Viimsilane Arvo Raja teenis hiljuti Worldloppeti meistritiitli

Viimsilased on täie õigusega suusarahvas. Siin töötavad tuntud ja tunnustatud suusatreenerid Ave Ojasoon ja Bert Tippi, siin elab suusaprofessor Kaarel Zilmer. Viimase naaber Arvo Raja täitis Itaalias kuulsal Marcialonga maratonil oma unistuse ning teenis Worlloppeti meistri tiitli.

Eestis on nüüd üks Worldloppeti meister juures. Kokku peaks neid olema 50 ringis. Arvo Raja (63) on osalenud kümnel Wordloppeti sarja kuuluval suusasõidul, sealhulgas Austraalias ja Uus-Meremaal.  

Suur unistus sai täidetud 
„Täitsin oma suure unistuse ja sain prestiižse tiitli omanikuks. “Hiljuti osalesin Alutaguse maratonil. Tulin nautima Eestimaa ilusat talve ning Tartu maratonil olen jälle stardis,” ütles Arvo pärast esimest Estoloppeti etappi. 

Selle aasta talv ei ole oludega hellitanud. Enne Marcialonga maratoni sai vanameister ikkagi mõnedsajad kilomeetrid kirja. “Harjutada olen saanud suhteliselt vähe ikkagi. Mingi 300 kilomeetrit meie kehva talve juures olen kokku saanud ning ära olen kasutanud kõik võimalused. Olen käinud suusatamas Harku metsas, koduses Viimsis Karulaugu ja Tädu rajal, mõned korrad ka Kõrvemaal, kui olud lubasid,“ ütles Arvo Raja.

Arvole meeldivad kõige rohkem ikka kodused Karulaugu rajad. “Kui lund oleks korralikult, siis selline hea vahelduv rada on kindlasti uus Karulaugu rada. See on neli kilomeetrit pikk, väga hea profiili ja mõnusate pikkade tõusudega. Seal ei pea ennast hingetuks sõitma, saab mõnusa treeningu teha. Kõrvemaa rajad sobivad ka hästi rahulikeks pikkadeks treeninguteks. Viimsi ja Harjumaa rajad ongi mulle ka kõige lähemal, kus harjutada” kirjeldas ta. 

Omal ajal sai Viimsis kooli ikka suuskadel sõidetud 
Suusatama hakkas Arvo juba lapsena. “Ilusate talvedega sai Viimsis suuskadel isegi kooli sõidetud, kokku umbes kuus kilomeetrit. Juba esimeses klassis võtsin osa ka Viimsis korraldatud suusavõistlusest. Nii et suusaarmastus on mul kogu aeg olemas olnud. Oma Viimsi naabrimehega, suusaprofessor Kaarel Zilmeriga, arutame tihtilugu suusatamisega seonduvat,” rääkis ta minevikust. 

Estoloppetil sõidetakse pooled etapid klassikalises ja pooled uisustiilis. “Just  sel põhjusel harjutangi mõlemat. Sportlikult ma ei oskagi emba-kumba eelistada, tehniliselt on uisustiilis vähem muret määrimisega. Klassikas peab suusk hästi pidama, aga ma olen püüdnud ikka mõlemat stiili treenida. Suvel treenin palju rullsuuskadel, osalen rogainidel, et talvel ei saaks keha šokki,” kirjeldas mees oma treeninguid.

Esimene Tartu maraton juba 41 aastat tagasi 
Palun mehel meenutada oma esimest legendaarset Tartu maratoni: “See oli 1984. aastal, kui ma 23-aastaselt võtsin esimest korda osa Tartu maratonist. Töötasin sellel ajal kollektiivis, kus ametiühing korraldas bussisõidu maratonile, siis oligi kõik väga lihtne. Tollal anti start mitte Otepäält, vaid Matu väljalt. Käisin neli aastat järjest, siis jäid mõned aastad maratonid lumepuuduse tõttu ära, aga tänaseks päevaks on mul Tartu maraton juba 27 korda sõidetud.” 

