Viimsi laulukoorid ja tantsurühmad valmistuvad XXVIII laulu- ja XXI tantsupeoks

19. veebr 2025
laulupidu

Sel suvel toimub laulu- ja tantsupidu, kus löövad kaasa paljud viimsilased. Artiklisarjaga, mis vältab peo alguseni, saame teada, kes ja millises rollis meie kogukonnast selle peoga seotud on. 

Laulu- ja tantsupidu on raskel ajal alati eestlasi ühendanud ja kokku toonud ning just praegu vajame me seda eriti. Samaaegselt on see ka rõõmus sündmus – peoks valmistumine, uute laulude ja tantsusammude õppimine ning kuid kestev mõnus ärevus hinges ja südames. 

Laulu- ja tantsupidu toimub Tallinnas 3.–6. juulini. 

Esimeses suurele peole pühendatud loos teeme juttu viimsilastega, kes on suurettevõtmisega seotud. Sõna saavad Laulu- ja Tantsupeo SA juhataja Margus Toomla, laulupeo kunstiline juht Heli Jürgenson ning tantsupeo toimetaja Agne Kurrikoff-Herman.  

Margus Toomla: “Miljon väikest detaili” 
“Peo ettevalmistamine koosneb miljonist detailist. Kunstiline pool on väga oluline, sellega tegelevad erinevad toimkonnad, mida juhivad Heli Jürgenson ja Agne Kurrikoff-Herman. Teine pool on linna ülesehitus ja infra. Olgu see siis liikluskorraldus, meditsiiniline valmisolek, päästeteenistus, toitlustus, majutus, jäätmekorraldus,“ kirjeldab Margus Toomla.

foto
Margus Toomla. Foto: Rene Mitt

Meeskond ei ole mitte väike. Sihtasutuses endas töötab kõigest kümme inimest, kuid kunstilises toimkonnas 100 inimest, lisaks esmaabi, liikluse ja parkimise toimkonnas umbes 30. Ning lisaks 600–700 vabatahtlikku, kes alles tulevad ja sulanduvad suurde tiimi. 

Margus on ise Viimsiga seotud ning käinud ka Viimsi keskkoolis tegutsenud tantsurühmas. “Maido Saare käe all sai tehtud esimesed rahvatantsusammud ning esimest korda olin tantsupeol 1997. aastal. Tänu Maido Saarele ma tantsuni jõudsingi, hakkasin seda armastama ja see jäi südamesse ning lõpetasin pedagoogikaülikoolis ka koreograafi eriala. Tantsupidude melu viis mind edasiste sammudeni,” räägib mees. 

Heli Jürgenson: “Igal laulupeol on oma sõnum” 
“Lastekoori lauljana sain peole juba 1980. aastal, kui elasin veel Ida-Virumaal ehk tänavu täitub väike juubelgi. Otsa koolis õppides läksin kollektiivi juhina peole juba 1994. aastal ning dirigendipuldis seisan aastast 2002. Praegu elan Viimsis ning Viimsi vallal on vedanud, et siin on nii palju tugevaid dirigente ja muusikaõpetajaid,” alustab Heli Jürgenson ajaloorännakut.

foto
Heli Jürgenson. Foto: Laulupeo SA fotopank

Heli sõnul on laulupidu iseenesest ju hästi positiivne sündmus. “Laulupidu iseenesest on hästi positiivne sündmus ja kaare alla kogunemine ühendab palju head energiat. Laulupidu on ka vanem kui Eesti Vabariik, nagu me teame. Hea, et meil on midagi, mis hoiab meie keelt, kultuuri ja muusikat,” märgib Heli. 

Teisalt räägib Heli ka sellest, et ühiskonnas aset leidvad murekohad jõuavad otsapidi alati ka laulupeoni. “Vahel mulle tundub, et me eeldame ja ootame, et laulupidu lahendab ära kõik meie probleemid, kui kümnete tuhandetega seisame õlg õla kõrval. Seda on võib-olla natuke naiivne siiski tahta. Küll aga oleme me ju pannud 2009. aastast igale laulupeole pealkirja, mis kannab endas ajastu sõnumit, läbi mille püüame tabada hetke ühiskonnas toimuvatest murrangutest ja muutustest ja oleme täitsa hästi pihta saanud. Kui need sõnumid veidigi inimesi kõnetavad, oleme eesmärgi saavutanud,” kirjeldab naine. Tänavune pidu kannab nime “ISEOMA”

