Viimsilane, kes dirigeerib XIII noorte laulu- ja tantsupeo liiklust
30. juunist 2. juulini toimuva XIII noorte laulu- ja tantsupeo “Püha on maa” pidustused toovad Tallinna mõnusat elevust, kuid muudavad linlaste liiklusolud ka mõnevõrra keerulisemaks. Viimsilane Janno Pilt on mees, kelle kätesse on sel korral usaldatud inimeste turvalisuse eest hoolitsemine, et kõik asjaosalised saaksid keskenduda oma missioonile.
Eestlaste jaoks kõige armsama peoga on Janno teenuse osutajate ridades olnud seotud alates 2007. aastast, kuid tänavu seisab ta esimest korda hea Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutuse huvide eest ning saab ülesandeid koordineerida tellija rollis.
Suur osalejate arv muudab liiklusolusid
Lauljaid ja tantsijaid tuleb üle Eesti Tallinnasse kokku üle 30 000, pealtvaatajaid kuni 100 000. “Esimesed proovid algasid staadionitel 27. juunil ning sellest hetkest asusid oma postidele nii liiklus- kui ka parklakorraldajad. Kuna osalejad on lapsed ja noored, siis on kõikide osapoolte liikluslik käitumine väga oluline ehk kõige tähtsam on teravdatud tähelepanu ja rahulik meel. Aega sihtkohta jõudmiseks tuleks ka juba eos veidi enam varuda,” soovitab Janno Pilt.
Kui proovide ajal peab Kalevi staadioni piirkonnas sõites arvestama tavapärasest pikemate seisakutega, siis 30. juunil ja 1. juulil jääb liiklus Juhkentali tänaval avatuks vaid laulupeo- ja ühistranspordile. Tavaliiklejal tuleb oma sihtkohta jõudmiseks valida alternatiivne teekond.
“Meie skeemis on palju muutujaid ning pingutame selle nimel, et kõik esinejad ja pealtvaatajad jõuaksid peopaikadesse õigeks ajaks ja linnakodanik oleks teda eesootavatest muudatustest teadlik. Infot jagame meedia vahendusel, aga ka www.laulupidu.ee ja www.tallinn.ee veebilehtedel ning otsepostitusena neile, keda ümberkorraldused kõige otsesemalt puudutavad,” ütleb ta.
Keerulised neli päeva
Viimsist Tallinna poole liikujate elu mõjutab enim ajavahemik 29. juunist 2. juulini. “Kui sul on vaja oma laps proovipaika sõidutada, siis võid julgelt 45 minutit varem tulema hakata, sest laulukaare juurde jalutamine ning oma rühma leidmine võib võtta aega kuni 10 minutit. Arvesta, et Pirita tee juures kiire peatuse tegemine võib osutuda tavapärasest keerukamaks. Need, keda sündmus ise otseselt ei puuduta, aga soovivad sihtkohta õigeks ajaks jõuda, võiksid oma sõite samuti pigem veidi varem alustada.
Lauluväljakule soovitab Janno Pilt võimalusel tulla kas ühistranspordiga, jalgsi või jalgrattaga. “Osalejatele on nii laulu- kui ka tansupeo paikades olemas eraldi rattaparkla, kuhu saab tasuta parkida ka muid kergliikureid. Väravate peal on inimesed, kes vaatavad, et keegi seal ei vandaalitseks. Korraliku rattalukk on siiski vajalik,” rõhutab ta.
Kes soovib tulla renditõukerattaga, siis laulupeo ajal lubavad nii Bolt kui ka Tuule sõitu alustada ja lõpetada mere ääres Russalka monumendi taga oleval platsil, aga ka Maarjamäe lossi parkla Viimsi poolses otsas. Mujal lauluväljaku piirkonnas pole võimalik seda teha.
Elumuutev kohtumine
Turvatööle sattus Janno läbi juhuse õpingute ajal riigikaitse akadeemias. “Leppisime koolikaaslastega kokku ühe kohtumise, mil läheme kõik koos linna Rae kööki pitsat sööma. Põikasime lauluväljakult läbi, sest kaaslased pidid seal järgmisel päeval Õllesummeril tööl olema. Ettevõtmine päädis sellega, et pitsani ei jõutudki, küll aga tööni ehk mind värvati jutu käigus turvaüksusesse Meeskond, mille koosseisus alusastasin sisuliselt kohe samal õhtul,” meenutab Janno Pilt.
Tudengi jaoks oli tegu suurepärase teenimisvõimalusega, sest raha sai kätte tööpäeva lõpus ning kuna sündmused toimusid enamasti koolivälisel ajal, siis sai tööd ja õppimist edukalt ühendada. Diplom taskus, suundus Janno esmalt riigiteenistujate ridadesse, kuid olude sunnil jõudis ta tagasi turvafirmasse Meeskond.
“Minu viimane töökoht oli politseis kesklinna isikuvastaste kuritegude grupis ning ainus lahkumise põhjus oli tegelikult seotud palganumbriga. Turvaturul olid töötasud sel hetkel oluliselt suuremad,” põhjendab ta.
