Ehitusprojektide koostamisel tuleb jälgida kindlaid nõudeid

Ehitusprojektide maailm võib kõrvaltvaatajale tunduda üks keerulisemaid asju siin ilmas, eriti kui tahta endale kiirelt üht mõnusat saunamaja enne suvehooaja algust või miks ka mitte päikesepaneele katusele, et püüda rohelist energiat. Toome välja mõned olulised punktid, millega peab ehitusprojektide koostamisel arvestama ja mida peab kindlasti järgima.

Kõigepealt alustame mõistest ehk mis on ehitusprojekt. Ehitusprojekt on terviklik dokumentide ja jooniste kogum, mis määrab ja kirjeldab erinevaid tahke, mida on vaja hoone või rajatise projekteerimiseks ja ehitamiseks. Projekt on ehitusprotsessi üks peamistest osadest, millele tuginedes teostatakse ehitustööd. Ehitusprojekt koosneb seletuskirjast, tehnilistest ja arhitektuurilistest joonistest, hooldusjuhenditest ja muudest asjakohastest dokumentidest ja materjalidest, mis tagavad, et ehitamine toimub vastavalt kavandatud kvaliteedile ja ohutusele. 

Millal tuleb ehitusprojekt koostada?
Ehitusprojekti koostamise vajadust käsitletakse täpsemalt ehitusseadustiku lisas 1. Lisas on toodud ehitusprojekti koostamise nõue nii ehitusteatise kui ka loakohustuse puhul – juhul kui on märgitud ehitusloakohustus, tuleb alati koostada ka ehitusprojekt. Samas ehitusteatise puhul ei ole alati ehitusprojekti koostamine nõutud. Näiteks päikesepaneelide, õhksoojuspumba ja piirdeaia rajamiseks tuleb esitada ehitusteatis ja tuleb alati koostada ehitusprojekt. Samuti tuleb koostada ehitusprojekt näiteks hoonete puhul, mida soovitakse püstitada, ümber ehitada, laiendada kuni 33%, laiendada üle 33% ja lammutada hoonet, mis on ehitisealuse pinnaga kuni 60 m2 ja üle 5 m kõrge või ehitisealuse pinnaga üle 60 m2, sest tegemist on ehitusloakohustusliku tegevusega.

Antud näited on väike osa ehitusseadustiku lisast 1, mis nõuavad ehitusprojekti. Alati tuleb järgida lisas välja toodud ehitusprojekti nõuet, kui soovitakse püstitada, rajada hooneid ja rajatisi.

Ehitusprojekti staadiumid
Ehitusprojekt koosneb kolmest staadiumist, millele eelneb veel nn eskiisprojekti lahendus. Seega jaotub ehitusprojekt eskiisprojektiks, eelprojektiks, põhiprojektiks ja tööprojektiks.

Eskiisprojekt on ehitusprojekti algfaasi ideelahendus, mis määratleb hoone või rajatise esialgsed arhitektuursed ja tehnilised lahendused. Selle eesmärk on anda üldine ülevaade planeeritavast ehitisest ning lihtsustada ehitusteatise ja ehitusloa taotlemise protsessi. Selleks tuleb enne teatise või loa taotlemist kooskõlastada esialgne eskiislahendus vallavalitsuse arhitekt-vanemspetsialistiga.

Eelprojekt on ehitusprojekti staadium, milles esitatakse ehitise arhitektuurilahendus ja insener-tehniliste lahenduste põhimõtted, mida tellija kooskõlastuse korral detailiseeritakse projekteerimise järgmistes staadiumites. Eelprojektile lisatakse asjakohane dokumentatsioon, üheks näiteks võrguvaldajate tehnilised tingimused. Koostamise aluseks on tellija lähteülesanne ja omavalitsuse projekteerimistingimused või kehtiv detailplaneering. Üksikelamute ehitustegevuse kavandamise puhul piirdutakse üldjuhul ehitusloa taotlemisel eelprojekti staadiumiga.

Põhiprojektis arendatakse edasi eelprojektis toodud lahendusi ja töötatakse välja ehitise põhilahendused selliselt, et ehitusprojekti osad oleksid omavahelises kooskõlas ja süsteemselt seotud. Põhiprojektis esitatakse arhitektuurilised ja tehnilised lahendused ning kõik olulised tehnilised nõuded ehitustoodetele, ehitisele ja selle osadele selliselt, et oleks võimalik määrata ehitise eelarvelist maksumust, korraldada ehitushanget ja koostada ehitamiseks hinnapakkumust.

Tööprojekt on viimane etapp ehitusprojekti elluviimisel, kus koostatakse üksikasjalikud plaanid ja juhendid ehitustööde teostamiseks ehitusplatsil. See etapp keskendub praktilistele külgedele, mis on vajalikud ehitustööde sujuvaks ja tõhusaks läbiviimiseks.

