Viimsis alustab tugigrupp dementsusega inimeste lähedastele
Tihti arvatakse, et kui oled juba eakas, siis mäluhäired on paratamatud. Inimesed kurdavad, et nad unustavad poodi minnes, mida nad pidid ostma, või teise tuppa minnes ei meenu, miks sinna mindi.
Seda juhtub ka noortel inimestel, tihti on selle põhjuseks tähelepanu kadumine, sest infot on meie ümber ülekülluses ning kõike ei suuda ja ei peagi meelde jätma. Tavaliselt aitab siis endale teadvustamine, et tuleb rahulikum olla ja tegevusi teostades olla tähelepanelikum. Näiteks ka poodi minnes koostada ostunimekiri, et vältida tähelepanu kadumist, mis poes on kerge tekkima, kuna põnevat kaupa on palju.
Kui lähedasel on dementsus
Dementsusega on aga teised lood. Dementsus võib kujuneda välja mõne progresseeruva kuluga ajuhaiguse tagajärjel. Dementsuse kõige levinumateks vormideks on Alzheimeri tõbi, Parkonsoni tõbi, Lewy kehakeste haigus, samuti vaskulaarne dementsus, mille taga peitub mõni raske krooniline veresoonkonna haigus. Samuti võib dementsuse põhjustajaks olla trauma, insult, alkoholism vm. Inimesed võivad dementsuse all kannatada aastaid.
Tavaliselt tekivad dementsuse algfaasis lühimäluhäired, asjad hakkavad kaduma, ülesanded ununema, igapäevase info meeldejätmine muutub võimatuks, võivad tekkida suhtlusprobleemid. Ümbritsevad inimesed võivad selliseid ilminguid tõlgendada väsimuse, vanuse või iseloomu muutusega.
Kahjuks paljud inimesed ei julge arsti juurde minna isegi siis, kui märgatakse juba selgeid dementsusele viitavaid sümptomeid. Varane diagnoosimine on aga oluline, sest 10% haigustest on ravitavad. Ravimit, mis pöördumatu dementsussündroomiga haigust raviks, ei ole veel leitud, küll aga on olemas ravimid, mis pidurdavad haiguse süvenemist.
Haiguse süvenedes ilmnevad dementsusega inimesel veelgi selgemalt mälu-, toimetuleku- ja käitumishäired. Õige diagnoosi puhul saab dementsusega inimest paremini aidata, temaga teadlikult suhelda, et ennetada konflikte, kohandada keskkonda, toetada toimetulekut ning nõustada tema lähedasi.
Oluline on, et lähedased saavad aru, mida see haigus tähendab, saavad infomatsiooni, kust võib abi ja teenuseid, ning toetust, et selles pikas protsessis ise vaimselt ja füüsiliselt vastu pidada.
Dementsuse Kompetentsikeskus aitab ellu kutsuda tugigruppe dementsusega inimeste lähedastele. Üle-eestiline võrgustik koondab endas ligi 30 tugigruppi. Täpsem info ja kalender on leitav Dementsuse Kompetentsikeskuse kodulehelt www.dementsus.ee.
Mis on tugigrupp?
Lähedased on tihti silmitsi olukorraga, kus vajatakse asjakohast informatsiooni, tuge või nõuandeid, et mõista ja tulla toime dementsussündroomi põdeva pereliikmega. Tugigrupis saavad kokku inimesed, kes üksteist mõistavad, kellel on sarnased mured – seal jagatakse informatsiooni, kogemusi ja nippe. Tugigrupi kõige olulisem roll on toetuse jagamine. Tugigrupi kohtumised on konfidentsiaalsed – kõik, mis seal räägitakse, jääb tugigruppi!
Kutsume peresid, kogukonda, sotsiaal- ja tervishoiutöötajaid dementsuse teemalisele seminarile ja uude avatavasse Viimsi tugigruppi!
Dementsuse teemaline seminar toimub 8. aprillil kell 15–17.20 Viimsi hoolekandekeskuse Haabneeme päevakeskuses (Kesk tee 1). Räägime sellest, kuidas märgata dementsuse sümptomeid, kuidas konfliktivabalt suhelda. Samuti tutvustatakse Viimsi valla sotsiaalteenuseid ja Dementsuse Kompetentsikeskuse teenuseid.
Seminari järgselt kutsume tugigruppi jääma kõiki lähedasi ja spetsialiste, kes soovivad jagada nõu ja toetada lähedasi.
Tugigrupp toimub kell 17.30–19.30 Viimsi hoolekandekeskuse Haabneeme päevakeskuses. Tugigrupis on nõustajateks Hanna-Stiina Heinmets ja Piret Purdelo-Tomingas Dementsuse Kompetentsikeskusest ja Reet Aljas Viimsi hoolekandekeskusest.
Tugigrupp on konfidentsiaalne! Olete südamest oodatud!
Palume oma osalusest teavitada telefonil 5648 0649 või e-kirjaga reet.aljas@viimsihoolekandekeskus.ee.
Seminar ja tugigrupp on kõigile tasuta! Kohapeal jagame tasuta infomaterjale.
Hanna-Stiina Heinmets
Dementsuse Kompetentsikeskuse konsultant
Foto: Tiit Mõtus