Viimsi gümnaasiumi noored laulsid ja tantsisid end peole
Meil on väga hea meel, et Viimsi gümnaasiumi noored on laulnud ja tantsinud end XIII noorte laulu- ja tantsupeole “Püha on maa”. Selle tulemuse taga on ka meie juhendajad ja kõigi ühine pingutus, suur ja järjepidev töö. Seal, kus motivatsioon on lõppenud, on edasi viinud järjepidevus. Siht silme ees on olnud algusest peale selge – jõuda sellesuvise suursündmuse osalejate ridadesse.
Segakoori juhendaja Mariann Nirk: Viimsi gümnaasiumi segakoor on kõige ägedam segakoor. Olen väga õnnelik dirigent, et mu ümber on nii palju säravaid noori inimesi, lausa 65 lauljat. Me teeme proovi kaks korda nädalas, kohe pärast pikka koolipäeva. Kuigi väsimusaste on selleks hetkeks kõigil suur, on proovid alati töised ja mõnusad. Laulupeoks valmistumine on parajalt stressirohke protsess, mistõttu alustasime sellega kohe sügisel. Oktoobris käisime koos Tartu Tamme gümnaasiumi segakooriga laagris, et kõik 14 lugu aprillis toimunud ettelaulmiseks selgeks saaksid. Ettelaulmine läks meil väga hästi ning saame nüüd kergemalt hingata ja hoopis Viimsi merelaulupeoks valmistuda. Tänan oma armsaid lauljaid, kellega koos see protsess on olnud puhas nauding! Aitäh, segakooriga tegutsevad juhendajad Matthijs Quaijtaal ja Andreas Kalvet!
Segakoori noorte mõtted
Ozzy Oswald Kesner: Viimsi gümnaasiumi segakoori laulma jõudsin ma erinevate faktorite kokkusattumusena. Nüüdseks on koorilaulust saanud hobi, mida kirglikult naudin. See on minu esimene laulupidu ja aasta aega tagasi ei osanud ma sellisest peost unistadagi. Ettevalmistus on olnud küllaltki kurnav, kuid omamoodi nauditav, tänu meie kokkuhoidvale koorile. On laule, mis toovad proovis esitades kananaha ihule – laulda neid koos sõpradega laulupeol on kahtlemata võimas elamus. Koor on õpetanud mulle, et proovides asju, mis esmapilgul tunduvad veidrad, on võimalik kogeda ootamatuid, kuid imelisi kogemusi.
Birgit Kask: Laulan segakooris, sest lahe on laulda nii ägedate ja hästi kõlavate inimeste keskel. Soov laulupeol osaleda tekkis mul juba päris pisikesena, kui esimest korda laulupeol pealtvaatajana käisin. Tänavu ootab mind ees minu elu kolmas pidu. Laulupeol laulda on üks uskumatult võimas tunne – kui sinna juba ükskord satud, siis tagasiteed enam ei ole. Kõik need eestikeelsed laulusõnad, viisid ja inimesed, mida peo vältel kuulda ning näha saab, teevad südame soojaks ning tuletavad mulle meelde, kui väga ma Eestit armastan. Ilusaid teoseid on selle aasta laulupeo repertuaaris ääretult palju, kuid minu lemmikuteks on "Kõige all" ja "Väike eestimaine laul", mis kindlasti ka laulukaare all pisara silma toovad.
Aksel Tamm: Ühinesin segakooriga gümnaasiumi alguses, sest mulle on alati meeldinud laulda. Laulupeol ma varem laulnud ei ole, aga olen lapsest saati perega publikus kuulanud. Kõige rohkem tekkis mul huvi ja armastus laulupeo vastu ajalootundides, kus õppides laulupeo kohta selle sõnum ja mõte tõeliselt südant puudutasid. Mõte sellest, et saame olla osa maailma kõige uhkemast (laulupeo) koorist tekitas suurt elevust ja tahtsin anda oma maksimumi, et meie koor ka laulupeole saaks. Koori lemmikuteks lauludeks paistavad olevat "Legendaarne" ja "Elu on voolamine", sest need on lihtsalt nii ilusad ja mitte liiga rasked laulud. Minu üks lemmikuid on ka "Küla kuuleb", sest seda on nii vahva laulda sõprade keskel.
