Viimsi ettevõtluspäev tõi kokku pea 300 ettevõtlikku viimsilast

4. oktoobri pärastlõunal toimus Viimsi valla poolt korraldatud ettevõtluspäev. Ühes saalis kohtusid pea 300 kohalikku ettevõtjat ja ettevõtlusest huviatut.

Viimsi ettevõtluspäev sündis 2022. aastal eesmärgiga toetada ja arendada Viimsi ettevõtlust, anda ettevõtjatele inspiratsiooni ja praktilisi teadmisi, kuidas olla edukas ettevõtjana muutuvas maailmas, ning võimestada kohalikku Viimsi ettevõtjate kogukonda.

Sel aastal olid päeva fookuses teemad, mis on tänases muutuvas maailmas eriti olulised nii ettevõtjale kui ka Viimsi vallale. Sellest lähtuvalt olid päeva kolm peamist teemat makromajanduslikud arengusuunad, AI ehk tehisintellekti mõjutused ettevõtlusele ning jätkusuutlik ja keskkonnateadlik ettevõtlus.

Päeva sissejuhatuses ütles oma tervitussõnades vallavanem Illar Lemetti, et Viimsis elab väga kõrgelt haritud ja ettevõtlik rahvas. Elanike ootust ettevõtluse arendamiseks näitab ka möödunud aastal läbi viidud viimsilaste rahulolu-uuring, kus tuli selgelt välja kohaliku elaniku seisukoht, et Viimsis on potentsiaali ettevõtluse arendamiseks ja töökohtade loomiseks.

Suurt huvi ettevõtlusteemade vastu kinnitab ka see, et tänavu tuli ettevõtluspäev huviliste suure huvi tõttu Viimsi Artiumi kammersaalist suurde saali ümber kolida.

Vallavanem tegi üleskutse esitada kandidaate valla ettevõtlusteo valikuks, et tunnustada aasta jooksul silma paistnud tegijaid, ning ühtlasi kuulutas Illar Lemetti 2024. aasta Viimsis ettevõtluse teema-aastaks.

Majandusprognoosid
Ettevõtluspäeva avaettekande tegi majandusekspert Peeter Koppel, kelle sõnavõtt oli pealkirjastatud „Teistmoodi tegelikkus“. Oma teema sissejuhatuseks peatus Koppel inflatsiooni mõjul meie igapäevaelule ja ettevõtlusele. Koppeli sõnul toimib majandus kõige paremini, kui  ümbritsev keskkond on kindel ja turvaline. Hetkel tuleb meil arvestada sellega, et majanduskeskkond ei ole kaugeltki sama, mis kümme aastat tagasi. Eesti on sattunud ebastabiilsesse keskkond, mis tähendab suuremaid riske ja seetõttu ka „kallimat raha“.

Majanduses on Peeter Koppeli sõnul oodata keerulist perioodi ja selle pikkust on raske prognoosida. „On siiski üks indikaator ja see on, kui Äripäeva esikaanel ilmub pealkiri, et enam hullemaks minna ei saa,“ ütles ekspert. Siiski rõhutas ta, et majandus on tsükliline ja kõige olulisem on rasketest aegadest läbitulemisel see, kui head on suhted ümbritsevate inimestega ning seepärast tuleks juba praegu lõpetada tropiks olemine. Koppel märkis ka, et investeerimissoovituste osas ei saa ta konkreetseid soovitusi anda, kuid vihjena nimetas märksõnana energiateemasid.

Peeter Koppel rõhutas ka seda, et raha ei saa olla tasuta, nagu me siin vahepeal olime harjunud, ning julgustas inimesi mitte unistama tasuta raha tagasitulekust. Tema sõnul peegeldab praegune olukord pigem normaalsust ning intressimäärade suurt langust ei tasu ootama jääda.  

