Vanavanemate päeva tunnusüritusel osales ligi 250 inimest
Juba teist korda tähistasime septembri teisel pühapäeval Viimsi Artiumis vanavanemate päeva. Meeldejääva kavaga esines ETV tütarlastekoor ja solistid Aarne Saluveeri juhendamisel. Kavas oli muusikat klassikast kaasajani – publikut rõõmustasid ning südameid soojendasid nii tuntud eesti rahvalaulud kui ka uuemad koorilaulud. Suurepärast kontserti nautis üle 250 inimese.
Soovisime sel päeval tunnustada imelisi vanavanemaid ning ootasime peredelt teateid nende kohta juba 31. maiks. Tähtpäevalisi tervitasid Viimsi vallavanem Illar Lemetti ja Viimsi hoolekandekeskuse juhataja Lemme Palmet, õnnitlemisel oli abiks Viimsi abivallavanem Katrin Markii.
Meile esitati „Imelise vanavanema“ tiitlile üks vanaema, üks vanaisa ja seitse paari vanavanemaid. Tunnustuse pälvisid: Norma Helde, Olev Kasak, Krista ja Madis Kiisa, Sirje ja Enn Teimann, Aive ja Mati Märtson, Milvi ja Andi Vaiksaar, Reet ja Jüri Polli, Helgi ja Aarne Lehtpuu ning Niina ja Robert Sepman.
Tublisid vanavanemaid on vallas aga kindlasti veel. Ootame peredelt nende kohta teateid järgmise aasta maikuu lõpuks. Peredelt tulnud kirjad põhjendustega, miks just nende vanavanemad väärivad tunnustamist, on alati väga südamlikud ning pisut lühendatud tekstid loeme ka vanavanemate päeval ette. Täispikkuses saab tekstidega tutvuda Viimsi hoolekandekeskuse kodulehel www.viimsihoolekandekeskus.ee.
Kokkuvõtvalt saab välja tuua, et vanavanemaid kiideti selle eest, et nad alati leiavad aega lastelastega koosolemiseks, nende murede lahendamiseks ja rõõmudele kaasaelamiseks. Ühiselt võetakse ette palju põnevat ning alati saavad kõik kõhud täis ja purgikese omatehtud moosi veel kaasa ka. Oma aktiivse ellusuhtumisega on nad teistele eeskujuks ning nakatavad ka teisi spordipisikuga, ergutavad raamatuid lugema, muuseumides käima, kontsertidest ja teatrietendustest osa saama ning huvitavaid matku ja reise ette võtma.
Kuld- ja teemantpulmapaarid
Sel aastal palusime endast märku anda ka neil väärikatel abielupaaridel, kel on seljataga 50 või 60 ja rohkem ühist kooseluaastat. Vahepealsetel koroona-aastatel polnud võimalik vanemaealisi kokku kutsuda ning nii ootasimegi seekord nelja teemantpulmapaari, kel kooseluaastaid 60 ja rohkem. Tunnustuse pälvisid: Ivi ja Ritter Juhkam, Leida ja Ants Kalda, Milvi ja Ants Lill ning Valve ja Enn Luik.
Kuldpulmapaare, kel kooseluaastaid on 50 ja rohkemgi, ootasime 14 paari. Tunnustuse pälvisid: Helle ja Aarne Freiberg, Laine ja Villu Kiviorg, Reet ja Ain Koitla, Ella ja Ants Kolk, Kaaja ja Aare Rahe, Enna ja Mark Roiz, Antonina ja Valeriy Simberg, Inge ja Arvo Tann, Sigute ja Evgeny Uroslov, Heli ja Enn Kuusik, Liivi ja Paul Laanetu, Ene ja Mart Liipa, Sirje ja Volli Kallion ning Riina ja Rein Randmets. Palju õnne ja palju ühiseid kooseluaastaid edaspidiseks!
Kahjuks polnud kõigil nimetatutel võimalik pidulikust sündmusest osa saada. Meened ja tänukirjad on võimalik kätte saada Viimsi hoolekandekeskusest (Kesk tee 1).
Kas ja kuidas on vanavanema roll ajas muutunud?
Enn Teimann, vanaisa aastast 1991: Traditsiooniliselt on vanavanemad (eriti vanaemad) olnud perekonda toetavad pereliikmed, kes aitavad kasvatada lapsi ja hoolitsevad nende eest. Tihti elasid koos kolm põlvkonda (eriti maal). Nii ka minul – ema ja isa olid kõik päevad tööl, mina vanaema ja vanaisaga kodus.
Tänapäeval osalevad tööturul võrdselt nii vanaemad-vanaisad kui ka isad-emad. Paljud vanemad inimesed soovivad nautida pensionipõlve ja tegelda oma huvidega, mis võib vähendada vanavanemate rolli lastelaste eest hoolitsemisel. Samas pühenduvad paljud vanaemad pensionile jäädes täielikult lastelaste eest hoolitsemisele.
Vanavanematel on elu jooksul kogunenud palju teadmisi ja kogemusi. Vanavanemate roll võib tänapäeval olla rohkem seotud nõustamise, juhendamise ja pereelu toetamisega.
Igal juhul on vanavanemate armastus ja hoolitsemine lastelaste eest jätkuvalt olulised, olenemata nende täpsest rollist ajas.
Maie ja Ain: Meie arvates käivad paljud praegused vanavanemad pärast pensioniea saabumist pikka aega veel tööl. Seega on lastelaste hoid lükkunud hilisemaks. Teisalt, kui vanasti õpetasid vanavanemad lapselapsi, siis praegu on teatud valdkondades, näiteks nutimaailmas, vastupidi.
Krista (Kiisa), Eriku ja Lukase vanaema: On asju, mis ajas muutuvad kardinaalselt, ja on asju, mis ei muutu mitte üks teps. Seda ka vanavanemate elus. Kui minu vanaema ja ema vaatasid pingsalt kella, et lapselapsi hoides mitte maha magada Telepoisi uhket üle ekraani sammumist, sest oli see ju ainus lastesaate või multika aeg päevas, siis tänapäeval on see kardinaalselt vastupidi. Tuleb olla loov, energiline, vaimukas ja loominguline, ikka ja jälle välja mõelda uusi ja põnevaid tegevusi, et mitte see mõte ei saaks lapsel ekraani, olgu siis teleri või arvuti, suunas liikuda. Kui mina oma lapsepõlvest mäletan peamiselt täheklotse ja nukkusid nukuvankrites, siis see, mida tänapäeval üks kahe ja poole aastane poiss suudab kõikvõimalike Legode ja ehituskonstruktoritega valmis ehitada, võtaks minu kadunud esivanemad ilmselt sõnatuks.
Tänapäeva laste aju saab kõikjalt ja pidevalt nii palju inspiratsiooni, et kui seda vähegi õigele rajale suunata, suudavad nad imesid korda saata. Mis aga ei muutu mitte kunagi, on armastus. Hool, arm ja rõõm, millega sa vaatad suurtesse lapsesilmadesse, ja see piiritu ning siiras armastus, mis sulle nendest silmadest vastu vaatab – seda tunnet ei muuda ükski riigikord ega ajastu.
Marje Plaan
Viimsi hoolekandekeskuse koordinaator
Foto: Tiit Mõtus