Viimsi kogukond sai tugevamaks

Mõtlen tänini siiralt, kui äge see töö oli. Tunnustatud kodukokana kasutan julgelt kirjeldamaks „odavate koostisosadega gurmeeroa” tegemise protsessi. Kogukond oli valmis kaasa mõtlema, arutlema, vaidlema, tunnustama tegijaid, kitsaskohtadest avalikult arutama, aga leht polnud valmis selleks. Polnud sellist formaati.

Mäletan eredalt, kui olin pikalt puhkuselt tulnud, San Franciscost, ja olin smugeldanud sealset kurikuulsat saiajuuretist koju ja küpsetasin oma Kalamaja restos iga päev hapusaia, kui Laine Randjärv mulle helistas. Ma ütlesin talle, et teeme sellest teatajast siis ühe pärislehe. Ja nii see töö algas.

Me kõik põlesime ideest, nii et protsess võttis aega kaks nädalat. Kogu selle aja uurisin ja puurisin, et kes on need särasilmsed viimsilased, kes kirjutada oskavad. Ja no pande sai kokku uhke.

Esimesest minu juhitud lehenumbrist alates riputasime valmivad küljed vallamaja fuajees seinale, et kõik sellest protsessist osa saaksid. Sellest hetkest alates muutuski Viimsi Teataja päriselt kogukonnaleheks.

Ei mahu lehte
Viimsi Teatajat oli aastaid täidetud ballastiga, mis lugejaid ei huvitanud. Ma viskasin kõik selle välja, erandina ametlikud teated, ja palusin kogukonnaliikmetel kirjutada asjast – elust, inimestest, saavutustest, kitsaskohtadest, arenguplaanidest.

Ja esimest korda teataja ajaloos sattusime paari kuuga olukorda, kus sisse tulnud materjal ei mahtunud enam lehte ja sõel teemade valikul muutus tihedamaks ja huvitavamaks. Asjalikumaks. Teravamaks.

Me astusime sammukese veel edasi ja tegime ka lehe iganädalased teemakoosolekud avalikuks. Et kes tahab midagi kogukonnale öelda, saaks tulla ja arutada, vaielda, osaleda. Aga toimetus tegi nii head tööd, et seda usaldati.

Loen aias lehte
Esimest korda Viimsi elus hakkasid inimesed kogukonnalehte õhinal postkasti ootama. „Huvitav kohe, millega nad sel korral mind üllatavad?” tehti sotsiaalmeedias postitusi, värske leht näpus ja kohvikruus käes. Lugejad hakkasid lehte reklaamima. Ja võtma kogukonnalehe lugemist kui mõnusat harivat meelelahutust.

Meie püstolreporterid käisid mööda valda ringi, tegid reportaaže ja fotolugusid inimestest, kes vallas pärisasju teevad. Me otsisime üles teemad, mis olid olulised. Ja need igavad teemad, need tegime ka huvitavaks.

Ma mäletan hommikut, kui tööle tulin, ja Vikerraadio hommikuprogrammis oli värsket lehte tutvustatud. See oli suure innuka ja siira töö tulemus ja see mõjus kõigile kõrvust tõstvalt. Meie, ja riigiraadios!

Kuidas leht kogukonda loob?
Viimsis on tugev kogukonnatunnetus, aga inimesed olid oma valla lehest kaugenenud. Tõime inimesed lehele lähemale, panime nende lood lehe sisse ja kogukonnaleht sündiski, suures koostöös.

Ma võin julgelt väita, et uue lehega algas Viimsis uus ajastu, uus hingamine. Ja mul oli suur rõõm olla selle osaks.

Leht on väärtus
Nauding lehe lugemisest, teadasaamisest, äratundmisest ja millegi uue õppimisest on hea tunne. See on inimestele ka vajalik tunne, et luua turvatunnet. Teadmine, et lehes räägitakse sellest, mis on praegu oluline, on kogukonnale vajalik teadmine.

Usk, et lehes räägitu on kontrollitud, on veelgi vajalikum usalduse hoidmisel. Mul on hea meel, et lehel on täna peatoimetaja, kes seda kõike päriselt edasi kannab. Ja nii kogukonnale tagasi annab.

Ärge minust valesti aru saage
Viimsi Teatajat on läbi aegade juhtinud väärikas seltskond, ja nad kõik väärivad tunnustust tehtud töö eest. Nad kõik on omal ajal teinud parima.

Mina puhanuna toona tulin ja tahtsin rohkem kui võimalik. Ja aeg oli lihtsalt küps, et see ära teha.

Leht, ka kogukonna oma, peab olema visuaalselt ka nauditav, lihtne lugeda ja särisema ideedest ning vaidlustest.
See hoiab kogukonda varvastel, arutelud sisukatena ja lahendused keerulistele probleemidele tasakaalustatuna.
Üks suur asi, mida me veel ära tegime - me tõime Viimsi elu lehes visuaalselt esile. Suured pildid, graafikud, selge infoedastus.

Viimsi Teataja istub minu südames sügaval. Kui värske lehepakk vallamaja vastuvõttu maabus, oli see alati pidupäev. Telefonid hakkasid helisema, meilid saabuma. Inimesed reageerisid sellele, millest lehes kirjutati.

Ma usun senini, et Viimsi Teataja on parim vallaleht Eestis, ja eeskujuks paljudele. See on väärtus, mida hoida ja arendada.

Rain Resmeldt Uusen
Viimsi Teataja peatoimetaja aastatel 2019–2020