Viimsi Vesi: kui kraaniveega ei kasteta, jätkub joogivett kõigile

Kui kevadel vaadati Viimsi Vee kontoris suve suunas mõõduka murega, siis sügisel hingatakse seal kergendatult – vihma sadas suvel piisavalt, vallaelanikud kasutasid kraanivett vastutustundlikult ja kuivale ei jäänud keegi.

“Kui eelmistel suvedel olime veepuudusest kohati paari päeva kaugusel, siis tänavu pääsesime puhtalt,” rõõmustab Viimsi Vee tegevjuht Raul Vanem. Ta täpsustab, et vaid mai lõpus ületas valla veevajadus mitmel järjestikusel ööpäeval 4000 kuupmeetrit, kasvades kohati koguni üle 5000 kuupmeetri. 

“Kuna meil on valminud kaks ühendust Tallinna veevõrguga, siis selle arvelt sai ajutist liigtarbimist katta,” ütleb Vanem ja rõhutab, et Viimsi Vesi tegutseb igapäevaselt selle nimel, et tagada kvaliteetne viimsilaste joogiveega varustamise teenus: “Kuid mitte kunagi ei hakka olema tagatud haljastuse kastmine joogiveega.”

Ta selgitab, et aasta keskmine ööpäevane veetarve Viimsi vallas on 3600–3700 kuupmeetrit magedat põhjavett. See on kogus, mille loodus suudab taastada nõnda, et merevesi ei pääse poolsaarealust mageda põhjavee varu soolaga rikkuma. “Ja kogu ülejäänud suve püsisime selle normi piires,” ütleb Vanem lõppeva suve tarbimisnäitajaid vaadates.

Normi piires püsimine tähendas Viimsi Veele ka võimalust vähendada põhjavee ammutamist soolduvast Gdovi kihist. See omakorda lubas põhjaveevarudel taastuda ja vähendada rõhkude erinevusi merevee ja põhjaveekihtide vahel, mis vähendas ka soolase merevee sissetungi riski Viimsi poolsaare alustesse kivimitesse.

Viimsi põhjavee kvaliteedi seirega põhjalikult tegelenud hüdrogeoloogi Valle Raidla sõnul on see hea märk ja samm õiges suunas: “Kvaliteedis võime eeldada paranemist, aga need protsessid on pika vinnaga. Kuue-seitsme aasta pärast, kui neid käitumistrende suudetakse hoida, saame hakata tibusid lugema.”

Teadlikumad inimesed tarbivad mõistlikumalt
Suvise veetarbimise püsimisele keskkonnasõbraliku koguse piires aitasid kaasa nii ilm kui ka Viimsi inimesed. Kuigi suvi oli suuresti kuum ja kuiv, vaheldus põud äikese- ja hoovihmaperioodidega. Ja kui sadas, siis korralikult.

“Kevade lõpp oli nii mullu kui ka tänavu üpris kuiv. Harku ilmajaama andmetel oli eelmise aasta maikuus sademeid üheksa millimeetrit, tänavu kümme,” räägib valla keskkonnaosakonna juhataja Taavi Rebane ja lisab: “Juuni oli aga juba oluliselt vihmasem ning vihmad tulid ka varem kui eelmisel aastal. Harku ilmajaama andmetel oli juunis 2023 sademeid üheksa millimeetrit, sel aastal seitsekümmend kaheksa millimeetrit.”

See võimaldas päikeselõõsas janu kätte kõrbeval koduaiahaljastusel enam-vähem regulaarselt taastuda ning mullal pinnavett imades järgmiseks kuumalaineks niiskuse reserve koguda. “See kindlasti leevendas põuda ja vähendas survet kastmiseks,” hindab Rebane vihmaste ilmade mõju suvisele veetarbimisele.

