Viimsi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilisest hindamisest
Viimsi valla üldplaneeringu koostamiseks on konsultandid Kobras OÜst töötanud terve suve, kuid üldplaneeringu menetlusega paralleelselt viiakse läbi ka keskkonnamõju strateegiline hindamine – see käib üldplaneeringu menetlusega ühte sammu ja on selle kohustuslikuks lisaks.
Keskkonnamõju hindamise eesmärk on anda otsustajale teavet kavandatud tegevuse ning võimalike alternatiivide keskkonnamõju kohta, aidata vältida ebasoodsat keskkonnamõju ja suunata meid säästva arengu suunas. Kuna üldplaneering on strateegiline planeerimisdokument, siis nimetatakse seda keskkonnamõju strateegiliseks hindamiseks ehk lühidalt KSH. Viimsi valla üldplaneeringu KSHd viib läbi pikaajalise kogemusega OÜ Hendrikson & Ko.
Kui tööstuse või suuremahuliste taristuobjektide kavandamisel hinnatakse konkreetse objekti või tegevuse mõju, siis Viimsi üldplaneeringu puhul hinnatakse planeeringulahenduse mõjusid terve valla territooriumil. Selle hulka kuuluvad näiteks maakasutus, ehitus- ja haljastustingimused, rohealade paiknemine, teedevõrk, suurema keskkonnamõjuga tehnovõrgud ja -rajatised jpm. Erineb ka mõjude hindamise täpsusaste. Üksiku objekti puhul viiakse vajalikud uuringud ja analüüsid ning mõjude hindamine läbi võrdlemisi suure täpsusastmega, Viimsi valla üldplaneeringu KSH puhul on aga täpsusaste palju väiksem, sest mõõtkavaks on terve valla territoorium. Seetõttu pole üldplaneeringu KSH sobiv tööriist, et hinnata kavandatud lahenduse mõju näiteks ühele kinnistule.
KSH fookuses on mõju looduskeskkonnale (nt bioloogiline mitmekesisus, taimestik-loomastik) ning muutuva looduskeskkonnaseisundi kaudu avalduvad olulised mõjud inimese tervisele ja heaolule, kultuuripärandile ja varale. Majanduslike või sotsiaalsete mõjude hindamine ei ole tavapäraselt KSH osa. Kuna selline info on aga oluliseks sisendiks Viimsi üldplaneeringu koostamisel, siis hinnatakse Viimsi üldplaneeringu puhul ka mõjusid näiteks rahvastikule, ettevõtluskeskkonnale, turismile, vaba aja veetmisele ja kultuuriväärtustele.
See, milliseid mõjusid hinnatakse, kes moodustavad KSH ekspertrühma, milliseid uuringuid läbi viiakse ning millist metoodikat kasutatakse, määrab ära KSH programm. Praegu on käsil seisukohtade küsimine KSH programmile asjaomastelt asutustelt, pärast mida avalikustatakse KSH programm koos üldplaneeringu lähteseisukohtadega Viimsi valla kodulehel. KSH koostatakse üldplaneeringuga sama ajakava kohaselt ning nii avalikud väljapanekud kui ka vastuvõtmine toimuvad üldplaneeringuga samaaegselt.
Kuigi KSH tegeleb mõjude hindamisega ning võrdleb ka erinevate tulevikustsenaariumide (ehk alternatiivide) keskkonnamõju, ei tehta KSH raames otsuseid ühe või teise planeeringulahenduse kasuks. KSH on eelkõige tööriist üldplaneeringus parima lahenduse saavutamiseks. Lisaks KSHle peab üldplaneering arvesse võtma erinevaid riiklikke ja kohalikke planeerimisdokumente, valdkondlikke arengukavasid, strateegilisi eesmärke ja prioriteete, kindlasti ei tohi ka unustada kohalikke elanikke ja ettevõtjaid.
KSH detailplaneeringute puhul
Kui kohaliku omavalitsuse üldplaneeringu puhul on KSH koostamine kohustuslik, siis detailplaneeringute puhul pigem erandlik. Enamikel juhtudel piisab sellest, kui erinevate keskkonnateguritega arvestatakse detailplaneeringu menetluses. KSH vajadust tuleb eraldi hinnata, kui detailplaneeringuga soovitakse muuta üldplaneeringut; KSH muutub detailplaneeringu puhul aga kohustuslikuks, kui kavandatakse olulise keskkonnamõjuga tegevust. Kuna igasugusel inimtegevusel on keskkonnamõju, aga mitte tingimata oluline keskkonnamõju, siis ei ole ka iga detailplaneeringu puhul eraldi KSH läbiviimine tarvilik.
Oluline keskkonnamõju esineb siis, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. Iga detailplaneeringu puhul KSH koostamine suurendaks tarbetult bürokraatiat ning planeeringu koostamise aja- ja rahakulu ilma täiendava kasuta.
Taavi Rebane
keskkonnaosakonna juhata