Viimsi valla õiguskord aastal 2024
Võrreldes 2023. aastaga tõusis Viimsi vallas süüteoteadete arv 2024. aastal 44% (kokku 1105 juhtumit). Suure tõusu taga on nii väärteoteadete kui ka kuriteoteadete arvu kasv – kuriteoteated tõusid 13% ja väärteoteated 62%.
Varavastaste süüteoteadete arv tõusis 8%. Rohkem on olnud kaubandusettevõtetest vargusi, jalgrattavargusi ning kelmusi. Kokku oli poodidest vargusi 160, neist süstemaatilisi vargusi 75. Jalgrattavargusi oli 17 ja kelmusi 53. Varavastaste süütegudega tekitatud kahjusumma kannatanutele oli kokku 390 000 eurot.
Jätkuvalt on kõrge internetis toimepandud süütegude arv (kuriteoteateid kokku 40). Kannatanud on olnud liiga usalduslikud ja kriitikavabad kahtlaste kirjade, sõnumite ja kõnede suhtes. Raske on aru saada, kas ühendust võtab reaalselt pangatöötaja või muu ametiisik. Kelmust aimamata on kannatanud heauskselt sisestanud petturite poolt saadetud linkidele oma Mobiil-ID või Smart-ID PIN-koode. Jätkuvalt on olnud pettusi kontserdipiletite, kahtlaste veebipoodide ja investeerimistega (sh krüptoinvesteeringud).
Vägivalla kuriteoteadete arv suurenes teist aastat järjest. Kui 2023. aastal oli tõus 22%, siis möödunud aastal 34% – kokku registreeriti 67 teadet. Ainuke positiivne külg seejuures on, et tapmisi ja raskeid tervisekahjustusi polnud, nagu ka kolmel eelneval aastal.
Kui kahel varasemal aastal on lähisuhtevägivalla juhtumite arv langenud, siis 2024. aastal see arv suurenes 13% – kokku registreeriti 143 juhtumit. Eelkõige on tõusnud kuriteoteated, kokku 41 teadet. Alaealiste osalusprotsent lähisuhtevägivalla juhtumites on jätkuvalt kõrge – 55% olid juhtumid, kus lapsed kannatasid lähisuhtevägivalla all.
Narkojuhtumeid registreeriti 12, neist üks oli üledoosi juhtum, mis lõppes surmaga. Kahel korral avastati suures koguses narkootilist ainet.
Alaealisi õigusrikkujaid tuvastati 37. Alaealised panid toime 5 kuritegu (süstemaatiline juhtimisõiguseta sõitmine, kanepitaime kasvatamine, kelmus ja kehaline väärkohtlemine).
Alaealisi kannatanuid kuritegudes oli 22. Seksuaalkuritegusid alaealise vastu pandi toime 5 ja kehalisi väärkohtlemisi alaealise vastu 8 (sh lähisuhtes 5).
Erinevaid liiklusrikkumisi panid alaealised toime 30, neist 12 juhtumit olid seotud juhtimisõiguseta sõitmisega, neist ühel juhul tabati roolist alkoholijoobes juht. Alaealise kannatanuga liiklusõnnetusi oli 12, neist kümnel korral oli liiklusõnnetuse põhjustaja alaealine ise ja kaheksal korral oli õnnetuse põhjustaja alaealine kergliikurijuht.
Inimkannatanuga liiklusõnnetusi oli Viimsi vallas 2024. aastal 33, neis hukkunuid ei olnud, kuid vigastatuid oli 34. Sellist vigastatute arvu ei ole Viimsis varasemalt registreeritud. Liiklusõnnetustes on aastatel 2018–2023 olnud hukkunuid 2 ja vigastatute arv on jäänud aastate lõikes vahemikku 11–26. Vigastatute arvu suurenemine on märkimisväärne, peamine põhjus on kergliikurite lisandumine liiklusesse. Viimsi statistika näitel olid 34-st viga saanud inimesest 9 alaealised kergliikurijuhid. Mõttekoht kõigile vanematele, kes soetavad lastele kergliikurid! Kas mu laps on piisavate teadmiste ja oskustega, et teda lubada kergliikuriga liiklusesse? Politsei on kokku puutunud vanematega, kes teadlikult on lasknud lastel sõita kergliikuriga, mis on seaduses lubatud määrast võimsam ja kiirem. Täiesti vastutustundetu on lubada lapsel kergliikuri kiirusepiirangut muuta. Lapsevanema kohus on jälgida, et lapse kasutuses olevad liiklusvahendid vastaksid nõuetele. Kõige elementaarsem on jälgida, et laps kannaks kiivrit. Samas on veel väga palju erinevaid nõudeid, mis hoiavad liiklusvahendi korras ning aitavad ennetada õnnetusi ja õnnetuse korral vigastusi.
Liiklussüütegusid registreeriti 673, mis on 78% rohkem kui varasemal aastal. Suure tõusu taga on ka politseilised tegevused Viimsi vallas – politsei on saanud panustada rohkem liiklusjärelevalvesse ehk on jõutud tagasi nn koroonaeelsesse aega. Seejuures on kurb, et politsei suurem panustamine ei ole toonud alla vigastatutega liiklusõnnetuste arvu.
Joobes juhtimiselt tabati Viimsi vallas 48 juhti (aasta varem 44). Raskes alkoholijoobes sõiduki juhtimiselt tabatud juhtide arv oli 18 (aasta varem 12). Joobes juhtide süül toimus 9 liiklusõnnetust.
Kiiruseületamiselt tabati kiirusega „21–40 km/h“ sõidukijuhte 103 (aasta varem 33) ja „üle 41 km/h“ 8 (aasta varem 1). Mobiilse kiirusekaameraga tabati Viimsis 823 rikkujat.
Põhikaristusena juhtimisõiguse äravõtmise sai 8 juhti, neist 2 olid kiiruseületajad, üks kihutas Miiduranna ja teine Leppneeme külas.
Kuna viimsilased läbivad liikluses väga palju ka Pirita linnaosa, siis toome siin välja ka Pirita 2024. aasta liiklusstatistika.
Liiklussüütegusid registreeriti kokku 1171 (aasta varem 1028). Joobes juhtimiselt tabati 80 juhti ja „üle 41 km/h“ kiiruseületajaid 15.
Inimkannatanuga liiklusõnnetusi oli Pirital kokku 37, neis hukkus 4 ja vigastatuid oli 36. Mootorratturi osalusel toimus 4 õnnetust – viimati oli nii suur mootorratturitega õnnetuste arv 2020. aastal, mil toimus 5 õnnetust. Mobiilse kiirusekaameraga tabati Pirital 11 192 rikkujat (aasta varem 12 400). Kiiruseületajate arv näitab ka, kui palju me Eestis seadust austame.
Maria Bulak
piirkonnapolitseinik