest mida rohkem hääli, seda väiksem kõlajõud. Harmoonia peaks olema mitmekesine, ilma suurte kaldumiste ja modulatsioonideta. Iga peen harmoonia, kooskõla, mis kontserdisaalis kõlab huvitavalt, ei kandu laululavalt kuulajateni. Meloodia peaks olema vaheldusrikas, nooruslik, energiline ja mitmekülgne. Laulu ülesehituses ei tohi olla kunstlikkust – ühesõnaga ei tohi olla tunda pliiatsi närimise jälgi. Soovin kõikidele laulupeole kirjutavatele heliloojatele inspiratsiooni ja fantaasiat! Ning pidage meeles, et laululava ei ole laulmise raskuste maailmarekordite püstitamise paik, vaid laulu rõõmu maailmarekordi püstitamise paik.“
Lauljate mõtted ja ootused
Kertu Annimäe: Mina hakkasin mudilaskooris käima, sest mulle meeldis laulda ja esineda. Nüüd oleme pool aastat laulupeo laule õppinud ja meil toimus ka ettelaulmine, mis läks väga hästi! Praegu ootame, kas saame laulupeole – ma loodan, et saame, sest ma väga sooviksin laulupeole minna.
Miina Mathilda Lilleorg: Mina laulan mudilaskooris teist häält. Esialgu oli keeruline, sest ma polnud harjunud kahehäälselt laulma. Kõik justkui segasid mind ja raske oli oma osa tekstist ja nootidest kinni pidada. Lisaks on meil nii toredad õpetajad, kes meid õpetavad, teevad meile laululaagreid ning on alati toetavad. Kui jõudis kätte päev, kui me pidime laulupeo jaoks ettelaulmisele minema, olin ma üsna närvis, sest saime loosiga kõige raskema laulu. Aga kui me juba laulma hakkasime, oli pidulik ja uhke tunne, sest me tõesti saime hästi hakkama.
Mari-Liis Rahumets
huvijuht ja muusikaõpetaja