Teiseks teguriks vallarahva suvise (kastmis)vee tarbimise vähenemisel peavad nii Vanem kui ka Rebane vallarahva teadlikkuse tõusu. Kui muidu kiputi veenappust pidama ennekõike kommunaalprobleemiks, siis tänavu jõudis viimsilaste teadvusse, et tegemist on ikkagi keskkonnaprobleemiga, mida tarbimisvõimsuse suurendamine ainult süvendab. Loodetavasti on sellele omajagu kaasa aidanud ka siinsamas vallalehes ilmunud asjakohased teemalood.

Varasematel aastatel kohtasid veefirma esindajad veeprobleemist teavitades pahatihti mõistmatut suhtumist, tänavu toimus hoiakutes aga tuntav nihe. “Kui Viimsi Vesi saatis infokirja enne kastmisperioodi, et palume joogiveega haljastust mitte kasta, saime mitmelt kodanikult mureliku tähelepaneku oma naabri hoolimatu käitumise kohta,” lausub Vanem. 

Kuid keskkonnaprobleemi teadvustamine pani kogukondi ka ühiseid lahendusi pakkuma. “Vallavalitsuse poole on pöördunud juba inimesed sooviga korrastada vana kinnikasvanud tiik, et kasutada seda suvel veevõtmiseks,” toob Rebane välja ühe säärase arengu ja kinnitab: “Kui seda vett muuks otstarbeks ei kasutata ning veevõtt ei kahjusta loodusväärtusi, siis on meie poolt selline tegevus igati soositud.”

Aedlinnastu kastmisvee nappuse lahendamiseks plaanib vald Taavi Rebase sõnul pikemas plaanis ühendada tiikide rajamise sademeveesüsteemide kogumise süsteemide uuendamise ja laiendamisega: “Lisame süsteemi nii-öelda viibetiike ja meie soov on, et nende vett hakatakse kasutama haljastuse kastmiseks.”

Kui paljud viimsilased soetasid aga aianurka või räästa alla vihmavee kogumiseks pütte ja paake, seda ei oska keegi öelda. Igatahes oli sellel aastal veeteemadel valminud artiklitest põuakindlate koduaedade artikkel viimsilaste seas kõige populaarsem.

Sademete ja pinnavee kogumine saab normiks
Kuna Viimsi põhjavee hulk ei sõltu tänu seda maapinnast eraldavale veekindlale savikihile sademetest, jäävad selle hulk ja taastumisvõime püsivalt piiratuks. “Kastmisvee probleemi lahendamine tasandab hooajalisi tarbimise piire ning vähendab ületarbimist ja sellest tingitud riske, kuid joogikõlblikku põhjavett sellest juurde ei tule,” nendib Rebane.

Ta lisab: “Viimsi vald on arengustrateegias sätestanud 2045 perspektiivis maksimaalseks elanike arvuks 30 000 inimest. See omakorda piirab arendustegevust, mis on põhiline veetarbimise kasvu vedur.” See tähendab, et hetkel valla poolt seisma pandud kinnisvara arendustegevus ei saa enam kunagi sisse endist hoogu. 

Vee ületarbimise ohu kontrolli all hoidmiseks kehtib aga juba praegu kohustus rajada uuselamute juurde mahutid sademevee kogumiseks, et seda saaks kasutada maja ümbritseva haljastuse kastmiseks. “Äri- ja ühiskondlikel hoonete juures soovime tulevikus järjest rohkem näha sademevee taaskasutust loputuskastides, kastmisel ja muudeks taolisteks otstarveteks,” lisab Rebane.

Ühes on Raul Vanem ja Taavi Rebane kindlad – kui põhjavett kasutada ka edaspidi mõistlikult, nagu lõppeval suvel, siis peaks seda jätkuma pikaks ajaks. 

Kuidas kujuneb joogivee hind? 
Veeteenuse hind kujuneb vastavalt konkurentsiameti poolt välja töötatud metoodikale, mis määratleb täpselt, millised kulud ja tegevused peab saama kaetud teenuse hinnaga ning kontrollib põhjalikult iga kulurida. 

