Viimsi kooli vilistlaskoor osales Provence’i koorifestivalil

2018. aasta sügisel dirigent Andrus Kalveti juhendamisel tegutsemist alustanud Viimsi kooli vilistlaskoor on igal hooajal, välja arvatud koroonaajal, oma lauluoskuse proovile pannud ka mõnel väljaspool Eestit toimunud koorifestivalil. Nii käisime näiteks 2019. aasta suvel Budapestis rahvusvahelisel koorifestivalil ja 2022. aasta suvel osalesime koorifestivalil Torunis.

Mõte osaleda ka sel suvel koorifestivalil tekkis kooriliikmete peades juba aasta alguses, aga konkreetse plaanini jõudsime Virve ja Andrus Kalveti eestvedamisel alles mõned kuud hiljem. Nii osaleski Viimsi kooli vilistlaskoor 2024. aasta juulikuu esimesel nädalal koorifestivalil, mis toimus Lõuna-Prantsusmaal Provence’is.

Festivalieelne periood oli täis proove ja ehk tavapärasest pingelisem, sest osalesime kevadel ka Viimsi valla ajalugu käsitlevas muusikalises lavastuses “Tuulte vallas” ning Harjumaa laulu- ja tantsupeol Keilas. Hoolimata tegusast kevadest esinesime enne reisi festivalikavaga ka Viimsi Püha Jaakobi kirikus.

Lõppenud hooajal kooris laulnud 25 inimesest, kes igal neljapäeval lauluõpetaja Andrus Kalveti juhendamisel Viimsi koolis harjutamas käivad, tuli reisile 17 lauljat.

1995. aastal alguse saanud rahvusvaheline koorifestival toimus Provence'is sel aastal juba 27. korda. Rahvusvaheliselt tuntud festivalil, mille kunstilist taset ja korraldust on kriitikud tunnustanud, osalesid seekord koorid Prantsusmaalt ja teistest Euroopa riikidest, aga ka Ameerika Ühendriikidest ja Austraaliast. Festivalil osalemisele lisaks oli meil võimalik avastada Lõuna-Prantsusmaad, tutvuda selle kultuuriga, jalutada mööda Vahemere imekena rannikut, imetleda kauneid loodusvaateid. Kogemuse tegi eriti nauditavaks kaunis ja päikesepaisteline ilm.

Ajalooline Lõuna-Prantsusmaa
Meie reis sai alguse 3. juuli varahommikul, kui lennuk viis lõbusa lauluseltskonna Nizzasse, sealt aga liikusime bussidega Marseille’sse, mille vanalinna vaatamisväärsustega tutvumiseks avanes meil juba samal päeval ka võimalus. Seda hoolimata hoiatusest, et selle linna teatud piirkondi pole ehk alati turvaline külastada.

Järgmine päev algas ekskursiooniga rannikulinnas Cassises. Populaarne turismisihtkoht Cassis on asustatud enne meie ajaarvamist ning selle kandi inimesed tegelesid esialgu peamiselt kalapüügi, jahipidamise ja põlluharimisega. Uuemal ajal kujunesid siin uued tööstusharud, sealhulgas kuivatati turska ja toodeti oliiviõli. Kahekümnendal sajandil, kui need tööstusharud hakkasid hääbuma, muutus olulisemaks turism ja veinivalmistamine. Tutvunud linna vaatamisväärsustega ning nautinud kauneid vaateid Vahemere kaldal, sõitis reisiseltskond Cassisest edasi, et jõuda õhtupoolikuks oma esimesse kontserdipaika, Saint-Zacharie’s asuvasse kirikusse. Mõne tuhande elanikuga Saint-Zacharie on muuhulgas tuntud oma 16 purskkaevu poolest. Kirik, mille ehitamist alustati juba 11. sajandil ning mis oma tänase vormi sai 17. sajandil, on kantud aga ajaloomälestiste nimekirja. 

