Viimsi saab lähiaastatel kaasaegse ärilinnaku

Kodulähedase töötamise võimaluste loomise vajadusest on Viimsis aastaid räägitud. Sellele vajadusele viitavad nii erinevad Viimsis läbi viidud küsitluste tulemused kui ka kohalike poliitikute lubadused.

18. aprillil otsustas Viimsi vallavolikogu (otsusega nr 14) jätkata Viimsi alevikus kinnistute Aiandi tee 9a, Aiandi tee 9b, Aiandi tee 11, Mõisniku tee 1, Mõisniku tee 2, Mõisniku tee 3, Videviku tee 1 ja osaliselt Hämariku tee detailplaneeringu menetlust. Nimetatud otsuse alusel hakatakse koostama detailplaneeringut, mis võimaldab arendajal planeerida Viimsisse esimest tervikliku lahendusega, kohalike ettevõtete arengut toetavat kaasaegsest ärikeskkonda, millest ettevõtluskeskkonna arendamise pooldajad on aastaid rääkinud. Räägitud on vajadusest üksikute büroohoonete asemel luua ärihoonetele selgelt arusaadav planeeritud asukoht.

Planeeritav ala hõlmab ca 1,6 ha suurust maa-ala, mis paikneb Viimsi mõisa peahoone, korterelamu Mõisa tee 6 ja Aiandi tee vahelisel alal. Täna on kogu ala säilinud sisuliselt muutmatuna sellest ajast, kui nõukogude sõjaväelinnak sealt välja kolis. 

Viimsi mõisapargi kui Viimsi maamärgi kordategemine on olnud valla eesmärk juba viimased 30 aastat. Aastal 2013 oli samale alale planeeritud arhitekt Vilen Künnapu eskiisjoonise alusel kuni seitsmekorruseline Concordia ülikooli hoone. Kavandatu jäi teostamata ülikooli pankroti tõttu.

2015. aastal määrati volikogu otsusega nimetatud alale ehitusõigus mitmele äri- ja ühiskondlikule hoonele, sh kaubandus-, toitlustus-, teenindus- ja büroohoonele, aga ka haridus- ja lasteasutuse ning kultuuri- ja spordihoonele.

Planeeringu koostamise eesmärk oli kujundada mõisahoone ümbruse ala kaasaegseks äri- ja kultuurikeskuseks. 

Tänase arhitektuurse kontseptsiooni väljatöötamise üks suuremaid eesmärke on olnud leida asukohast tingitud ruumiline lahendus, mis toimiks nii keerulise asukoha, maastiku kui ka pakutavate funktsionaalsete võimaluste poolest.

Viimsi ettevõtjad on oodanud „Viimsi Cityt“, kuhu ettevõtted tulla saaksid
Miniärilinnakusse on planeeritud kolm büroohoonet ja maa-alune lasketiir. Viimsi ärilinnaku eeliseks teiste omataoliste seas on selle unikaalne asukoht ajalooliselt väljakujunenud mõisapargis ning ligipääsetavus ühistranspordi ja rattaga.

Kes meist ei unistaks töötada linnakärast eemal rohelusse uppuvas büroohoones kauni vaatega pargile. Tervikliku ruumilahendusega luuakse avatud kontorid, väiksemad büroo- ja nõupidamisruumid. Hoonetesse kavandatud büroopinnad on võimalik paindlikult kohandada vastavalt vajadusele. Eesmärk on luua teenuste võrgustik, mis võimaldaks mugavalt keskenduda töötegemisele. Ka lasketiiru näol on tegemist multifunktsionaalse hoonega, kuhu lisaks lasketiirule on planeeritud õppeklassid ja nõupidamisruumid. Ühtlasi vastab planeeritud hoone avaliku varjumiskoha nõuetele.

