Visioonipäeva kokkuvõte: ruumiliselt läbimõeldud Viimsi

Viimsi visioonipäeva planeeringute ja keskkonna töötoas osales üle 60 viimsilase. Vastuseid otsiti küsimusele, milline on Viimsi 2045. aastal, kaardistati kooskõla saavutamist tehis- ja looduskeskkonna vahel, sõnastati tegevusi selle tasakaalu saavutamiseks ja arutati parkvalla teemal. Lisaks oli veel eraldi tegevusülesanne, mille raames tuli kaardile märkida keskuste asukohtasid. Järgnevalt aga jagame nelja arutelus osalenud laudkonna mõtteid. 

Esimese laudkonda liikmed visioneerisid selle üle, milline on Viimsi ruumiline keskkond 2045. aastal
Eesmärk oli kirjeldada ideaalolukord ja tuua välja põhimõtted, millest Viimsi ruumilise arengu puhul lähtuda. Mõlemas laudkonnas jõuti võrdlemisi sarnastele seisukohtadele – tuleviku Viimsi on iseseisev, ise toime tulev ja isikupärane vald, kus elukeskkond on tihedalt lõimitud looduskeskkonnaga. Esitati kaheksa tegevuspõhimõtet.

• Mitte-minitallinn*. Viimsis on loobutud olemast Tallinna magala ning seistakse vastu suur-tallinlikule elamuehitusekesksele arendussurvele. Viimsis keskendutakse maakasutuse mõistliku suunamisega ruumilisele arengule, mis pärsib valglinnastumist ja pendelrännet.
   
• Merele avatud loodusekeskne areng*. Viimsis on pööratud asustusepõhine areng looduslikuks arenguks. See tähendab, et ehitatud keskkond ei hõiva üha uusi alasid looduskeskkonna arvelt. Viimsi fookuses on looduskeskne areng, mille puhul looduslikud rohealad on võrgustatud ning ulatuvad sujuvalt ehitatud keskkonna avalikku ruumi. Avaliku ruumi kvaliteedi peamiseks loojaks on rohelus. Mereäär on avatud ja hästi juurdepääsetav. Meri moodustab olulise osa rannakülade identiteedist ja lihtne ligipääs soodustab aktiivseid tegevusi nii merel kui ka mere ääres.
   
• Mitte ainult kortermajad*. Viimsi kogukonna tugevdamiseks on vaja eelistada väärtust loovaid arendusi. See tähendab töökohti loovaid, vajalikke teenuseid või  vaba aja veetmiseks võimalusi loovaid arendusi.
   
• Keskus tõmbab*. Viimsis on välja ehitatud Haabneeme keskus koos rannapromenaadi klindipealsete terviseradadega ühendava peatänavaga, mille äärde jäävad erinevad ettevõtlusalad. Need asendavad hiiglaslikke anonüümseid kaubahalle. Keskus on aktiivne ja atraktiivne varastest hommikutundidest hilise õhtuni, sest siin on nii töökohad kui ka kõrgkool, igapäevateenuste pakkujad ja väikekauplused, restoranid ja toidutänavad, vabaaja- ja kultuuriasutused. Ennekõike on see mõeldud viimsilastele, aga miks mitte ka tulijatele Piritalt, Maarjamäelt, Mähelt või Muugalt.
   
• Paljukeskuseline vald*. Viimsis on lisaks vallakeskusele loodud mitu piirkondlikku ja kogukonnakeskust, näiteks Randvere ja Püünsi. Külades on kohalikul initsiatiivil ehitatud peo- ja kiigeplatse, kogukonnahooneid või teisi kohalikku identiteeti loovaid ja hoidvaid objekte.
   