Kontserdi esimese poole sisustas 1950. aastal tegutsemist alustanud meeskoor Le Baladins de la Chanson oma tujuküllase esinemisega. Vilistlaskoori esinemise kava koosnes peamiselt eesti heliloojate lauludest ning esitasime neid nii a cappella kui ka meie dirigendi Andrus Kalveti virtuoosse klaverisaatega. Seekord hõlmas repertuaar peamiselt eesti koorimuusikat Tormisest Valgreni, esitasime nii Rudolf Tobiase saksakeelset vaimulikku koorimuusikat kui ka eesti heliloojate džässitöötlusi, nii vanemaid kui ka uuemaid koorilaule. Ühisele kontserdile järgnes kahe koori meeleolukas kogunemine, kus koorilauljad said oma kogemusi vahetada. 

5. juuli hommikupoolik leidis meid aga juba Aix-en-Provence’ist, mille rohelisi puiesteid ja väljakuid ääristavad 17. ja 18. sajandil ehitatud majad ning kus silma torkas rohkelt vulisevaid purskkaeve, sest on ju Aix-en-Provence tuntud ka kui tuhande purskkaevu linn. Seegi linn on asustatud juba enne meie ajaarvamist ning piirkond on aastasadade jooksul olnud tunnistajaks nii erinevatele sõjakäikudele kui ka kultuuri arengule. Linnale on tuntust toonud näiteks kunstnik Paul Cézanne, kes siin sündis ja töötas. 

Pärastlõunal asusime aga teele Saint Julien Le Montagnier’ külla. Saint Julien Le Montagnier on pika ajalooga küla, mille tähtsust kasvatasid siia elama asunud roomlased, keda meelitasid siinsed kaubateed. Aastasadade jooksul kerkinud ehitised on küll aegade vältel enamasti hävinenud, kuid osaliselt siiski külakese tänavatel märgatavad. Meie esinesime ühes Saint Julien Le Montagnier’ kirikutest ning seekord oli kirikusse tulnud publik ainult meie päralt. Meie esitatud koorilaule tervitati sooja aplausiga ning loodetavasti kujunes nii mõnelgi publikust väike ettekujutus meie koorimuusikast. Huvi meie esinemise vastu näitas kas või see, et kontserdil paluti lisalugu. Pilkupüüdvalt mõjusid ka meie lauljate esinemisriided.

Meie viimane reisipäev oli Prantsusmaa rahvaarvult teise linna Marseille päralt. Kreeklaste poolt enne meie ajaarvamist asustatud ja sajandeid kaubasadamana tuntud linnast kujunes 19. sajandi lõpuks rikas tööstus- ja kaubanduskeskus. Marseille avatus Vahemerele on sellest kujundanud linna, mida iseloomustab kultuuri- ja kaubavahetus Lõuna-Euroopa, Lähis-Ida, Põhja-Aafrika ja Aasiaga. Marseille, mida peetakse ka üheks Prantsusmaa vanimaks linnaks, pakkus võimalusi nii selle ajalooga tutvumiseks, heaks näiteks merekaldal kõrguv Marseille katedraal või Marseille kanali valmimist tähistav Palais Longchamp, kui ka päikesepaisteliseks pärastlõunaks kohvitassi kõrval koorikaaslaste seltsis.

Meie kodutee algas pühapäeva varahommikul, kui alustasime tagasiteed Marseille’st Nizza lennujaama ja sealt tagasi Tallinnasse. Inglise kirjanik L. Sterne on oma teoses “Tundeline teekond läbi Prantsusmaa ja Itaalia” kirjutanud tundelisest rändurist, kes eelkõige rändab, reisides mööda võõraid maid, iseendas, kuid kahtlemata on ka kõigel sellel, mis meie ümber on, tähtis roll mängida. Ühe reisi teevad reisimisväärseks nii endas rändamine, aga ka millegi uue kogemine ja vahvad reisiseltsilised. Ja kõike seda meie festivalireisil jagus. 

Et sellised reisid teoks saaksid, on alati abi ka toetusest ja meil on hea meel tänada Viimsi valda, kes on meie koori tegevusele oma õla alla pannud. Meie ootame aga koori laulma uusi Viimsi kooliga seotud lauljaid, eriti oodatud on tenorid ja bassid.

Kirsi Rannaste
Viimsi kooli vilistlaskoori sopran