Viimsi kuvand Eestis on jätkuvalt positiivne
Balti Meediamonitooringu Grupi ülevaatest selgub, et üleriigilises nähtavuses püsib Viimsi vallavalitsus omavalitsuste lõikes jätkuvalt kõrgel kohal.
Möödunud aasta meediamonitooringu audit pakub põnevat sissevaadet sellesse, mis Eesti ühiskonnas on toimumas ja kuidas läheb Viimsil selles kontekstis.
Esmalt faktidest. Möödunud aastal avaldati Balti Meediamonitooringu Grupi poolt hallatava Stationi platvormi andmete kohaselt Eestis üle poole miljoni uudise, mis teeb päevas pea 1500 uudist. See tähendab, et konkurents inimeste tähelepanu võitmiseks on jätkuvalt keeruline kõigile osapooltele, sest inforuum on uudistest küllastunud.
Oluline jätkuv trend on ka see, et meedias suureneb järjepidevalt tasulise sisu osakaal. See toob kaasa selle, et ühiskonnas on eri osapooled erinevates inforuumides ja erineva informeerituse tasemega, sest kõik ei näe kõiki uudiste sisusid võrdselt. See on miski, mida tuleb arvestada kogu maailmas aina suuremaks probleemiks muutuva väärinfo ja valeinfo leviku tõkestamise kontekstis. Meile kõigile muutub see määravalt tähtsaks kriisiolukordades, kus allikakriitilisus ja oskus eristada allikate usaldusväärsust mõjutavad kogu ühiskonna hakkamasaamist raskustega.
Eestis enim kajastatud teemad möödunud aastal puudutasid sõda, majanduslikku toimetulekut ja energeetikat. Samas olid tabeli esiotsas ka keskkond ja kliima. Enim kajastatud persoon Eesti meedias oli toona veel kandidaadi staatuses Donald Trump, kes tõukas troonilt Vladimir Putini, kes muide oli olnud enim kajastatud persoon Eesti meedias juba aastaid.
Viimsit puudutavate meediakajastuste arv on viimase nelja aasta jooksul kasvanud ligikaudu 100 uudise võrra, küündides 2024. aastal 1629 kajastuseni. Nende hulgas on nii kohalike kui ka üleriigiliste kanalite kajastused. Viimsi osas on mahult suurim kajastaja valla infoleht Viimsi Teataja, milles avaldati möödunud aastal Viimsi kohta 482 uudist.
Uudiste tonaalsuse vaates aga selgub, et ülejäänud Eestiga võrreldes kajastatakse Viimsi valla tegemisi keskmisest positiivsemalt. Positiivsete lugude hulk institutsioonide osas Eestis on keskmiselt 13%, aga Viimsi osas on see pea 20%. Kui aga eemaldada valimist Viimsi kohalikud allikad (sh Viimsi Teataja) ja vaadata vaid üleriigilist kajastust, siis on negatiivsete kajastuste hulk 3%, mis on poole vähem kui Eesti keskmine (6%).
Selle üle võib ühiselt rõõmustada, et Viimsi ning siinse kogukonna liikmed pälvivad Eestis avalikkuse tähelepanu pigem positiivsete tegemiste ja ettevõtmistega. Ilmselt pole üllatus, et Viimsit negatiivselt käsitlevate uudiste allikaks on peamiselt üks kanal 154 kajastusega, samas kui talle järgnenud enim negatiivseid kajastusi teinud üleriigiline väljaanne on aasta jooksul avaldanud vaid neli negatiivset lugu.
Mida siit järeldada? Viimsilastel ja Viimsil läheb hästi ning asjad, mida siin tehakse, on head ning pälvivad positiivset tähelepanu. Kindlasti leiame asju, mis meile ei meeldi, mida teeksime teisiti või mis tekitavad pahameelt. Siin tasub silmas pidada käitumisteadusel põhinevat teadmist, et negatiivsetel nähtustel on inimesele umbes kolm korda suurem mõju kui positiivsetel. Seega on ka meil endal võimalik oma mõtlemist ja maailmataju suunata ning mõelda, milline on suurem pilt? Muidugi on arvamus vaba, aga elu meie ümber on piisavalt keeruline, et tasub leida ja hoida endas positiivsust.
Heiko Leesment
avalike suhete osakonna juhataja