Meeskonda aitas ta üles ehitada ja vedada kokku üle 20 aasta. Ühel hetkel läksid nende teed lahku ning kurioossel kombel langes see kokku koroonapandeemia algusega. “Kogu meelelahutus- ja üritusturundussektor keerati sisuliselt päeva pealt lukku,” meenutab ta keerulist aega, mis elul ise n-ö sarvist kinni haarama. “Kuna mul oli olemas suur kontaktide võrgustik, teadmised, oskused ning kindel selge visioon, siis oli ainsa valikuna laual oma turvaettevõtte loomine.”
Mitmekülgne amet
Töö turvateenuse alal on teda enda sõnul ajas palju muutnud. Kui ühelt poolt iseloomustab ta end sõnadega, kannatlik, külm ja kivine põhjamaa mees, siis samal ajal on Janno Pilt ka äärmiselt empaatiline, suurepärane suhtleja, vastutulelik ning hea juhendaja.
“Turvatöö edu peitub pisikestes nüanssides ning eks nendele tuleb pidevalt tähelepanu juhtida. Kuna infot on väga palju ja inimese aju vastuvõtuvõime on piiratud, siis igapäevane õpetustöö käib ametiga kaasas,” ütleb Pilt ja lisab, et järgib elukestva õppe põhimõtteid ka ise, sest ettevõtjana peab silmaring tahes tahtmata olema üsna lai.
Uusi töötajaid värbab ta erinevate sündmuste juurde ühtelugu. “Rakendust leiame väga erineva profiiliga inimestele, sest ülesandeid on meil alates piletimüügist ja -kontrollist kuni superstaaride turvamiseni. Töökuulutused on nii EventSEC veebis kui CV Keskuses üleval. Tööturul alles alustavale noorele annab kas või juba üks suvi meeletult suure silmaringi avardava kogemuse. Vaja on vaid pealehakkamist, õpihimu, avatud meelt ning oskust suhelda. Kogu muu väljaõpe toimub töö käigus üsna jooksvalt,” ütleb ta.
Viimsi oli äratundmine
Viimsisse kolis Mulgimaa juurtega Janno Pilt 2005. aastal. “Tegin jalgrattaga siinkandis igapävaselt trenni ja sattusin nägema Soosepa ja Pärnamäe elamurajoonide ehitust. Mäletan väga selgelt ühte hetke, mil vaatasin mäekünkalt alla ja mõtlesin, et seal oleks äge elada. Ühel päeval jätsin trenni pooleli ja sõitsin rattaga neid maju lähemalt uudistama. Kuna nähtu meeldis, siis järgmine käik oli panka ning ülejäänu on juba ajalugu,” meenutab mees.
Eluga on ta rahul ning naudib eelkõige seda, et nii tippkultuur, kihvtimad spordivõistlused ja maailma parimad restoranid on kodust kuni poole sõidutunni kaugusel ehk sisuliselt käe ja jala juures. Tööle käib ta endiselt Tallinnasse, sest tema kontor peab olema hästi ligipääsetav ja avatud nii kaastöötajatele kui ka partneritele.
Iseenda akusid laeb mees ringrajal kaherattalise sõbraga tuult püüdes, tema kireks on mootorisport. Töö jaoks on Jannol soetatud ka üks enduro mootorratas, kuid oma vähesed vabad hetked eelistab ta siiski Porsche Ringil ehk Audru ringrajal sisustada.
Oluline info Tallinn-Viimsi suunal liiklejale!
Pühapäeval, 2. juulil toimub kogu Tallinna ja Viimsi vaheline autoliiklus Pirita tee merepoolsel sõidusuunal ehk harjumuspärase kaherealise asemel on kasutada üherealine tee. Tallinnast väljuvat teed kasutavad laulupeolised rongkäiguks ning see on tavaliikluseks ajavahemikul kell 9–14 suletud. Tallinnasse jõudmiseks saab kasutada Laagna või Peterburi teed.
Peab arvestama, et Vabaduse väljaku ja Kaarli puiestee piirkond ning südalinn on 2. juulil autoliikluseks suletud hommikul alates kella 7.30-st. Narva mantee on kuni lauluväljakuni täies ulatuses suletud ajavahemikul kell 9–14.
Rongkäigu trass on turvatud ja kõik teeotsad on päästemasinate ning rasketehnikaga blokeeritud.
Liiklus kesklinnaga jääb toimuma, Tallinnasse ja tagasi saab liigelda mööda Reidi teed. Laulupeo publikul soovitab Janno Pilt peopaika saabuda kas ühistranspordiga, jalgsi või jalgrattaga. Sündmuse orienteeruv lõpp on ajavahemikul kell 21–21.30.
Tuleb arvestada, et kuna kojusoovijaid on väga palju, siis peo lõppedes suletakse piduliste ohutuse tagamiseks ajutiselt kogu lauluväljaku ümbruse liiklus. Inimesi suunavad nii liiklusreguleerijad kui ka politsei. Viimsilaste jaoks on Tallinna linn tööle pannud süstikbussid, mis väljuvad lauluväljaku mere värava eest Pirita tee ühistranspordi realt.
Täpsema ja värske liiklusinfo leiab:
2023.laulupidu.ee/ligipaasetavus/
www.tallinn.ee/et/laulu-tantsupidu-liiklus
www.parkimine.ee/laulu-ja-tantsupidu/
Marta Vasarik
Viimsi Teataja kaasautor