Kogukond arutas Tammelaane detailplaneeringu edasise saatuse üle
Teisipäeval, 22. augustil oli kõigil huvilistel võimalus osaleda Randvere koolis toimunud Tammelaane detailplaneeringu tuleviku arutelul. Pea poolesaja kohaletulnu ees võtsid valla poolt sõna abivallavanem Alar Mik, keskkonnaosakonna juhataja Taavi Rebane ning planeeringute osakonna juhataja Merje Muiso. Lisaks esines omapoolse seisukoha tutvustusega ka huvitatud isiku esindaja, advokaat Piret Kergandberg.
Kohtumise eesmärgiks oli võimalikult vabas õhkkonnas kogukondlikult arutleda Tammelaane planeeringu edasistest alternatiividest ning püüda need ühiselt sõnastada. Kohtumise alguses andis Merje Muiso kiire ülevaate Tammelaane detailplaneeringu menetlusest ja lahendusest, millega kavandati alale üldkasutatavat maad ja üheksa elamukrunti.
Riigikohus tühistas 15. detsembri 2022 kohtuotsusega planeeringu kehtestamise otsuse. „Kohtuotsus oli jagatud mitmeks nüansiks ning kuna sarnaseid näiteid Eestis palju tuua ei ole, on tegu ka märgilise otsusega ruumilises planeerimises,“ sõnas Muiso.
Planeeringute osakonna juhataja tutvustas Riigikohtu otsusega seonduvat ja selle tulemusena tekkinud planeeringu menetlusfaasi. „Planeeringu algatamine, vastuvõtmine ja kehtestamine on haldusmenetlus, mis lõpeb haldusaktiga. Teisisõnu on see kohustuslike tegevuste jada, mis viib lõppotsustuseni – kehtestamiseni. Kohtu roll on teha selgeks, kas jada on õiguspärane või mitte. Teisisõnu – Tammelaane detailplaneeringu menetlus oli läbi viidud kaalutlusvigade ja puudustega, millele osundas ka kohus. Seetõttu oli planeeringut kehtestav lõppotsus tehtud valesti ning selle otsuse tühistamise järel on menetlus endiselt pooleli," selgitas Merje Muiso.
„Kohus ei saa kogu menetlust ära kaotada või otsustada, kas planeering kehtestatakse või mitte. Kohaliku omavalitsuse kui otsustaja roll on võtta seisukoht, kuhu me oma menetlusega oleme jõudnud peale kehtestamise otsuse tühistamist,“ täpsustas ta.
Olgugi, et kohus tühistas planeeringu otsuse ja selle tulemusena ka antud piirkonnas üldplaneeringu muudatuse (üldplaneeringu kaardile ennistus haljasmaa), siis kinnistute sihtotstarve jääb sellises olukorras samaks. Nii saab maaomanik vallale praeguse menetluse raames ja edaspidi ettepanekuid esitada ning vallavalitsus kui menetlev asutus peab esitatud taotlusi läbi vaatama.
Vallavalitsus ja arendaja näevad menetlusprotsessi erinevalt
Kui huvitatud isik (arendaja) oli veendunud, et tänaseks on jõutud punkti, mis on justkui hetk enne kehtestamist, siis vallavalitsus on selles osas teisel arvamusel ja leiab, et planeeringumenetlus on selle vastuvõtmise eelses etapis. Selle menetlusetapi kasuks räägib ka asjaolu, et kohtu osundatud muudatused on sellised, et need eeldavad põhilahenduse muutmist olulises mahus, mis omakorda tingib planeeringu vastuvõtmise ja avalikustamise.
Muiso rõhutas, et vallavalitsus ei saa teha meelevaldseid otsuseid, vaid igasuguse otsuse puhul tuleb kaaluda erinevaid huve ja väärtusi sealhulgas järgides seadusi ning selle põhjal tehakse põhjendatud otsus. „Valla ülesanne on teha kogukonna vajadustega võimalikult palju arvestav õiguspärane otsus ning kõige vähem soovime me, et tehtud otsus viiakse kohtusse ning tühistatakse,“ ütles Muiso.
Kohaletulnuid huvitas, kas Tammelaane detailplaneeringule on ehituslubasid taotletud või väljastatud ning sellele tuli üheselt mõistetav vastus – elamutele lubasid väljastatud ei ole ja nende väljastamiseks ei ole nüüd enam alust, sest detailplaneeringu kehtestamise otsus on tühistatud ja lubade väljastamise aluseks olevat kehtivat planeeringut enam pole.
Huvitatud isiku ehk arendaja esindaja, advokaat Piret Kergandberg sõnas, et mõistab mõningate inimeste pahameelt ent lisas, et kõlama ei peaks jääma mõte, et üksnes kogukonna arvamus otsustab, milline tuleb planeeringu lahendus. „Oleme olukorras, kus vallavolikogu peab tegema uue otsuse ning ma olen valla esindajatega päri, et see peab olema võimalikult õiguspärane ja tasakaalustatud,“ sõnas Kergandberg.
Ta lisas, et mõnes mõttes on hea, et Riigikohus on planeeringu läbi hekseldanud ning näidanud n-ö näpuga kaalutlusvigade peale. Kergandbergi sõnul tõi kohus suurima eksimusena välja kitsendatud rohekoridori.
