Algavad kevadised toimetused koduaias

Kevad on aiapidaja jaoks üks tegusamaid aegu. Aed tuleb korrastada ning valmistada ette uueks algavaks kasvuperioodiks. Eemaldada tuleb kõik talveperioodi jooksul aeda kogunenud kuivanud ja surnud taimede jäänused, lehed ja oksad. See aitab vältida kahjurite ja haiguste levikut ning annab aiale puhtama ilme. 

Kui maapind on piisavalt tahenenud, saab algust teha muru riisumisega. See õhustab murutaimede juurestikku ja soodustab võrsumist, tänu millele muutub muru tihedamaks. Riisumine pärsib ka kõdunenud taimejäänuste all pesitsevate haigustekitajate tegevust. Pärast talveperioodi on mõistlik üle vaadata ka aiatehnika.

Masinad tuleb enne uue hooaja algust kindlasti puhastada ning teostada õlivahetus ja terade teritamine või vahetus.  

Kui aias on esmane korrastus tehtud, siis on selle tegevuse käigus kindlasti tekkinud erinevat aiaprügi ja jäätmeid, mida kiputakse lõkkes põletama. Siinkohal on oluline meelde tuletada, et selline tegevus on keelatud ning saastab loodust. Lõkkes võib põletada vaid puhast puitu, paberit ja oksi, mis ei tekita tossu ega teisi häiringuid naabruskonnale. Samuti ei tohi enda aiajäätmeid viia metsa alla või mõnele tühjana näivale kinnistule.

Oluline on välja tuua, et alates 1. jaanuarist 2023 on kõigil kinnistutel, kellel puudub enda kinnistul nõuetekohane kinnine komposter, kohustus omada biolagunevate jäätmete mahutit. Biolagunevate jäätmete mahutisse on lubatud panna ka biolagunevaid aia- ja haljastusjäätmeid (sh lehti). Sarnaselt eelmiste aastatega ei planeeri vald korraldada lehekottide vedu.

Lehti ja teisi biolagunevaid aiajäätmeid on soovitatav enda kinnistul kompostida või purustada.  Kui aga ei ole kompostimise võimalust või soovi, siis saab aiajäätmed viia Viimsi või Pärnamäe jäätmejaama.

Mida tuleb teha tekkinud lehehunniku ja teiste aiajäätmetega?
Lehti ja teisi biolagunevaid aiajäätmeid on soovitatav enda kinnistul kompostida või purustada.  Kui aga ei ole kompostimise võimalust või soovi, siis saab aiajäätmed viia Viimsi või Pärnamäe jäätmejaama. 

• Pärnamäe jäätmejaama, Ristaia tee 8, Pirita (tasuta kogumahuga kuni 0,6 m3). Jäätmejaam on avatud argipäevadel 12–20 ja nädalavahetusel kell 10–18. 
• Viimsi jäätmejaama, Vanapere põik 2, Pringi  (tasuta kogumahuga kuni 1 m3). Jäätmejaam on avatud E, N, R, L, P kell 10–18.
• Lisaks saab lisateenusena tellida jäätmeveo Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskuse jäätmeveo osakonnalt helistades telefoninumbritele 609 6410 ja 609 6530. Hinnakirja alusel maksab ühe aia-pargijäätmekoti (≤ 150 l kuni 10 kg) äravedu 3,30 € .

Viimsi valla haljastus-  ja heakorrateenistuse juhataja Allar Lehtsalu selgitas, milliseid töid millal teha ning mida kindlasti silmas pidada.

Kes on aias kevadekuulutajad ning kas neid tuleb ka kuidagi eriliselt kohelda?
Kevade esimesed tuntumad õiestaarid on harilikud lumikellukesed, krookused, märtsikellukesed, nartsissid ja tulbid. Nartsissid ja tulbid on muidugi veidi hilisemad kui ülejäänud eelmainitud liigid. Pärast õitsemist vajavad kõik sibullilled aega lehtede koltumiseks, sel ajal toimub toitainete varumine sibulaisse. Kui lehed liiga vara maha lõigata, jäävad sibulad nõrgaks ega pruugi järgmisel kevadel nii suuri ja kauneid õisi näidata. Seepärast tuleks murusse istutatud sibullillede puhul oodata esimese niitmisega seni, kuni kõik lehed on närbunud. Sibullilledele tuleks õitsemise ajal väetist anda, sest just siis alustavad nad valmistumist uueks kevadeks. Vedelväetiseveega kastmine mõjub neile kiiremini kui väetisegraanulid. Kuival kevadel on aga kastmisest igal juhul abi.