Rahvatantsurühma juhendaja Lemme Randma: Meie rahvatantsurühm “Leeke” on tantsinud kuus aastat Maido Saare ja minu juhendamisel. Juba teist aastat on meil kaks rühma, kokku 34 tantsijat. Tantsupeo ettevalmistusega alustasime suvel Rõsnas laagris. Nende noortega on lausa lust koos tantsida, juttu ajada ja toimetada. Nad on sõbralikud, hea huumorimeelega ja ühtehoidvad – ükski trenn ei möödu nalja ja naeruta. Samas teeme palju tööd ja noored panustavad maksimaalselt – kui on vaja tantsida, siis ikka täiega!
Soov tantsupeole saada oli suur. Tegime palju lisatrenne ja tantsijad osalesid nendes pühendumisega. Meie ametlik trenn on üks kord nädalas, kuid sageli tegime trenni kaks korda ja laupäeval pikemalt laagrina. Kaks ettetantsimist tõid kaasa ärevuse ja elevuse. Meile öeldi, et noored tantsisid rõõmu ja ehedusega – see oli suur kompliment.
Rahvatants annab tantsijale väga palju: rütmitunnetuse, partneriga arvestamise oskuse, muusika ja liikumise koostunnetuse ja palju muud head. Seda saab hästi teha vaid tunnetades ja märgates üksteist, see on kooshingamine. Oleme Maidoga uhked meie noorte üle ja tänulikud selle eest, et nad on just sellised nagu nad on – töökad, armsad, hoolivad ja kohusetundlikud. Aitäh teile, armsad noored!
Noorte rahvatantsijate mõtted
Richard Pallon: Ma tantsin Viimsi gümnaasiumi rahvatantsurühmas, sest olen tegelenud varem rahvatantsuga ja käinud eelmisel noorte tantsupeol. Seetõttu tundus rahvatantsurühmaga liitumine hea võimalusena meenutada vanu aegu ja luua uusi mälestusi. Laulu- ja tantsupidu on minu jaoks olnud alati tähtis kultuurisündmus ja rahvatantsija vaatenurgast on tantsupidu kui ühe pika teekonna saavutus. Kuid, mis kõige tähtsam – tegemist on peoga, millest on lahe osa saada, ükskõik kas siis osaleja või pealtvaatajana.
Tessa-Beth Kõluvere: Meie kooli rahvatantsurühmas tantsin toreda seltskonna ja lahedate laagrite pärast. Olen varasemalt osalenud kolmel tantsupeol. Tantsupidu on minu meelest selle suve tähtsündmus. Mind vaimustab see tunne, mis tekib tantsuplatsil ja ühendab tantsijaid. Ootan kõige enam pikki proove ja tunnet, kui saab lõpuks esineda. Laulu- ja tantsupidu tähendab mulle ühtsuse tunnet ja lõbusaid inimesi ilusates riietes. Minu kõige lemmikum tants on “Vat nii!”, mis osutus ka kõige keerulisemaks.
Luisa Nuka: Mina otsustasin rahvatantsu minna kell kaks öösel Prangli saarel, kui mu sõber pooleldi naljaga rahvatantsu kutsus. See aasta on minu jaoks esimene kord minna tantsupeole. Laulu- ja tantsupeoga tuleb eelkõige meelde see, kuidas ma lapsena telekast vaatasin kõiki neid tantse ja imestasin, kui lahedalt seal kõik mustrid välja joonistuvad, nüüd saan ka ise sellest osa.
Rico Marten Reiner: Tantsin tantsurühmas, sest mulle meeldivad juhendajad ja inimesed, kes seal tantsivad. See on minu esimene tantsupidu. Soov minna on sellepärast, et ma ei ole kunagi käinud ja alati tuleb midagi uut proovida. Ootan kõige enam tantsupeo rongkäiku. Mulle tähendab tantsupidu nalja, tantsu, rõõmu ja ühtekuuluvust. Kõige lemmikum tants on ”Vat nii!”. Oleme palju vaeva näinud, et tantsupeole saada. Panustanud lisaks ka palju tunde enda vaba aja arvelt, kuid eesmärgi saavutamiseks tuleb vaeva näha!
Kas teadsid, et…
…Viimsi gümnaasiumi segakoor osales sügisel õppija Oona Linda Prohhorovi eestvedamisel suvise suurpeo ametliku jäätise valimise konkursil ning võitis konkursi ja koos sellega võimaluse valida välja just see jäätis, mis on selleaastase noorte laulu- ja tantsupeo ametlikuks jäätiseks. Telekaamerate ees said segakoori noored maitsta kolme erinevat jäätist ning seejärel hääletada oma lemmiku poolt. Võitjaks osutus koorejäätis kommitükkidega. Ilusat noorte laulu- ja tantsupeo aastat kõigile!
Merle Nestra
Viimsi gümnaasiumi kommunikatsioonijuht
Foto: Marius Aave