• Hoonete taaskasutus. Viimsis on välja töötatud motivatsiooniprogramm arendustegevuse suunamiseks, mis suunab hoonete ja maa-alade taaskasutusse võtmist. See aitab edendada kohalikku elu ja säilitada hoonestamata maaressurssi. Haabneeme keskuse väljaehitamisel on uue hingamise saanud endine kolhoosikeskus, aiandite ala ja Miiduranna sadam.
   
• Parkvald ei ole vallapark*. Viimsis lähtutakse ruumiloomes põhimõttest, et hoonestatud alad on ümbritsetud ja põimunud loodusega. Looduslähedus on iga viimsilase jaoks hinnatud väärtus, mis kajastub igas ruumi kujundavas otsuses. Hoitud looduskeskkond ja haljastatud elukeskkond moodustavad lahutamatu terviku ning ehitatud keskkonda arendades panustakse rohelisema ning mere- ja metsaladega paremini ühendatud parkvalla arengusse.
   
• Energiajulgeolek. Viimsis saadakse valdav osa vajaminevast elektrienergiast kohalikelt taastuvenergia tootjatelt. Tuule- ja päikeseenergia tootmiseks vajalike ehitiste suuruse ja asukoha valikul arvestatakse väärtuslike maastike ning elukeskkonna parendamise võimalusi. Näiteks on korterelamute parklaalad kaetud päikesepaneelidega varustatud varikatustega, mis lisaks energiatootmisele loob hubasema hoonetevahelise ruumi ja vähendab kuumasaarte efekti.

Teine laudkond arutas selle üle, kuidas luua looduse ja ehitatud keskkonna kooskõla
Laudkonna ülesandeks oli tuua välja olulisemad tegevused, mis aitavad looduse ja ehitatud keskkonna kooskõla hoida või looduse kasuks võimendada. Kokku jõuti sõnastada 18 ettepanekut, mis jagunevad nelja suurema teema vahel.

Meri, mets, looduskaitse ja ligipääs

• Viimsi vallast peaks 2045. aastaks olema 65% kaitse- või hoiualad.*
   
• Metsad peavad jääma metsikuks. Asustatud alade läheduses võivad haljasalad olla rohkem kultuuristatud, kuid asustusest kaugemal tuleb säilitada metsikut loodust. Metsi tuleks edaspidi majandada ainult püsimetsanduse põhimõtete kohaselt. Väärtuslikke metsamaid võiks vald eraomanikelt ära osta.
   
• Loodus peab olema ligipääsetav*. Viimsi valla rohealad (metsad, haljakud ja pargid) peavad omavahel olema ühendatud. See tähendab, et loodus-, matka- ja spordiradade võrgustikku, millest enamus peaks olema looduslähedaselt rajatud.
   
• Kallasrada vabaks!* Kohalikud peavad kallasrajale pääsema ja saama ka mööda seda liikuda. Kallasrada ei pea asendama promenaadiga, valdavas osas poolsaarest piisab jalgsi läbitavast rajast.
   
• Loomadele tee vabaks! Selleks, et minimeerida konflikte inimasustuse ja metsloomade vahel, tuleks kriitilistes kohtades keelustada uute piirdeaedade rajamine ning lammutada olemasolevad piirdeaiad. Ökoloogilise tasakaalu huvides tuleks tegeleda ka võõrliikide leviku piiramisega.  

Kultuurhaljastus

• Asfaldi asemel rohelust*. Kortermajade ja avalike hoonete juures peaksid olema kohustuslikud väikesed lilleaiad ja soodustada tuleks kogukonnaaedade rajamist. Ette tuleb näha konkreetsed tegevused rohke kõvakattega alade rohestamiseks valla avalikus ruumis.
   
• Elurikkus au sisse!* Haljastuses peab olema märksõnaks elurikkus. See tähendab, et niitmist tuleks teatud juhtudel piirata ja rajada „putukahotelle“. Tuleb vähendada taime- ja putukamürkide kasutamist.
   
• Hoiame kultuurmaastikke*. Tähelepanu tuleb pöörata olemasolevatele kultuurmaastikele ja nende säilitamisele järeltulevatele põlvedele.
   
