Viimsi elulood laval: "Tuulte vallas" tõotab võluvat ajaloorännakut

Viimsi valla 105. aastapäevaks jõuab Artiumi lavale uhke lavastus „Tuulte vallas“, et jutustada vaatajatele värvikas lugu kohalikust elust, selle koloriitseimatest inimestest ja märkimisväärsematest sündmustest läbi sajandite. Teatritükk sünnib rätsepatööna üle veerand sajandi kohalikku kooliteatrit vedanud Külli Talmar-Kuiva käe all.

„Tuulte vallas“ toob läbi erinevate stseenide kahe tunni jooksul lavale pea 80 inimest, kelle vahetumist erinevate episoodide vahel dirigeeribki piltlikult öeldes tuul. „Abivallavanem Nikolai Bentsler tuli minu juurde ja viskas õhku mõtte, et valla sünnipäeva oleks tore ühe ajaloolise näidendiga tähistada, mille saab ette kanda Viimsi Artiumi suurel laval. Olin selle maja idee sünni juures, kuid poleks osanud unistada, et ka mulle selline võimalus avaneb,“ räägib Külli suure õhinaga.

Esmalt süüvis ta kirjandusse, et kaardistada rannarahva kujunemisloos need kõige põnevamad inimesed ja verstapostid ning jõudis otsapidi ka mõtteni tuulest. „Viimsi on tõeline tuulte vald ja kui vaadata tagasi erinevatele n-ö ajaloolistele tõmbetuulte vintsutustele, siis võib siit leida päris palju kihte,“ leiab ta.

„Kui see kõige lihtsakoelisemalt kokku võtta, siis etendus algab pihta 13. sajandiga ning saab tänapäevaga läbi. Lugu kulgeb läbi erinevate nii-öelda pildikeste, kus tegelased räägivad oma asjust lastele, kelleks laval on Viimsi kooli laululapsed. Kõige viimane pilt ongi meie valla 105. aastapäev,“ tutvustab Külli. 

Kõik tahtsid kaasa lüüa
Ettevõtmisega tulid kaasa kõik, kelle poole Külli oma mõttega pöördus. „Konsultantidena aitasid loo kokku panna Viimsi Rannarahva muuseumi inimesed Külvi Kuusk ja Janek Šafranovski, kellele kuulub minu suur tänu. Koreograafidena aitasid armsad Maido Saar, Ene Mets ja Ingmar Jõela, kes astub laval ka krahv Alexsander von Buxhoevedeni kingadesse. Krahvinna rolli teeb alati võrratu Hanna-Liina Võsa.“ 

Muidugi räägivad oma loo nii Laidonerid kui ka krahv Magnus von Stenbock, aga ka tegelased kolhoosist, varieteetest, nunnakloostrist kuni kooliõpilasteni välja. „On tantsu, on muusikat, on laulu ja saab nalja, kuigi esimese vaatuse lõpp kisub ka tõsisemaks, sest selle keskmes on sõjaaeg. Kuna väga tõsist asja ei jaksaks mitte keegi nii pikalt vaadata, siis võtsime teadlikult suuna panna inimesed vähemalt muigamagi,“ ütleb Külli.

Kooliteatri väärikas tähtpäev
Sümboolselt tehakse vaatemänguga kummardus Viimsi kooliteatrile, mis võiks tänavu tähistada oma 30. juubelit. „Selle peatüki sulgesin ma viis aastat tagasi,“ märgib Külli ja täpsustab, et näitekunstiga on ta endiselt seotud, kuigi oluliselt väiksema haardega. 

„Mul läheb viies aasta Prangli rahvamaja juhatajana, kus on meil ka oma väike näitemängu seltskond lustaka nimega Prangli Tuustid. Nemadki on minuga koos Viimsi Artiumi laval,“ ütleb ta tänutundega.

Kaasa teevad veel Külliga läbi lavastuste tihedalt seotud olnud Annaliisa Silla-Sisask, Kelli Uustani ja Raivo Mets, kellega koos pani ta kokku suvelavastuse Aksi saare ajaloost. Ja vankumatult alati tema kõrval seisnud ja abiks olnud Merike Ennomäe, Merike Hindreus, Mari-Liis Rahumets koos oma laululastega ja Viimsi valla kultuuriosakonna juhataja Harri Ausmaa, kes on samuti olnud Viimsi kooliteatri liige ning hiljem lausa Paide teatri juhataja. „Just tema on tegelikult kogu selle etenduse projektijuht, kes on enda õlule võtnud kogu korraldusliku poole.“  

Külli tõdeb, et tegelikult ongi suurim väärtus olla jälle koos nende inimestega, kes tema käe all ning temaga koos sel teekonnal on kasvanud. „Tähistada elu sellel meie kõige uhkemal laval, tulla viimast korda kokku. Mul on olnud salaja selline komme jääda pärast etenduse lõppu ihuüksinda lavale, vaadata saali, kus on pime, mitte kedagi ei ole, kõik on läbi – ja kogeda seda hetke. Öeldakse, et teater on kaduv kunst, kõik lihtsalt kaob. Ja kuigi olen seda ka varem öelnud, siis nüüd tean kindlalt, et „Tuulte vallas“ jääb minu viimaseks suurejooneliseks ettevõtmiseks,“ avaldab ta. 