Milliseid hooldustöid tuleks aias kevade saabudes ette võtta?
Tavaliselt on tööd järgmised: viljapuude lõikus (kui ei planeeri suvist lõikust), kasvuhoone ja istutusalade korrastus ja rohimine/puhastamine. Ka multši värskendada on kevadel ideaalne, sest siis ei takista õitsevad taimed ja nende lehed teil igale poole ligi pääsemast. Eks kevadisi töid on palju, aga kui need tehtud, saab nautida tehtud töö vilju.

Millal on õige aeg ära võtta okaspuude jm igihaljaste taimede päikesekatted? Kas viljapuude tüvesid peab valgendama?
Päikesekahjustuste vältimiseks tuleb taimed katta varjukanga või kuuseokstega. Kate tuleks peal hoida kuni maapinna täieliku sulamiseni. Kindlasti tasub varjutada kõiki eelmisel aastal istutatud igihaljaid taimi ja okaspuid. Mida suuremad on istikud istutamisel, seda tundlikumad nad esimestel talvedel on. Päikesepõletuse eest tasub katta igihaljaid taimi (okaspuud, rododendronid, pukspuud jt). 

Peamine viis, kuidas sa saad kaitsta viljapuid kevadise päikese eest, on tüvede valgendamine. Viljapuid tuleb lubjata mitte vaid esteetilisel eesmärgil, vaid just valge värvus kaitseb puukoort mitme halva teguri eest. Tumedamad pinnad neelavad päikest väga hästi ning puukoor, mis on ka tumedat karva, soojeneb päikesega üpris kiiresti. Ka lumelt peegeldub päikesevalgust ning kõrvetav mõju puukoorele suureneb kahekordselt. Soojusega puukoor paisub ning taim ei saa mullast vett kätte, et koort jahutada. Valgendatud tüvi peegeldab tagasi päikesekiiri ning tüvi ei kuumene, seega ka puukoor ei paisu.

Kas kevadel on õige aeg puid ja põõsaid lõigata?
Kevadise puudelõikuse eesmärk on kujundada valgust ja õhku läbilaskev võra. Hõredamas võras kasvavad oksad ning viljad paremini, samuti hõredamas võras levivad seenhaigused vähem.

Viljapuid lõigatakse tavaliselt varakevadel, kui õhutemperatuur on nullilähedane. Suurte külmadega ei soovita lõigata ühtegi puud, sest see võib tekitada puule pöördumatuid kahjustusi. Viljapuudelt lõigatakse ära kuivanud, murdunud ja vigastatud, võra sisse kasvavad, täiesti püstised oksad, otse allapoole suunduvad ja ristuvad oksad. Lõikamisel tuleks väga tähelepanelikult vaadata seda, et ei jäetaks oksatüükaid. Kui viljapuu (õuna-, pirnipuu) on olnud kaua lõikamata, tuleks vältida tugevat tagasilõikamist, arvestades tööd mitme aasta peale ning lõigates mitte rohkem kui 20–25% võramassist. 

Õuna- ja pirnipuude lõikus on sarnane. Ploomi- ja kirsipuid ehk luuviljaliste lõikamisel tuleks olla ettevaatlik. Luuviljaliste lõikusel võiks piirduda kuivanud, murdunud ja vigastatud okste eemaldamisega. Tugevat noorenduslõikust ploomi- ja kirsipuudel, nagu seda tehakse õuna- ja pirnipuudel, teha ei tohi, kuna uinuvate pungade vähesuse tõttu on nende taastumine tugevast lõikusest raskendatud.

Mina isiklikult lõikan viimaste aastate heitlike talve- ja kevadilmade pärast õuna- ja pirnipuid ainult suvel (juuni lõpp – augusti keskpaik), kuna siis ei kasvata puu nii palju vesivõsusid kui kevadise lõikusega. Samuti on kevaditi raske tabada aega, millal oleks puu seisukohast hea lõikust läbi viia. 

Selleks, et suurendada õitsemist, lehestiku lopsakust, saada juurde noori ja värvikaid võrseid ning lükata edasi vananemist, tuleb ilupõõsaid lõigata regulaarselt. Ilupõõsaste lõikamise aeg sõltub nende õitsemise ajast – kas põõsas õitseb kevadel või suvel. Varakevadel lõigatakse neid põõsaid, mis õitsevad suvel või sügisel. Nende õied tekivad pärast lõikust kasvanud sama aasta võrsetele. Noorte, rikkalikult õitsvate võrsete kasvu soodustab just nende kevadine lõikus.