Olemasolevad uuemad äripinnad Viimsis küsivad Tallinna kesklinnaga võrdväärset renditasu, kuid samas ei vasta need kaasaegsetele töötegemise nõuetele. Hetkel on Viimsis puudus 10– 20 m2 büroopindadest, väikestest ja keskmistest nõupidamisruumidest, mida oleks võimalik mugavalt broneerida – „broneeri-maksa“ põhimõttel. Puudu on terviklikust n-ö hästi läbimõeldud mugavast ökosüsteemist ja bürooteenustest, mis lubaks keskenduda töö tegemisele ja äri arendamisele. See kõik tingib ettevõtjate otsuse pigem omada rendipinda pealinnas, et olla oma kliendile lähemal. 

Viimsi City ei sünni tühjale kohale
Viimsis on ka varem proovitud pakkuda avatud kontori- ja koostööteenust. 2017. aastal valmis Viimsis esimene uus büroohoone, mille kolmandal korrusel tegutses Taru Viimsi nimeline avatud kontor kuni 2020. aastani. Enne COVIDit tegutses 121 ruutmeetril 16 väikeettevõtjat – insenerid, veebidisainerid, arhitektid, sisekujundajad jt. Ka rahvuselt oli seltskond päris kirju – töötegijaid oli Prantsusmaalt, Indiast, Soomest, Valgevenest, Austriast, Austraaliast, Moldovast ja mujalt. Aeg-ajalt sattusid sinna ka mõned diginomaadid*, keda võlus Viimsi looduslähedus ja kontori vaikse töötamise kontseptsioon. Koos nendega tekkis vajadus ka korraliku rendipinna järele. Paraku Haabneemes sobiva kvaliteedi ja hinnaklassiga kortereid ei leidunud. Olukorra lahendamiseks sai sõprade külalistemajad ja magamistoad välja üüritud. Sünergiast tekkinud suhted püsivad tänaseni. COVIDi esimese laine järel tõusis järsult nõudlus kodulähedase töötamise järgi.

Kaugtöö ja kodus töötamise vahel puudub võrdusmärk! 
Pandeemiajärgselt on nii töövõtjad kui ka tööandjad aru saanud, et üheksast viieni töötamise ajastu on ümber saanud. Samas kipub kodus töötamisel töö ja puhkeaja piirid ähmastuma ning seetõttu soovib üha rohkem töövõtjaid töö kodust ära tuua. Samas võimaldab just kodulähedane töötamine paindlikult töö- ja pereelu planeerimist
Ka Viimsis on viimastel aastatel olnud erinevaid ideid coworking space** ehk avatud kontori loomiseks. Oluliseks takistuseks saanud kontori võimalikud asukohad ja tervikliku kontseptsiooni puudumine.

Büroopindade loomisel tuleb eelkõige läbi mõelda, kellele need töökohad on mõeldud ja millist väärtust tulevasele rentnikule pakutakse. Miks ettevõtja peaks oma äri just sinu pakutavale pinnale tooma, miks ta peaks kodust välja tulema? On see võimalus suhelda või hoopis segamatult töötada? On see kommunikatsioon, kogukond või muu sünergia? Kaasaegses töökeskkonnas on võimalik mõlemad funktsioonid ühitada.

Siiralt loodan, et koostöös Viimsi vallavalitsusega jõutakse ideest teostuseni juba lähiaastatel.

Mõistete seletamine
*Diginomaad ehk digirändur – digitaalse nomaadi elu naudivad rändurid, kelle töö eelduseks on üldjuhul oskused, mida saab digitaalses maailmas kasutada. Oskused, mis annavad suurema vabaduse ringi liikuda ja töötada erinevates riikides ning mõnusates töökeskkondades.

**Coworking ehk koostöötamise kontor on võimalus erinevates ettevõtetes töötavatel inimestel jagada büroopinda ja teenuseid.

Viktoria Tuulas
Urban Village OÜ juhatuse liige

Planeeringu visiooni autor on arhitekt Eero Endjärv