• Puud on väärtus. Puid ja muud väärtuslikku kõrghaljastust ei tohi lubada kergekäeliselt likvideerida ja seda tuleks juurde rajada. Puid ei tohiks asendada hekkidega.
   
• Ärme tee metsadest parke, vaid teeme parke kolealadele. Parkvald tähendab seda, et teeme parke aladele, mis täna on räämas. See ei tähenda metsade kultuuristamist ja muutmist parkideks. Metsad jäävad metsadeks.

Ehitus, maakasutus ja liikuvus 

• Paneme valglinnastumisele piiri*. Üldplaneering peaks panema piiri elamualade laienemisele looduslikele aladele. Asustust (seal hulgas korterelamuid) peaks rajama eelkõige keskuses kasutusest väljalangenud aladele.
   
• Roheline liikuvus kõigile. Jalgratas ei ole igas eas inimestele jõukohane liikumisviis, aga selleks võiks olla näiteks elektriratas (miks mitte ka kolmerattaline). Teeme valla avalike asutuste juurde elektrirataste laadimiskohad.
   
• Ühendame Kelvingi Haabneemega loodussõbraliku teega. Tuleks luua loodussõbralik ja lühem ühendustee läbi metsa Kelvingist Haabneemeni.
   
• Rohelised kergliiklusteed*. Tundlikel aladel tuleks kaaluda kergliiklusteede rajamisel muid katendeid või valgustamata lahendusi.
   
• Kõrge lisandväärtusega maaharimine. Viimsis on väidetavalt alles ainult üks põllumees. Tuleks soosida maaharimist ja eriti kõrgema lisandväärtusega maaharimist.
   
• Uued elanikud püramiidi. Radikaalne idee sellest, et kui Viimsisse on nii suur uute elanike tung, siis võiksid nad asuda elama ühte suurde püramiidi, jättes ülejäänud valla puutumata.  

Energia ja juhtimine

• Energiasõltumatus aastaks 2045. Viimsi vallas katab elektritootmise võimekus kohaliku tarbimise ja selleks kasutatakse eelkõige taastuvenergia (sh laineenergia) võimalusi.
   
• Julgust poliitikate juurutamisel. Teatud juhtudel ei piisa heast sõnast inimeste käitumise suunamisel keskkonnasõbralikumatele radadele, vaid rakendada konkreetseid piiranguid ja reegleid.  

Kolmas laudkond nuputas lahendusi sellele, kuidas saavutada arendustegevuses tasakaal
Laudkonnas selgitati esmalt välja, kas praegu on arendustegevustes tasakaal. Samuti arutati, kuidas peaks toimuma arendustegevus, avalike alade loomine, kogukonna ühisalade ehitamine ja tasakaalu hoidmine. Töö tulemusena sõnastati 11 kandvat mõtet ja tegevust.

• Kogukonna suunatud arendustegevus. Kogukonnal on suurem roll Viimsi arendustegevuse suunamisel.
   
• Andmepõhine kvaliteet valla arendamisel*. Uute arenduste puhul tuleb eelistada kvaliteeti ja selleks tuleb sisse seada kriteeriumid, mis võimaldab arendustegevusi edaspidi jooksvalt mõõta ja hinnata, mis tagab tulevikus kvaliteedi ruumiloomes.
   
• Uus üldplaneering on valla arendustegevuse aluseks*. 2045. aastal peaks olema nii, et kahe eelneva aastakümne ruumiline areng on toimunud kooskõlas valla üldplaneeringuga. See tähendab, et üldplaneering on kogukonna huvidest lähtuv ühiskondlik kokkulepe, mida on järjekindlalt ellu viidud. Üldplaneeringut on detailplaneeringuga muudetud vaid ülekaaluka avaliku huvi korral ja iga kaasuse puhul on hinnatud muudatuse vallaülest mõju.
   
