Viimsi kõige noorem küla – Kelvingi 30

Maikuus pälvis Kelvingi küla eeskujuliku kogukonnatöö ja uute traditsioonide loomise eest Viimsi valla aasta küla tiitli. Tunnustus on justkui kirss sünnipäevatordil, sest tänavu tähistab küla ka oma 30. aastapäeva. Kuidas Kelvingi külal läheb, rääkis külavanem Ants-Hembo Lindemann (87).

Kohtusin Ants-Hembo Lindemanniga Kelvingi eralasteaia ees, kust siirdusime Kelvingi küla ringkäigule. Sarnaseid ringe teeb külavanem igapäevaselt paaril korral päevas. „Kevad on kõige ilusam aeg,“ alustas Lindemann ja mul jäi üle üksnes temaga nõustuda. Lopsakad lilleõied ning õitsvad puud ja põõsad olid küla ehteisse seadnud.

Sõites mööda Kelvingi tänavaid, möödusime muuhulgas ka mere ääres asuvast võililleväljast. „Möödunud aastal korjasin siin võililli, viisin naisele ja tema tegi neist siirupit – tänaseni joon seda. Nüüd ütlesin talle, et lähen uuesti võililli korjama. Naine vastas, et viskab mu siis koos nendega majast välja,“ muigas Lindemann.

Kui möödusime küla kõlakojast, sõnas külavanem, et lava on korras ning rahvatantsurühm Leigarid võivad seal tantsu vihtuda nii palju, kui soovivad. Kõlakoja juures asuval rambil vahetati möödunud aastal välja vineerid ning veidi eemal olevale mänguväljakule paigaldatakse enne juubelipidustusi ka neljakohaline karusell. „Nii me siin elame ja oleme valmis jaanipäevale vastu minema,“ sõnast Lindemann.

Võib öelda, et Lindemanni üheks südameasjaks on Kelvingit ümbritsevad metsad. „Ütlesin vallavanemale, et ma ei lase siia liivakarjääre teha, enne ma suren, aga metsa (Leppneeme külas Kelvingiga külgnev 22,37 ha suurune ala – toim.) maha võtta ma ei lase. Vallavanem ütles, et siis ei saa ta metsa looduskaitse alla võtmisega kiirustada. Mina küsisin, et miks? Vallavanem vastas: sest ma ei oota sinu surma,“ jagas Lindemann minuga humoorikat dialoogi.

Veel peab külavanem üheks oluliseks projektiks Reinu tee ehitust. Tööde käigus rekonstrueeriti Reinu tee lõigul Rohuneeme tee kuni Kelvingi külani, kogupikkusega ca 3,2 km ja ehitati kergliiklusteed kogupikkusega ligi 3,5 km.

Rekonstrueerimistööde käigus uuendati kõik teealused tehnovõrgud ning rajati uued teekonstruktsioonid. Üheks oluliseks tööks oli kogu piirkonda teenindava sademeveekollektori rajamine kuni mereni. Kollektortoru viimane lõik enne merre suubumist läbib erakinnistut ning selle rajamine eeldas tihedat koostööd kinnistu omanikega. Tee avamine toimus aastal 2019 ning tänutäheks ehitajatele, vallale ja kohalikele elanikele tellis külavanem kolme meetrise tordi. 

Kelvingi 30
Kelvingi küla on aastate jooksul saanud mitmeid tunnustusi ja preemiad nii Eesti riigi, Harju maakonna kui ka Viimsi valla poolt. Tänavu nimetati Kelvingi küla Viimsi aasta külaks. „Tunnustused on küll uhked, aga ega need külale suurt midagi anna. Kui Kelvingi sai 25, andsime välja raamatu. Tänavu soovin trükkida raamatu „Kelvingi 30“, kuhu tahan sisse panna meie tublid spordipoisid ja 22. juunil toimuva sünnipäevapeo pildid,“ ütles Lindemann, kes käesoleva aasta lõpus plaanib külavanema ameti edasi anda. „Ma ei ütle, et pärast mind tulgu või veeuputus – mina tahan, et Kelvingi jääks. Nii olengi ma mõelnud, et uueks külavanemaks sobib südamega inimene, kes kaitseb loodust ja metsa,“ mõtiskles ta.

Kuid enne veel ootab ees suur sünnipäevapidu, mida tähistatakse 22. juunil Kelvingi külaplatsil. Kohale on kutsutud bänd, rahvatantsijad, lapsi sõidutavad hobused, süüdatakse suur jaanilõke, toimuvad mängud ja võistlused, tellitakse uhke tort ning kui hästi läheb, pakutakse ka kalasuppi. Peole on oodatud nii oma küla inimesed kui ka külalised valla teistest küladest ja alevikest. „Kingituseks võib tuua häid soove. Mina ise loodan, et meie küla muutub veelgi kaunimaks ja soovin meile jõudu järgnevateks aastateks,“ soovis külavanem.

Kelvingi küla ajalugu
Külvi Kuusk, Rannarahva muuseumi teadur

Metsa ja mere vahel paiknev Kelvingi on Viimsi kõige uuem küla. Kuid paiga nimi on hoopis vanem ja tuleneb rannast umbes poole kilomeetri kaugusel asunud Kellynckholmi saare nimest. Saart mainitakse 1497. aastal seoses Maardu ja Viimsi mõisate vahelise piiri mahamärkimisega. 

200 aastat hiljem koostatud rootsiaegsele kaardile on joonistatud Kelli Kori Sahr. Tänapäeval saarekest enam ei ole: 19. sajandi keskpaiku veeti pinnas Tallinna sõjasadama ehituseks ja saare asukohta tähistavad vaid üksikud suured kivid ja veealused karid. Põlised viimsilased kasutavad aga endiselt nimesid Kellengori kari, Kellviigi rand, Kelliku või Kellingu laht, kari ja rand.

1920.–30. aastatel oli Kelvingi rannast sadakond meetrit põhja pool asuva Hallikivi ümbrus populaarne ujumiskoht. Viimsi inimeste mälestustes on kirjas,  kuidas kindral Laidoner oma külalistega läbi Leppneeme küla sõitis ja nendega Hallikivi juurde ujuma läks.

Nõukogude ajal oli praeguse küla kohal armee lasketiir, kogu piirkond oli võõrastele suletud. Sõjaväe lahkumise järel oli Kelvingi kohal segikeeratud tühermaa. Tekkis mõte tühja paika küla rajada, aastal 1993 sai mõte teoks. Ainus säilinud nõukogude ajast pärit ehitis – torniga maja – osteti 1996. aastal vallalt ära ja tehti oma tarbeks korda.

Kelvingi ei olnud ainus külanime variant, mida kaaluti – teine kandidaat oli Rohulepa, mis saadud Rohuneeme ja Leppneeme nimede liitmisel. Küla esimeseks külavanemaks oli kuni aastani 1999 Lembo Võõsa, siis valiti külavanemaks Ants-Hembo Lindemann, kes peab seda ametit tänaseni.

Tänapäeval on Kelvingis puhkealad, spordi- ja mänguplatsid, lasteaed, esinduslik sadam ja isegi oma laululava, mille otsas troonib laulev põder. 2005. aastal võitis küla Harjumaa omavalitsuse liidu konkursil „Ilus küla“ I koha, aasta hiljem järgnes EV presidendi tunnustus kauni kodu konkursil.

1497 Kellynckholm (saar), 1529 Kollinckholm, 1689 Kellikori sahr, 1693 Kelli Koire Sahr.

Jane Saks
Viimsi Teataja toimetaja

Foto: Jane Saks