Visioonipäeva kokkuvõte: tark, loov ja uuendusmeelne Viimsi
Viimsi Visioonipäev tõi hariduse töötuppa kokku inimesed, kellele läheb korda Viimsis pakutava hariduse ja huvihariduse tulevik . Peamise ideena jäi kõlama, et noortes tuleb kasvatada ettevõtlikku mõtteviisi ja uuendusmeelset.
Laste mõtteviisi kujundamisega tuleks alustada juba lasteaiast. Oluline on ka see, et hariduse ja huvihariduse võimalusi peab kogukonnas saama rakendada inimese elukaare üleselt.
Millised on ootused Viimsis pakutavale haridusele?
1. Varajane ettevõtliku mõtteviisi ja hoiaku kujundamine. Ettevõtlikkuse arendamine on oluline igas vanuseastmes. Disainmõtlemise ja probleemilahendus metoodikate sidumine õppetöösse. Huvihariduses peaks aitama õpilastel arendada loovat ja innovaatilist mõtlemist.
2. Õppeainete omavahelise seotuse ja praktiliste kogemuste integreerimine. Õppekavades võiks enam olla interdistsiplinaarseid projekte ja praktilisi tegevusi, mis võimaldavad õpilastel rakendada eri ainetes õpitut reaalsetes situatsioonides.
3. Valikutepõhine õpe ja personaalne õpitee.
4. Koostöö erasektoriga, kutsekoolide ja kõrgkoolidega. Soov on enam kaasata kohalikke ettevõtteid ning kutse- ja kõrgkoole õppetöö rikastamisesse ja õppetöö sidumisse reaalse eluga. See võimaldab enam tagada tööturu vajadustele paremini vastava hariduse.
5. Digiõppe toetamine ja arendamine. Õppetöö tuleb üles ehitada hübriidõppena, mis koosneb nii kontakt- kui ka distantsõppest ning võimaldada õpilastel omandada nii digipädevusi kui ka iseseisvat õppimist.
6. Rahvusvahelised kogemused erinevates koostööprojektides osalemisel on kasuks nii õpilastele kui ka õpetajatele.
7. Soov on pakkuda täienduskoolitusvõimalusi olemasoleva haridusetaristu võimalusi kasutades.
Aga erinevaid mõtteid oli osalejatel veel. Näiteks võiks Haabneeme keskus kujuneda terviklikuks hariduse kampuseks, sest juba praegu on pakutavad haridustasemed ja huvihariduse võimalused tihedalt kokku koondunud. Toodi välja, et õppetöö algusaeg võiks koolides olla kella 9 ja 10 vahel, et õpilane saaks piisavalt uneaega ja seeläbi on ta paremini valmis aktiivseks osalemiseks õppetöös.
Lisaks tehti ka üks ettepanek, mida saame üheskoos kohe rakendada – kutsume lapsi enam liikuma, jalgrattaga sõitma ning ühistransporti kasutama. See aitab kaasa tervislike harjumuste kujunemisele, tõstab keskkonnateadlikkust ning vähendab autode liikluskoormust koolide ümbruses. Igati väärt mõte, mida lapsevanemad ja koolid võiksid laste hoiakute kujundamiseks kasutada.
Marju Aolaid
abivallavanem
Foto: Tiit Mõtus