• Kokkulepped olgu siduvad*. Vallavalitsus on kogukonnale usaldusväärne partner ja kõik kogukonda puudutavad otsused on kirjalikult fikseeritud ja nende täitmist on avalikkusel võimalik seirata.
   
• Arendus peab olema isetasuv ja toimuma võrdsetel alustel*. Uusarenduste tarbeks kasutatavad ressursid (vesi, teed, energiataristu või sotsiaalne taristu) ei tohi tulla olemasolevate elanike või nende maksuraha arvelt. Vallavalitsus peab sisse seadma väga konkreetsed põhimõtted, mille alusel hinnatakse olemasoleva sotsiaalse ja tehnilise taristu võimet. Lisaks pööratakse tähelepanu sellele, kuidas ja millises mahus peavad arendajad olemasoleva taristu parendamisse panustama.
   
• Üldplaneering on järgimiseks*. Üldplaneering sätestab ülevallalises mõõtkavas olulised ruumilised põhimõtted näiteks rohekoridoride ja kaitsealade osas.
   
• Planeerime ruumi, mitte kinnistuid. Hea ruumiline lahendus vajab kinnistupiiride ülest planeeringut. Selleks tuleb teha koostööd maaomanike üleselt, näiteks ristkasutuses parklate rajamiseks või kergliiklusteede sidususe tagamiseks.
   
• Regulaarne ruumiotsuste hindamine*. Üldplaneeringu kehtestamise käigus on üle vaadatud varem kehtestatud detailplaneeringud. Ruumilise arengu põhimõtetega vastuolus olevad planeeringud on tunnistatud kehtetuks. Samaaegselt üldplaneeringuga vaadatakse üle ka enam kui viie aasta vanused detailplaneeringud, et hinnata nende jätkuvat ajakohasust.
   
• Looduskeskkonnaga tuleb arvestada igas ruumiotsuses*. Arendustegevuse puhul tuleb lisaks kohalikule mõjule hinnata arenduse panust looduskeskkonna arengusse.
   
• Keskus on kogukonnale, mitte arendajatele. Keskusala arendamine peab eelkõige lähtuma kogukonna vajadusest ja ootustest, alles seejärel kinnisvaraarendajate ärihuvist.
   
• Vahetame Naissaare Aegna vastu.

Neljas laudkond arutles selle üle, kas ja kuidas luua Viimsist parkvald  
Parklinna kõrvale võiks luua uue mõiste „parkvald“ ja võtta see sobivuse korral ka kasutusele Viimsi uues strateegilises visioonis. Parkvald on rohelise asumimustriga omavalitsus, kus asustatud alad põimuvad metsade, kaitsealade ja parkidega, mis moodustavad enamiku omavalitsuse pindalast. Lauas arutati ka teemal, kas sõna parkvald on sisult mõistetav ja keskenduti sellele, milliseid tegevusi tuleks ellu viia parkvalla kontseptsiooni puhul. Arutelu tulemusena sõnastati 12 erinevat tegevuspõhimõtet.

• Parkvalla sõna on hea, aga seda tuleks täpsustada. Oluline on, et oleks arusaadav, et selle sõna all ei peeta silmas parki. Selle asemel pakuti välja ka loodusparkvald ja nutikas loodusparkvald. Kõlama jäi kaks erinevat lähenemist: esmalt need, kes soovisid rohkem parke ja korrastatud alasid, ning teiseks need, kelle jaoks olid tähtsad põlismetsad. Parkvald sisaldabki kontseptsioonina erinevaid alasid alates ürgmetsadest kuni inglise stiilis pargini.
   
• Ehitame kasutusele võetud aladele*. Ehitada saab aladele, mis on  juba kasutuses või ka kasutusest välja langenud. Uusi ehitisi ei tohiks rajada haljastutele ja rohelistele aladele.
   
