Viimsis on loodud kõik võimalused mugavaks jäätmete liigiti sorteerimiseks

Riiklikul tasandil alles plaanitakse muuta pakendite olmejäätmetest eraldi kogumine kohustuslikuks. Viimsi vald astus juba selle aasta algusest ennetavalt sammu võrra kaugemale ning valla kodanikud peavad jäätmeid liigiti sorteerima juba pea aasta. Samas on Viimsis loodud kõik tingimused, et iga majapidamine saaks oma jäätmed koguda ja üle anda just neile sobivaimal viisil. 

1. jaanuarist 2023 on pakendijäätmete mahuti kohustus kõikidel Viimsi kinnistutel, millel on vähemalt viis korterit, sh ridaelamud, kus on vähemalt viis boksi. Eramajad ja kuni nelja korteriga elamud võivad kasutada tasuta kollase koti teenust või valida samuti mahukama pakendikonteineri.

„Eks igasugune kohustus võib esialgu olla võõrastav ja tekitada pahameelt. Kui aga teema enda jaoks läbi mõelda ja mõtestada, siis tegelikult saab prügi sorteerimisest ainult võita – elanikud muudavad oma tarbimisharjumusi, liigiti sorteeritud jäätmed saab tasuta ära anda, seega on selles ka majanduslik huvi. Kokkuvõttes on see keskkonnale vähem koormav, sest sorteeritud materjalid saab ringlusesse suunata,“ rääkis Viimsi valla keskkonnaosakonna juhataja Taavi Rebane. 

Elanike sorteerimisalase teadlikkuse tõstmiseks viisid kolm taaskasutusorganisatsiooni septembrist novembrini Viimsi Kelvingi, Metsakasti ja Rohuneeme külades läbi teavituskampaaniad, mille keskmes on jäätmete liigiti sorteerimine, eelkõige pakendijäätmete sorteerimise kohustus ja võimalused Viimsi vallas. Viimsi elanikega rääkides selgus, et nii mõnedki ei olnud näiteks kollase koti teenusest kuulnudki, kuid hea meelega kasutaksid võimalust anda pakendid üle oma koduväravast. Samas oli neid, kes juba aastaid on pakendeid olmejäätmetest välja sorteerinud ja need avalikku pakendipunkti viinud. See näitab, et tegelikult on vajadus nii avaliku konteinerpargi kui ka tekkekohal kogumise teenuse järele. Loomulikult võiks ideaalis olla igal majapidamisel eraldi kogumisnõu enamlevinud jäätmete jaoks, kuid kõiki jäätmeid ei teki igapäevaselt ja ruumiga on samuti enamasti kitsas käes. Jäätmeliike, mida olmesse ei tohi panna, on mitmeid: aegunud ravimid, patareid, väikeelektroonika, lakid-värvid. Aja jooksul tekib neid ikka igas majapidamises ja ära saab neid anda nii jäätmejaamas kui ka vastava toote müügikohas.

Eelkõige on oluline see, et iga inimene leiaks enda jaoks mugavaima viisi, kuidas sorteerida ja jäätmed üle anda.

Jäätmete sorteerimisel ei tasu üle mõelda! See on palju lihtsam, kui esmapilgul tundub.

• Kogu olmejäätmetest eraldi pakendid ja biojäätmed ning juba oled andnud oma panuse puhtama keskkonna heaks. 
• Kui kahtled, kas sinu käes on pakend, siis mõtle, kas küsimusi tekitav ese oli mõne toote ümber? Kui oli, on tegemist pakendiga, sõltumata selle materjalist. 
• Jälgi, et pakend oleks tühi ja puhas. Pakend peab olema piisavalt puhas, et see ei määriks segunemisel ja kokku pressimisel teisi materjale. Vajadusel loputa pakend kergelt veega läbi.
• Erista klaas-, papp-, plastik- ja metallpakendid. Võimalusel eralda erinevad materjalid üksteisest (keera maha korgid, eemalda kaaned ja pappkraed jms).

Pakendite äraandmiseks leia lähim pakendikonteiner (kuhuviia.ee) või telli teenus koju (kollase koti / konteineri teenus eramajadele ja pakendikonteiner korteriühistutele). Pane pakendid materjalide alusel eristades vastava sildiga konteinerisse.

Viimsis vastutavad avaliku konteinerpargi eest ja pakuvad pakendite kogumise teenust nii eramajapidamistele kui ka korteriühistutele kolm taaskasutusorganisatsiooni: MTÜ Eesti Taaskasutusorganisatsioon (www.eto.ee), Eesti Pakendiringlus OÜ (www.pakendiringlus.ee) ja Taaskasutusorganisatsioon OÜ (www.tvo.ee).

Gaili Eding
Tootjavastutusorganisatsioon OÜ turundus- ja kommunikatsioonijuht

Foto: Jane Saks