Sama on laulude sõnumi ja hingestatusega. Korraldajad vaagivad väga hoolega, mis läheb repertuaari ja mis kõnetaks sama palju kui näiteks “Mu isamaa on minu arm” või “Ta lendab mesipuu poole”. “Laulupidu käib ikka ajaga kaasas, et puudutada inimeste hinge. Tänavugi on minu meelest mõned sama hingelised isamaalised lood kavas, mida koorid on hästi vastu võtnud, nagu Olav Ehala “Sa oled ainus” ja Ardo Ran Varrese “Allikas”,” ütleb Heli. 

Juubelilaulupeol oli lauljaid üle kolmekümne tuhande ja sellest numbrist juhindutakse ka tänavu. “Kooridel on ettelaulmine ja laulupeole jõudnud lauljad peavad ikka kõiki laule teadma ja viisi pidama,” ütleb naine lõpetuseks. 

Agne Kurrikoff-Herman: “Tantsupeo lõppakord – värvilised mustrid väljakul” 
Agne Kurrikoff-Hermani tantsuteekond algas juba varajases nooruses – Keila koolis õppides, sealse tantsurühmaga sai käidud ka esimesel tantsupeol. Viimased 25 aastat on Agne elanud Viimsis ning pea 18 aastat juhtinud ja õpetanud ka vallas tegutsevaid tantsurühmi. 2009. aastast alates on Agne olnud ka tantsupidude toimkonnas, assistendina, liigijuhina ning 2023. aasta noorte tantsupeol ka pealavastajana. “Tulevasel peol olen juba sihtasutuse töötaja ja tantsupeo toimetajana näen rohkem ka peo korralduslikku poolt,” räägib Agne.

foto
Agne Kurrrikoff-Herman. Foto: Sven Zacek

Tantsupeo ettevalmistus käib samuti suure hooga. “Praegu on tantsupeo ettevalmistus esimeste ülevaatuste faasis. Liigijuhid teevad praegu Eestimaale tiiru peale, vaatavad, kus maal rühmad omadega on – et kas me ikka kõnnime ühte sammu ja keerame kõik pead ühele poole. Esimene eelproovide ring on selline, kus antakse veel head nõu, millele tähelepanu pöörata, kust parandada jne,” kirjeldab naine. 

Teine eelproovide ring algab pärast pisikest pausi. “Kõik vaadatakse jälle uuesti üle, nõu enam ei anta. Siis juba loodame, et kõik tantsivad ühte jalga. Pärast seda saame juba astuda kolmandasse ja viimasesse etappi, hakata valmistuma suviseks proovinädalaks ja peo toimumiseks,” ütleb tantsujuht. 

Tema sõnul on kõige tähtsam eesmärk, et peole tulijatel oleks tantsud hästi jallgades. "On väga oluline, et suvel väljakul ühte sammu astume," räägib Agne. Visuaalsed joonised ja mustrimäng peavad kenasti ikka vaatajateni jõudma. Arvudest on veel vara rääkida, aga kõige tihedam konkurents on naisrühmade ja võimlemisrühmade hulgas. Eelmisel üldtantsupeol oli väljakul üle kümne tuhande tantsija.  

Tantsija teekond Kalevi staadionile võib olla päris pikk. “Kui lõpuks on käes see viimane nädal, mil tehakse proove harjutusväljakutel, jõutakse peaareenile, kus pannakse lavastus pusletükkidena kokku ning seejärel jõutakse publikuni, kes näeb tantsijate rõõmu, siis see on pidu kõikide jaoks. See on kogemus, mida tahetakse ikka ja jälle kogeda, koos teistega tantsida kõrvuti vihmas ja põrgukuumuses. See on ülim tunne,” räägib Agne. 

Hoiame nõnda läbi meie laulutraditsioonide ja rahvatantsu oma keelt, kultuuri ja isamaalikku meelt ning kogeme üheskoos seda rõõmu ja rahulolu, mida järjekordne suur pidu meile pakub. 

Märtsi keskel tulevad müüki lisapiletid nii laulu- kui ka tantsupeole, nende täpne arv selgub märtsi alguses. 

Lisainfot peo kohta saab veebiaadressil 2025.laulupidu.ee/

Kärt Radik
Viimsi Teataja kaasautor