„Huvitatud isik ei ole huvitatud sellest, et planeering jääb kehtestamata või et see uuesti kohtus tühistatakse,“ sõnas ta kokkuvõtvalt. Kohaletulnuile tutvustati huvitatud isiku poolt esitatud lahendust, kuidas planeeringuga edasi minna. Selle kohaselt on huvitatud isik valmis vähendama elamuühikute arvu kuueni ning arvestama avatud rohealade koosseisu seni aiaga piiratud olnud haljaku.
Tammelaane detailplaneeringu alale jääb oluline rohekoridori ala
Keskkonnaosakonna juhataja Taavi Rebane selgitas, et valla rohevõrgustikule valmis aastal 2021 audit, mille raames analüüsiti muuhulgas rajakaamerate abil ulukite liikumisteid. Audit kinnitas Tammelaane planeeringualale jääva rohekoridori olulist Viimsi rohevõrgustikus.
Enne käesolevat Tammelaane detailplaneeringu arutelu konsulteeriti täiendavalt zooloog Lauri Kleiniga, kes oli ka auditi üks autoritest. Kuna ala on suurulukite jaoks oluline toitumis-, varje- ja rändeala, ei peaks sinna eksperdi hinnangul elamuehitust planeerima. Kui seda siiski teha, tuleb eksperdi hinnangul jätta rohekoridoriks minimaalselt 200 meetri laiune ala. Rohekoridor peab olema vaba piirdeaedadest või teistest füüsilistest takistustest ulukite liikumisele.
„Loomad jäävad oma harjumuspärasid teid kasutama, aga kui sinna tulevad elamukrundid, tuleb arvestada, et ulukid jäävad kinni inimeste aedadesse,“ sõnas Rebane. Kui elamuid rajada, tuleb tema sõnul arvesse võtta ka aastaaega, millal seda teha. „Ideaalis võiks see olla suve teises pooles, kui lindude pesitsusaeg on läbi aga loomadel on just siis kõige vaiksem aeg,“ arutles ta.
Rebase ettekanne sai kuulajatelt positiivset tagasiside aplausi näol.
Kuidas minnakse edasi?
Kogukond ootab, et vallavalitsus võtaks kindla seisukoha, millises kodukohas me elada soovime. Enamus leidis, et loomadele sobilikku elukeskkonda tuleb poolsaarel säilitada. Ent kõlas ka mõtteid, millega kõik kohale tulnud sugugi päri ei olnud. Näiteks toodi välja, et mõnedele kogukonnaliikmetele on detailplaneeringu alal korda tehtud metsaalused meeltmööda ning samuti ei olnud kõik vastu uute elamute ehitamisele.
„Kogukonnas on erinevaid arvamusi, kuulame üksteist, arvestame teineteisega ning erinevate seisukohtade juurde jäämises ei ole midagi halba,“ selgitas abivallavanem Alar Mik saalis olnutele, öeldes, et kogukonna liikmetel võibki olla erinevaid arvamusi.
Kogukonna roll antud küsimuses on abivallavanem Miku sõnul väga tähtis, sest nii vallavalitsuse kui ka volikogu liikmed on avaldanud seisukohti, et enne lõpliku otsuse tegemist oleks vajalik teada kogukonna arvamust. Oma otsused teevad volikogu liikmed kogukonnale olulises küsimuses just kogukonna seisukohtadele tuginedes.
Abivallavanem Mik võttis arutelu kokku rõhutades, et mistahes laheduse otsimisel alale on esmane prioriteet keskkond ja selle fookuses hoidmine.
Rohekoridor ei tohi väheneda, just vastupidi, selle olukord peab paranema ja eksperdi toodud 200 meetri laius on meile minimaalne nõue. Oluline on ka tagada, et piirkonna metsad säiliksid. Kui kaardistati ja võeti kokku erinevaid alternatiive, millega edasi minna, siis kõlas koosolekul ka menetluse lõpetamise võimalus, huvitatud isiku ettepanek, aga ka ettepanek, millega väljendati soovi, et alale võiks kaaluda algsest kolm korda väiksema mahu (vaid rohekoridorist välja jäävale alale) ja seda tingimusel, et ülejäänud huvitatud isiku omanduses olevad metsamaad ja planeeringualad antakse vallale üle, et moodustada kaitseala.
Kogukondliku arutelu eesmärk oligi püüda arutada erinevate võimalike alternatiivide üle, kuhu planeeringumenetlusega jõuda. Kogukonna poolt on oodatud ettepanekud võimalike alternatiivide osas. Variandid on kavas kaardistada, et seeläbi saada teada planeeringumenetluse jätkamiseks vajalikud kogukonna hoiakud.
„Planeerimismenetluses saavad arvamust avaldada kõik Viimsi valla elanikud. Tegu ei ole vaid kahte küla puudutava küsimusega vaid see on kogu valla küsimus,“ selgitas Mik. Ta lisas, et hetkel on menetlus pooleli ja ükshetk tuleb teha otsus. „Ka menetluse lõpetamine on otsus,“ sõnas Mik, kes ise näeb, et õiguskindlus saabub siis, kui saabub lõplik lahendus.
Arutelu lõpus lepiti kokku, et ühe kuu jooksul ehk kuni 23. septembrini on kõigil võimalus saata e-posti aadressile info@viimsivv.ee enda pakutud ettepanek, mil moel planeerimismenetlusega edasi minna. Ettepanekud kogutakse kokku, grupeeritakse ning pannakse elektrooniliselt kogukonna liikmetele tutvumiseks.
Loe ka artiklit „Riigikohus tühistas vallavolikogu otsuse Tammelaane detailplaneeringu osas“ siit.
Jane Saks
avalike suhete osakond
Foto: Jane Saks