Millalgi 1990-ndate alguses, enne välismaratonidel osalemist, käis Arvo Lahtis suusatamise MK-etapil, kus olid kohal sellised korüfeed nagu Gunde Svan, Maurilio de Zolt ja teised. Nende nägemine mõjus emotsionaalselt väga võimsalt, kuidas nad võtsid ikka Lahti radade raskeid tõuse. 1990-ndatel õnnestus Arvol isegi Soome legendi Juha Mietoga Albus Jaak Mae korraldatud suusavõistlusel koos rajal olla ning pärast saunas mõnusalt juttu rääkida. 

Estoloppet rajas teed Worldloppetile 
Kui 1998. aastal alustas Estoloppeti sari, tegi Arvo endale sarja passi ning alustas Estoloppeti meistriks pürgimist. Mees on kohal käinud kõikidel maratonidel, mida selles sarjas on peetud. Päris mitu aastat sai korralikult suusatatud ning siis tekkis trennikaaslastega mõte panna end proovile ka mõnel välismaisel maratonil. “2006. aastal tegin omale Worldloppeti passi ning veebruaris, kui oli Estoloppeti sarjas üks vaba nädalavahetus, saigi mindud Soome Finlandia-hiihto võistlusele. Sealne maraton oli 62 km pikk,” meenutas ta. 

Pärast Soome legendaarset maratoni alustas Arvo Worldloppeti sarja passi templite kogumist. “Mõnda aega oli vahe sees, sai sõidetud Estoloppeti maratone, alati kohal oldud ja ei tahtnud pooleli jätta. 2014. aastal jäi Haanja maraton lumepuuduse tõttu ära. Info tuli esmaspäeval, päev hiljem olin Sparta harrastajate suusatrennis, kui mulle pakuti võimalust osaleda Vasaloppetil. Trenni oli korralikult tehtud ja nii sai täiesti eksprompt mindud maailma kõige legendaarsemale suusamaratonile, mille pikkus on 90 kilomeetrit. Aega selle läbimiseks kulus natuke üle kuue tunni, nii et õnnestus see niinimetatud suveniirmedal ka kätte saada, mis tähendab maakeeli, et õnnestus lõpetada 50 protsenti või alla selle võitja ajast hiljem,” ütles Arvo. 

Ka maakera kuklapoolel saab suusatada 
Kõlab uskumatult, aga ka Austraalias ja Uus-Meremaal saab Worldloppeti sarjas suusatada. Worldloppeti meistriks saamisel on vaja osaleda kümnel sarja maratonil, millest üks peab olema sõidetud väljaspool oma kodukontinenti. “2015. aastal sai sõidetud märtsi lõpus Norras Birkebeineri maratonil. Seejärel tulid juba Dolomitenlauf Austrias, siis maraton Saksamaal ja Šveitsis. Seejärel hakkas meistritiitel juba rohkem silmapiirile kerkima ja isu läks suuremaks. 2023. aastal sai Worldloppeti sarjas maailma kuklapoolele suusatama mindud, Austraaliasse ja Uus-Meremaale. Nii sain korraga kaks maratoni kätte. Need toimusid augusti lõpus ja septembris. Austraalias oleks maraton peaaegu ära jäänud. Asukoht oli umbes 340 km kaugusel Melbourne'ist sisemaal mägedes, kus oli päris lumi. Korraldajad tahtsid võistluse kehvade lumeolude tõttu ära jätta, meie olime aga suure seltskonnaga Eestist kohale läinud. Eesti Worldloppeti kontor sai korraldajatega siiski kokkuleppele teha avatud raja sõit – igaüks mõõdab ise oma sõidu ära, sõitma pidi vähemalt 21 km ja saime templi passi. Nädal hiljem olime juba Uus-Meremaal. See oli meie jaoks ikka pidu,” kirjeldas mees imelist kogemust.

Hiljuti läbitud Marcialonga Itaalias oli Arvo Raja jaoks kirss tordil. Itaalias oli ka lumepuudus, paarimeetrine lumeriba lageda välja vahel, vihma sadas, aga seda väärtuslikum on see medal ja meistritiitel talle.  

24. veebruaril libisevad Arvo Raja suusad üle oma elu 143. suusamaratoni stardijoone. Palju edu Arvole! 

Estoloppeti sarja kohta saab infot www.estoloppet.ee. 

Kärt Radik 
Viimsi Teataja kaasautor