Keskkonnasäästlik ettevõtlus
Järgmise ettekande pidas viimsilasest ettevõtja Marge Tava, kes rääkis oma teekonnast ettevõtlusmaailmas ja konkurentsi keerukusest. Tava avas tausta sellele, kuidas ta jõudis Fuudishi sotsiaalmeediakontode loomiseni pärast Buduaari ajakirja ning tegemisi selle kõrval. 

Lisaks rääkis Marge Tava sellest, millised on Thormi brändi alt taimsete lihaanaloogide tootva OÜ Vegestari missioon ja tulevikuplaanid, ning pani kuulajatele südamele mõelda oma keskkonna jalajälje ja tarbimisharjumuste peale.

AI ehk tehisintellekti tulemine
Viimasena pidas ettekande andmeteadlane ja ettevõtja Indrek Seppo tehistaibust ehk AIst. Seppo avas seda enda isikliku loo kaudu ning jutustas, kuidas AI toel on muutunud võimalikuks suurte andmemahtude ülikiire käitlemine.

Seppo sõnul on tehistaibu areng alles algusjärgus, aga see saab olema lähiajal väga kiire. Järgmise viie aasta vaates saab olema kriitilise tähtsusega see, kuidas viia kokku ettevõtjad ja tehisintellekti mudelite tööd väga hästi tundvad inimesed.

Indrek Seppo sõnas, et suurimad muutused ootavad ees nii äri- kui ka haridusvaldkonnas. Muutused on juba alanud ja lähiajal näeme palju uusi teenuse- ja tootearendusi, mis meie ettevõtlustegevust muutma hakkavad. Samuti kõlas soovitus neile, kelle jaoks AI teemad veel võõrad ja uued on, alustada ChatGPT kasutamisest. Siiski tuleb ka sellega ettevaatlik olla, sest tänane AI soovib inimest liiga palju aidata ning kipub mõnikord selle nimel „hallutsinatsioone nägema“ ja vastused „välja mõtlema“.

Viimsi ettevõtluse tulevik
Ettevõtluspäeva võttis kokku Viimsi ettevõtluse tuleviku teemaline paneeldiskussioon, kus oma mõtteid jagasid kohalikud ettevõtjad – viimsilane ja kinnisvara arenduse ning ehituse valdkonnast Kalle Schultz, Viimsi kohvikutepäeva vedaja ja eralasteaia looja Kristiina Sillaste ning vallavanem Illar Lemetti.

1983. aastast Viimsis elava Schultzi sõnul on siinse piirkonna areng olnud muljetavaldav. Ettevõtja Kristiina Sillaste hindab Viimsis välja kujunenud erinevat tüüpi ettevõtlust, mis kombineeritult on toetav keskkond kõikidele. Illar Lemetti sõnul on Viimsi võtnud eesmärgiks, et tulevikus 40% inimestest töötaks Viimsis – täna on see näitaja 21%.

Ettevõtlusaasta 2024
2024. aastal on Viimsis teema-aasta ettevõtlusaasta, mis on pühendatud kohalikele ettevõtjatele ja ettevõtluse arendamisele. Teema-aasta on ühenduslüli valla ja ettevõtjate vahel, mis koondab kokku aktiivsed ja ettevõtlikud kogukonna liikmed ning võimaldab kokku tulla kohalikul ettevõtluskogukonnal. 

Teema-aasta eesmärk on kujundada Viimsist ettevõtlik vald – aasta jooksul tuuakse ettevõtlusvaldkond ja ettevõtjad rohkem fookusesse ning toimuvad erinevad ettevõtlusalased üritused.  

Täpsemat informatsiooni ettevõtlusaasta tulevaste sündmuste kohta saab jälgida valla kodulehel ja Facebooki lehel. Kui soovid omalt poolt pakkuda välja huvitavaid üritusi ja tegevusi, mis aitavad toetada ja arendada kohalikku ettevõtlust, võta ühendust valla arendusosakonnaga.

Liia Lõpp
partnerlussuhete juht ja ettevõtluspäeva korraldaja

Foto: Margarita Sokolova