Viimsi vald näitab pesitsusaegse raierahuga eeskuju kogu riigis

Viimsi vald näitas julget initsiatiivi ja kehtestas eelolevaks lindude pesitsusperioodiks raierahu, mis hakkab kehtima 1. aprillist ning kestab kuni 31. juulini. Eesti Keskkonnaühenduste Koda on selle algatuse nomineerinud aasta keskkonnateoks. 

Eestis on metsalinnustiku arvukus vähenenud juba 35 aastat, keskmiselt 1% aastas. Tartu ülikooli uuringu järgi hukkub igal aastal vähemalt 80 000 linnupoega just pesitsusaegsete raiete tõttu. Lisaks ökoloogilistele põhjustele on pesitsusrahu oluline ka eetilisest aspektist. Lindude ja metsas elavate loomade kaitsmine pesitsusajal ehk nende kõige haavatavamal eluperioodil näitab, et ühiskond väärtustab loodust ja suhtub sellesse austusega. Kuigi Euroopa Liidu direktiivides ja Eesti looduskaitseseaduses on sätestatud pesitsusaegne lindude häirimise ja pesade hävitamise keeld, ei ole seda siiani tõhusalt rakendatud.  

Viimsi vald võttis vastu otsuse kehtestada 1. aprillist kuni 31. juulini Viimsi valla territooriumil raiekeeld, mille eesmärk on kaitsta siinset lindude populatsiooni. 

Eesti Keskkonnaühenduste Koda on nimetanud Viimsi valla initsiatiivi kohalikul tasandil pesitsusrahu kehtestamise osas oma aasta keskkonnateo nominatsioonide hulka, tunnustades sellega algatuse olulisust kogu Eesti looduskaitses. 

Kohalike omavalitsuste panus raiete piiramisel ja lindude kaitsmise reguleerimisel on oluline 

Kohalike omavalitsuste (KOV) algatused pesitsusrahu kehtestamisel on seega eriti olulised, sest nad saavad kehtestada oma haldusalas täiendavaid piiranguid ja tõhustada järelevalvet. KOV-id on oma piirkonna keskkonnatingimustega kõige paremini kursis ning suudavad seeläbi tõhusamalt kaitsta kohalikke linnustikke. Nende aktiivne osalus aitab tõsta teadlikkust ja tagada, et pesitsusrahu põhimõtteid järgitakse ka praktikas. 

Raierahu lindude pesitsusperioodil aitab vältida metsatöödega kaasnevat häirimist ning pesade ja poegade hävitamist. Pesitsusaeg on lindude elutsüklis kõige kriitilisem periood, sest siis ehitatakse pesi, haudutakse mune ning kasvatatakse poegi. Inimeste ja metsandustegevuse põhjustatud häiringud, nagu raied ja masinate müra, võivad häirida linde sedavõrd, et nad loobuvad pesitsemisest, jättes munad või pojad maha.  

Kliimaministril on igal kevadel õigus välja kuulutada raierahu, kuid seni pole ükski minister seda teinud. Keskkonnaamet hakkas pesitsusaegseid raieid kontrollima ja peatama alles pärast 2021. aasta Euroopa kohtu eelotsust, mis kinnitas, et pesitsusajal raiumine on tahtlik linnupesade hävitamine. Paraku on Eestis tehtav kontroll hädalahendus, mis sõltub sellest, kas ühest või teisest pesitsusaegsest raiest keskkonnaametit teavitatakse. Seetõttu praktikas peatatakse tegelikult vaid vähene osa pesitsusperioodil toimuvatest kahjulikest raietest.  

Viimsi raierahu meelespea 

• Raierahu valla territooriumil kehtib 1. aprillist 31. juulini. 

• Raierahu ajal on puude raie ja hoolduslõikus keelatud.  

• Raierahu perioodil säilib võimalus ohtliku puu raieks või ohtliku oksa lõikuseks. 

• Muul eesmärgil raie või hoolduslõikuse teostamine pesitsusrahu ajal on lubatud erandjuhul keskkonna vanemspetsialisti kirjalikul nõusolekul.  

• Vaata oma kinnistul kasvavad puud üle hiljemalt märtsi alguses. Siis jõuab vajaliku raie või hoolduslõikuse ära teha enne raierahu. 

• Mõtle läbi oma ehitustööde ajakava, sest raiekeeld kehtib ka ehitustöödeks vajalike puude raie korral. 

• Korista aiast ära sinna kogutud oksakuhjad, sest need on mitme linnuliigi jaoks sobivaks pesapaigaks, aga seal kasvavad linnupojad on näiteks kodukassidele kerge saak.  
  NB! Veendu ka enne oksakuhja süütamist, et seal ei ole linnu- või mõne väikelooma pesa. 

Pesitsusrahu reguleerib Viimsi valla raie- ja hoolduslõikusloa andmise kord, mis on leitav valla kodulehel.
 

Kaarel Võhandu
Eesti ornitoloogia ühenduse juhataja

Foto: Lindud pesad võivad olla raskesti märgatavad ja okste vahel peidus. (Maris Markus)