Vee hinna komponendid on:
1.    vee-eettevõtte põhjendatud tegevuskulud,
2.    investeeringud olemasolevate ühisveevärgi ja -kanalisatsioonisüsteemide jätkusuutlikkuse tagamiseks,
3.    keskkonnanõuete täitmisega seotud kulud,
4.    kvaliteedi- ja ohutusnõuete täitmisega seotud kulud,
5.    põhjendatud tulukus vee-ettevõtja poolt investeeritud kapitalilt,
6.    ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamine ning uuendamine.

Sageli võrreldakse Viimsis pakutavate teenuste hindasid Tallinna omadega. Oluline on teada, et tiheasustusega aladel on võimalik teenust pakkuda oluliselt soodsamalt, kuna torustike pikkused ühe kliendi kohta on tunduvalt napimad ja seega investeeringud ühe kliendi kohta on väiksemad. 

2023 teostati investeeringuid 1,422 miljoni euro ees, enam kui miljon eurot investeeriti põhivarasse veevarustuskindluse tagamiseks. 2024 eelarves on planeeritud investeeringuid 2,2 miljoni euro väärtuses. Vald planeerib mitmes piirkonnas rekonstrueerida teed ning sellega seoses on mõistlik ka AS-il Viimsi Vesi torustikud välja vahetada.

Linnades on klientideks ühistud, mitte eraisikud ehk üks kortermaja tähendab ühte klienti. Kusjuures olenemata korterite arvust on kortermajaga seotud hoolduskulud täpselt sama suured nagu eramul, kuid sealt saadav müügitulu kordades erinev. See võimaldab ka teenust pakkuda oluliselt odavamalt. 

Seega määravad peale konkurentsiameti metoodika Viimsi vee hinda väga palju ka valla asustusmustri eripärad ja suuresti sellepärast ongi  teenuste pakkumine hajaasustusega Viimsis keerulisem ja ka kallim.

Kuidas valmistuda järgmiseks suveks?
•    Vaata üle oma maja vihmavee katuselt ära juhtimise süsteemid. Iga äravoolurenni või -toru alla saab panna kastmisvee kogumiseks tünni, vanni või paagi. 
•    Samuti võid soetada suure maa-aluse septikupaagi ja ühendada selle murualuse torustiku kaudu vee maja vihmavee äravoolu süsteemiga. Paagist kastmisvee ammutamiseks ja surve tagamiseks tuleb soetada väike pumbasüsteem.
•    Kui plaanid istutada aeda ilupuid või aia ümber hekki, tee see töö ära nüüd sügisel. Vali selleks mõni Eesti kohalik puuliik, mis erinevalt näiteks võõrliigist elupuust juurdub ja hakkab kasvama kergesti ega nõua pikaajaliselt palju kastmisvett. Kevadel istuta ainult siis, kui sügisel tõesti pole võimalik.
•    Lase murul enne niitmist rohkem kasvada. Mida kõrgem muru, seda sügavamale põuaga kuivama kippuvast mulla pinnakihist jaksab see ajada mullast niiskuse ning toitainete saamiseks oma juuri.
•    Kaalu koduaia monokultuurse muruvälja muutmist liigirikkaks ja lillekirevaks niiduks, mis nõuab vähem kastmist ning muud hooldust. Mitmeaastaste kodumaiste niidutaimede seemneid selleks leiad aianduspoodidest, infot internetist. 
•    Kui asumis on mõni vana pooleldi kinni kasvanud tiik või jooksevad veekraavid, aruta tiigi taastamine ühise kastmisvee kogumise ja ammutamise kohana või kraavivee kasutamine läbi valla keskkonnaosakonnaga.
•    Kui plaanite asumirahvaga rajada pinnavee kastmisvee kogumiseks uue tiigi või kaevata salvkaeve, aruta see mõte läbi valla keskkonnaosakonnaga. Keskkonda (täpsemalt veerežiimi) mõjutavate tegevuste tegemine vajab eraldi luba.
•    Pane vaim valmis olukorraks, kus pika põua tõttu saab kogutud kastmisvesi otsa ja muru kõrbeb ära. Võta rahulikult, sest järgmiste vihmadega katab aeda jälle ühtlane roheline muruvaip.

Mart Niineste
Viimsi Teataja kaasautor