Sellised põõsad on näiteks aroonia, jaapani enelad, puis- ja aedhortensiad, kibuvits, kikkapuud, kontpuud, leedrid, lodjap-põisenelad, pihlenelad, põõsasmaranad, sarapuud. Suvine lõikus: kohe peale õitsemist lõigatakse põõsaid, millel õied puhkevad eelmise aasta võrsetel. Sügiseks arenevad neil tugevad oksad uute õiepungadega. Sellised põõsad on: ebajasmiinid, ebaküdooniad, tara-, tuhkurenelad, forsüütiad, kuslapuud, lodjapuud, harilik lumimari, võnk-pärgenelad, veigelad, viirpuud.

Kui ilupõõsaste oksad on muutunud jämedateks ja puitunud ja põõsas on liiga suureks kasvanud, ei pääse põõsa noorendamisest. Peaaegu kõigile põõsastele sobib nn osaline noorendamine. Seda tehakse harvendades, lõigates järk-järgult põõsast välja kõik vanad oksad. Teine noorendamise viis on kõigi okste tagasilõikus korraga 5–10 cm kõrguselt maapinnast. Sellist noorendamist võib teha sellistel põõsastel, mis kasvatavad piisavalt uusi võrseid (nt kontpuu).

Kontpuud kevadeti tugevasti tagasi lõigates annab põõsas palju erksavärvilisi noori võrseid.

Kohe alguses, enne suurte puude istutamist, tuleks endale teadvustada istutatava liigi parameetreid. Kui suureks ja laiaks võib puu tulevikus kasvada, et vältida liigset lõikust, kui puu enam kinnistule ära ei mahu. Puu köndistamised ja latvamised ei ole puu seisukohast jätkusuutlik majandamine ning see on pigem puu sandistamine. Puud ei sure enamasti kohe vale lõikuse tagajärjel, kuid pöördumatu kahju on puule tekitatud ning ta sureb aeglast ja piinarikast surma.

Kui kinnistul pole piisavalt ruumi suurte puude jaoks, siis tänapäeval on kättesaadavad suurem hulgal põhiliikide vorme/sorte. Palju on kitsa ja sammasja võraga puid, mis ei vaja võrreldes põhiliigiga palju laiust ning seeläbi juba eos väldime tulevikus tekkivaid ruumiprobleeme ja ebavajalikke lõikusi. Nimetan mõned levinumad põhiliikide sorte, mis sobivad väiksemale kinnistule: harilik haab 'Erecta'; harilik tamm 'Fastigiata Koster'; jalaka hübriidvorm 'Columella'; arukask 'Fastigiata Joes'; arukask 'Fastigiata'; must lepp 'Pyramidalis'; harilik pihlakas 'Autumn Spire'; harilik pihlakas 'Fastigiata'.

Kui siiski on tegemist juba suure ja täiskasvanud puuga, on võimalik vähendada tema võra kõrgust ja laiust, kuid seda tuleb teha järk-järgult, jaotades planeeritud lõikused mitme aasta peale. Alati kehtib reegel, et mida vähem korraga, seda parem puule. Kevadel ei tohiks kindlasti lõigata puid, millel on intensiivne mahlajooks, nagu näiteks vahtrad, kased, hobukastanid, pähklipuud (Juglans).

Milliseid istikuid istutatakse kevadel?
Kevadel võib istutada kõiki konteinertaimi, samuti saab istutada kevaditi paljasjuurseid ning mullapalliga taimi. Taimede istutamisel tuleks jälgida, et maapind poleks enam külmunud ning istutusala on korralikult ette valmistatud. Mida paremini on istutusala ette valmistatud, seda kiiremini taimed juurduvad, alustavad intensiivset kasvamist ja omandavad sordiomased tunnused. Istutusjärgne kastmine on vajalik ka pilves ilmaga, et taimede juured saaksid mullaosakestega paremini kontakti. Samuti tuleb istutamisel kohe arvestada taimede suurustega, milleni nad on võimelised kasvama. Alguses on küll taimed väikesed, aga nad kasvavad ja vajavad selleks piisavalt ruumi, et liigipäraselt kasvada.

Milliseid lilli tuleks kevade algul istutada?
Tavaliselt istutatakse istutusnõudesse/peenardesse ettekasvatatud nartsisse, võõrasemasid, sarvkannikesi, et saada värvi kevadisse aega, kuniks on öökülmad möödunud ja saab algust teha suvelillede istutamise ja planeerimisega.

Aet Põld
keskkonna vanemspetsialist