Visioonipäeva kokkuvõte: Viimsist peab kujunema atraktiivne ettevõtluskeskkond
Viimsi valla esimesel visioonipäeval sai ettevõtluse valdkonnaga seonduv päris palju tähelepanu. Päeva sissejuhatavas osas rääkis viimsilane ja majandusekspert Raivo Vare Viimsi tulevikust ning majanduse üldistest arengusuundadest. Ettevõtluse teemalised arutelud jätkusid töötoas, kuhu oli registreerunud pea sada osalejat. Töötoa moderaatoriks oli Urmas Vaino ja sissejuhatava ettekande tegi siinkirjutaja.
Lühiülevaates andsime osalejatele teada, et Viimsis elab ligikaudu 11 700 maksumaksjat, mis moodustab 52% valla elanikest. Noorte osakaal rahvastikust on võrreldes paljude teiste omavalitsustega kõrge, viimsilased on haritud, hea keeleoskusega ja ettevõtlikud.
Rääkisime ka sellest, et aastal 2022 läbi viidud rahulolu-uuring näitas, et kasvanud on nende viimsilaste hulk, kes peavad oluliseks ettevõtlussektori arengut Viimsis. 28% uuringus osalenutest leidis, et meie vald peaks olema parima elukeskkonnaga elamupiirkond koos kõrge lisaväärtusega ettevõtluskeskkonnaga. 43% vastanutest toetas idüllilise aedlinna ja Haabneeme kui piirkonna tõmbekeskuse visiooni. 13% viimsilastest nägi valda kauni kuurortpiirkonnana, kus Haabneeme keskus on kõikide mugavuste ja teenustega tõmbekeskus.
Ettevõtluse töötoa arutelu ette valmistades piiritlesime valla kaardil piirkonnad, kus ettevõtlus juba on peamiseks tegevusalaks või kus arendusalad ootavad väljaarendamist. Haabneeme-Viimsi-Miiduranna piirkonnas moodustub juba arendamisel olevatest või potentsiaalsetest arendusaladest ettevõtluspiirkond, mida võime tulevikus kutsuda näiteks Viimsi ettevõtlusringiks. Ettevõtluspiirkondi on vallas muidugi mujalgi.
Mida me töötoas tegime?
Seintel olid plakatid kolme küsimusega, kuhu palusime osalejatel märkida nende endi eelistused. Küsimused olid järgmised:
1. Kui 2024. aasta saab Viimsis olema ettevõtlusaasta, siis millised tegevused võiksid olla kavas?
Kõige olulisemaks peeti ettevõtluse tutvustamist koolides, ettevõtjate kontaktüritusi, uute toodete konkursi ja ettevõtlusgala korraldamist ning ettevõtete ja ettevõtjate tunnustamist, aga ka ettevõtete tutvustamist vallaelanikele avatud ettevõtete päevadega.
2. Millistes valdkondades ootate Viimsis omavalitsuselt senisest suuremat panust?
Suuremat panust oodati eelkõige järgmistes küsimustes: strateegilisse planeerimisse kaasamine, toimiv ühistransport, koostöö planeerimistegevuses, tööstusalade rajamine.
3. 21% viimsilastest töötab praegu Viimsi vallas, 64% Tallinnas, ülejäänud mujal. Võttes arvesse viimsilase n-ö profiili, klientide asukohta ja kõiki muid aspekte, siis kui palju viimsilaste töökohti võiks tulevikus olla Viimsis?
Ülekaalukas osa vastajatest leidis, et tulevikus võiks Viimsis olla 40–50% viimsilaste töökohtadest.
Laudkondadele anti arutamiseks kolm küsimust. Üks neist oli sama, mis kolmas küsimus seinalgi, ülejäänud aga olid järgmised:
1. Millised ettevõtlusega vahetult seotud või ettevõtlust edendada aitavad taristuobjektid peaksid olema Viimsisse hiljemalt 2045. aastaks rajatud?
2. Millist ettevõtlust me Viimsisse ootame, mõeldes nii töökohtadele kui ka elukeskkonnale? Milline ettevõtlus mitmekesistab viimsilase elukeskkonda?
Nende kahe küsimuse vastused on toodud lisatud sõnapilves. Nagu näha, räägiti väga palju erinevatest ettevõtluspiirkondadest vallas ja nende tulevikust, aga samuti kontoripindade vajadusest, ettevõtlusinkubaatorist, Tallinna ja Helsinki vahelisest tunnelist, mõne ülikooli filiaali asumisest Viimsis, kiirest internetist, sadamatest ja paljust-paljust muust. Mõned sõnad (näiteks tallinnhelsinkitunnel) on sõnapilves teadlikult kokku kirjutatud, et nende algne mõte kaotsi ei läheks.
Siin on tegevusi, millede elluviimisega ei pea pikalt ootama, aga ettevõtluspäeva aruteludest koorus välja väga selge visioon, mis peaks realiseeruma hiljemalt aastaks 2045.
Meie üheks strateegiliseks eesmärgiks saab olema aktiivne ettevõtluskeskkond koos väljaarendatud ettevõtluspiirkondadega. Selle eesmärgi saavutamine aitab kaasa ka avaliku ruumi korrastamisele ja kaasajastamisele ning pakub tööd praegu mujal tööl käivatele viimsilastele. Eesmärgi saavutamist saamegi mõõta koduvallas töötavate viimsilaste arvuga – see näitaja võiks 2045. aastal olla vähemalt 40%.
Eespool käsitletud arendusalad kuuluvad ettevõtjatele, mitte omavalitsusele ja seetõttu saavad just nemad otsustada, kui kiiresti ühe või teise piirkonna väljaarendamisega edasi liigutakse. Omavalitsus saab nii arengustrateegias kui ka uues üldplaneeringus anda ettevõtlusele rohelise tee, aidata kaasa planeeringute menetlemisel ja erinevate lubade ning kooskõlastuste andmisel.
Millised töötoas kaardistatud objektidest ja tegevustest saavad lõpuks ellu viidud, kus asuvad 2045. aastal meie rohelised kontorid, millised uued töökohad on lisandunud, millised sadamad on välja ehitatud jne näitab aeg. Aga igal juhul saame tõdeda, et ettevõtluse valdkonna strateegiliste eesmärkide sõnastamisele aitas visioonipäev otseselt kaasa.
Suur tänu kõigile korraldajatele ja osalejatele!
Illar Lemetti
vallavanem
Foto: Jane Saks