Tuli Viimsisse end teostama
Kohalikule teatrielule selle vedajana pole Küllil olnud väga palju aega järele mõelda. Kui ta 1992. aastal värskete Tallinna Pedagoogikaülikoolist saadud näitejuhi paberitega Leelo Tiisvelti kutsel Viimsi keskkooli tööle tuli, siis läks Viimsis lahti vilgas tegevus, kus töötunde ei loetud. 

„Tutvusin seal Maido Saare ja Andrus Kalvetiga ning tagasi mõeldes võin kindlalt väita, et ilma nende kolme inimeseta poleks eales midagi sellist sündinud – olime noored, entusiastlikud ja indu täis. Sai palju nalja, lapsed tahtsid teatrit teha ning nii me siis kõik need aastad toimetasime. Hetkel olen Prangli rahvamajas ja tegutsen Viimsi päevakeskuse väärikas eas tüdrukutega, aga nendega võtan veidi rahulikumalt, keskendun rohkem sõnakunstile, kuigi etendusse on kaasatud nemadki,“ lisab Külli.  

Kooliteatrist suurtele lavadele
Viimsi kooliteatrist on oma tee leidnud nii mõnedki tuntud näitlejad. „Liisa Lindhein, Lauri Lagle ja Jüri Tiidus,“ toob Külli näiteid. „Liisa ja Jüri teevad samuti „Tuulte vallas“ lavastuses kaasa ja viimasel on lausa kaks rolli – esimeses vaatuses on ta krahv Magnus von Stenbock ja teises Kirovi kalurikolhoosi esimees Oskar Kuul,“ tutvustab ta ja lisab uhkusega, et viimased teatri kasvandikud Aleks Paul Pukk ja Kasper Sebastjan Silla alles omandavad teatrialased teadmisi. Kasper Sebastian astub üles ka valla sünnipäevale pühendatud etenduses. 

Jüri Tiiduse näitlejatee algas kooliteatrist
Näitleja Jüri Tiidus märgib, et Küllil on suurepärane omadus inimesed kokku tuua. „Ta on selline armas väikest kasvu, aga alati heatujuline, vaimult ja tegudelt suur inimene, kes saab hakkama võimsate asjadega. Kui vahepeal tundub, et valitseb kaos, siis tegelikult on tal plaan olemas ja kõik loksub lõpuks paika. Rahul on nii tiim, näitlejad kui ka pealtvaatajad,“ ütleb Tiidus. 

„Lavastajana on ta parim oskus anda näitlejatele laval teatud vabadus. Noorena lasi ta mul palju ise pusida ja kui hätta jäin, siis aitas ta mul lahenduseni jõuda. Ega ta väga palju ei sekku, aga kui vaja, siis suudab ta ka end kenasti kehtestada, mis on vajalik näiteks laste puhul,“ kirjeldab ta.

Armus teatrisse juba varases nooruses
Just kooliteatrist sai alguse Jüri teekond Eesti Draamateatri näitlejaks. „Minu esimene roll oli unimüts lavastuses „Lumivalgeke ja seitse pöialpoissi“, võisin olla umbes viiendas või kuuendas klassis. Võiks öelda, et see oli elumuutev kogemus,“ meenutab ta. 

Jüri mainib, et pärast keskkooli oli näitleja eriala ainus, kuhu ta sisse saada proovis ning sellel teel pole tal tulnud mitte kunagi tagasi vaadata. Külli projektides on ta alati hea meelega kaasa teinud, sest kõik Viimsiga seotu on talle väga südamelähedane. 

Viimsi juured
„Isa poolt suguvõsa on kõik siit pärit, sisuliselt on meie pere Viimsi poolsaarel elanud ja tegutsenud üle saja aasta. Mäletan, et minu ühest tegelaskujust Oskar Kuulist on meie peres ikka ja jälle juttu olnud ning lisaks on temast säilinud nii pilte kui ka videoid, mille pealt on mul lihtsam seda tegelaskuju kehastada. Krahv Magnus von Stenbock on puhas improvisatsioon,“ ütleb näitleja. 

Avastused põnevatel ajalooradadel
Lavastust võiks vaatama tulla juba lugude pärast, mida erinevad tegelased laval räägivad. „Põnevaid uusi teadmisi saavad sealt Viimsi ajaloo kohta kindlasti kõik inimesed. Näiteks minu kehastatav krahv lõi Viimsisse Lubja mäele esimese spaa moodi asutuse juba 300 aastat tagasi ning tema eeskujul kerkis hiljem Kadriorgu veel teinegi. Esialgse mõtte sai ta Tšehhis Karlovy Varys käies, mis on saksa keeles Karlsbad ja kus oli neid palju.“

„Kirovi kalurikolhoosi esimees Oskar Kuul seletab laval olevatele lastele tähtsal ilmel, kuidas käisid asjad plaanikomitees. Tema tegelaskuju annab väga ehedalt edasi selle ajastu jaburusi. Näiteks saavad vaatajad teada, et tema juhitud kolhoosis tegeleti lisaks kalapüügile ja selle karpi panemisele veel näiteks šampooni tootmise, kommide ja veinidega. Kõik oli võimalik!“

Viimsi valla 105. aastapäevaks valmiv „Tuulte vallas“ etendub Viimsi Artiumis viiel korral: 11., 12., 20., 21. ja 22. mail. Pileteid saab osta Piletikeskusest. Grupitellimuste puhul (alates kümnest inimesest) võtke palun ühendust saara.tall@viimsiartium.ee või tel 5193 9866.

Marta Vasarik
Viimsi Teataja kaasautor