• Rohealad (niidud, metsad jms) jäävad rohealadeks*. Ehituseks mitte mõeldud alad jäävad rohelisteks.
   
• Kokkulepete järgimine*. Oluline on kokkulepetest uue valla üldplaneeringu ja arengustrateegiaga kokkulepitust kinnipidamine.
   
• Parkvald üldplaneeringusse*. Seome parkvalla kontseptsiooni üldplaneeringuga.
   
• Hoonete kõrguspiirang. Piirkonniti tuleb seada hoonete ja rajatiste kõrguspiirang, et hoida miljööd ja suunata ruumilist arengut.
   
• Metsade kokkulepe. Määrata ja leppida kokku metsas aktsepteeritud tegevused (rekreatsioonirajad, majandustegevus, puhketegevused jms). Nii on tegevused kogukonnale teada ja mõistetavad.
   
• Rohealad moodustavad seotud võrgustiku*. Eesmärk peab olema rohealade omavaheline ühendamine ja rohealade suurendamine. Viimsil peaks olema väga head ühendused naaberomavalitsustega. Meie rohevõrgustikku peaks olema integreeritud eriilmelisi maastikke (niidud, rannaalad, laiud jms).
   
• Parkvald on seotud naaberomavalitsustega*. Parkvald peab olema terviklik (erinevad (sh kaitsealused ja mitte-kaitsealused) rohealad ja eramaade haljastus on omavahel seotud). Viimsi rohealad omakorda on seotud naaberomavalitsuste rohealadega.
   
• Perspektiivne rohetaristu planeeringutesse. Uuenduslike lahenduste (kohalikust energiatootmisest kuni säästlike lahendusteni) eeldused lisada igasse planeeringusse.
   
• Merele avatus. Parkvald peab võimalikult palju olema merele avatud.
   
• 10 minuti park*. Käidi välja kontseptsioon „10 minuti park“ – eesmärk igast asukohast 10 minutiga jõuda rohelusse (metsa, parki, haljakule, kaitsealale), vastukaaluks kontseptsioonile 15 minuti linn.

* – tärniga tähistatud tegevused on kas juba rakendamisel või kavandatud üldplaneeringu lähteseisukohtades või kavandatud arengustrateegias rakendada

Kogu töötoa ühistegevuse käigus otsiti, kus võiksid asuda valla keskused
Igaüks, kes arutama oli tulnud, tähistas Viimsi valla kaardil kuni kolm erinevat keskuse asukohta. Värvidega eristatud tähised jagunesid järgnevalt:
punane – valla keskus (kaubandus, töökohad, teenused, koolid, bussiterminal jms);
roheline – piirkondlik keskus (piirkonna pood, lasteaed, noortekeskus, suurem mängulinnak jms);
kollane – küla keskus (kiigeplats, küla hoone, spordiväljak, ühistegevuse alad jms).

Kaardile vaadatuna koondusid punased ehk valla keskust tähistavad kleebised Haabneeme alevikule. Leiti, et valla keskus peab asuma Randvere tee, Rohuneeme tee, Kaluri tee ja Laeva tee piirkonnas. 

Piirkondlike keskustena eristusid kaardil Randvere, Viimsi aleviku keskus, Haabneeme (Tammede pargi piirkond), Reinu tee äripiirkond Pringi külas, Püünsi kooli lähedus, Leppneeme sadama piirkond. 

Külakeskustena joonistus enim esile Lubja klindipealne tuletorni piirkond, Tammede pargi piirkond, Viimsi vabaõhumuuseumi piirkond, Randvere rannaala ja Randvere kooli piirkonnad, Püünsi kooli piirkond, Leppneeme sadama piirkond ja Muuga külaplats. Ülejäänud tähistused olid üksikud tingmärgid.

Alar Mik
abivallavanem

Taavi Rebane
keskkonnaosakonna juhataja

Endrik Mänd
peaarhitekt
 

Fotod: Alar Mik