Üldised nõuded ehitusprojektile
Ehitusprojektile kehtivad mitmed nõuded, mis on loetletud erinevates seadustes, määrustes ja standardites. Eelkõige peab ehitusprojekt olema koostatud selliselt, et see oleks loetav, vastuoludeta ning erialaspetsialistidele arusaadav ja üheselt mõistetav. Näiteks on olnud olukord, kus ehitusprojekti seletuskiri ei kajasta sama ehitist, mida on kajastatud joonistel.

Ehitusprojekti sisu peab olema väljendatud selges ja arusaadavas keeles, kasutades selleks üheselt mõistetavaid termineid ja leppemärke. Samuti peavad kõik ehitusprojekti osad olema omavahel kooskõlas ning üksteist toetama ja täiendama, mitte olema omavahel vastuolus. Projektdokumentatsioon peab sisaldama piisavalt detaile ja täpsustusi selleks, et erinevad osapooled (tellija, projekteerija, ametnik, ehitaja) mõistaksid seda ühtmoodi. Selliselt väheneb võimalus ka hilisemate vaidluste ja segaduste tekkimiseks.

Seega tasub ehitusprojekti nõuetele vastavusele tähelepanu pöörata juba projekteerimise varajases staadiumis, sest hästi koostatud ehitusprojektile väljastatakse load oluliselt kiiremini ja sujuvamalt. See säästab aega ja ressursse nii taotlejale, omanikule kui ka kohalikule omavalitsusele.

Ehitusprojekti osad ja pädevus
Konkreetsest ehitisest tulenevalt peab ehitusprojekt sisaldama üldjuhul järgmisi osasid: asendiplaan; arhitektuur, sealhulgas sisearhitektuur ja maastikuarhitektuur; konstruktsioonid; tehnosüsteemid (küte ja ventilatsioon, jahutus ja soojusvarustus, gaasivarustus, veevarustus- ja kanalisatsioon); elektripaigaldised; tuleohutus; energiatõhusus ja muud asjakohasel juhul ehitise eripärast tulenevad osad. 

Vastavalt seadusele peab ehitusprojekt ja selle osad olema koostatud selliselt, et selle alusel oleks võimalik ehitada, kontrollida ehitise ja ehitamise vastavust nõuetele ning vajadusel tagada ka ehitise kasutamine ja korrashoid. Küll aga ei pea loa saamiseks ehitusprojekt ja kõik selle osad olema veel sellise detailsusastmega, et selle alusel saaks kohe ehitama hakata – kõik oleneb konkreetsest projekteerimise staadiumist ja projekteeritava ehitise olemusest.

Ehitusprojekti erinevad osad võivad olla omavahel ka ühildatud ehk et ühele joonisele kantud, kuid sellisel juhul peab veenduma, et projekt kui tervik on endiselt loetav ja arusaadav.

Ehitusprojekti osade autorid võivad olla ka erinevad isikud sõltuvalt nende pädevusest ja spetsialiseerumisvaldkondadest. Erilist tähelepanu tuleb pöörata ehitusloakohustusliku ehitise ehitusprojekti koostamisel nõutavatele eriosadele, mille koostajaks oleva pädeva isiku kvalifikatsioon peab olema tõendatud.

Vastavalt määrusele jagunevad ehitusloakohustusliku ehitise ehitusprojekti koostamise tõendamist vajavad tegevusalad järgmiselt: 1) arhitektuuri osa; 2) konstruktsioonide osa; 3) sisekliima tagamise süsteem; 4) hoonesisene või selle juurde kuuluv veevarustuse või kanalisatsioonisüsteem. Ehitusloa taotlemiseks piisab, kui ehituprojekti eriosad (konstruktsioonide osa, sisekliima tagamise süsteem ja hoonesisene või selle juurde kuuluv veevarustuse või kanalisatsioonisüsteem) on koostatud eelprojekti staadiumis seletuskirjana ning on esitatud ehitusprojekti koosseisus kas eraldi osana või on  arhitektuurse osa koostamisse kaasatud pädevust omav isik. Seega ei ole lubatud näiteks arhitektil projekteerida hoone küttesüsteemide või konstruktsioonide osa, sest tal puudub selle jaoks pädevus.

Samamoodi ei tohi näiteks vee- ja kanalisatsiooniinsener koostada arhitektuuriosa jne.

Kui proovida lühidalt kokku võtta seda keerulist ehitusprojektide maailma, siis olulisim ehitustegevuse kavandamise juures on see, et kui sa tunned, et ei saa ise projekti koostamisega hakkama või puudub vastav pädevus, siis leia endale turult hea teenusepakkuja. Kvaliteetselt koostatud ehitusprojektid vaadatakse omavalitsuste ja asutuste poolt läbi sujuvalt ja õigeaegselt.

Viimsi Teatajast saab terve aasta jooksul lugeda ehitusteenistuse poolt kirja pandud põnevaid artikleid ehitamise teemadel.

Liis Sepp
ehitusprojektide vanemspetsialist

Estella-Marie Kõiv
ehitusprojektide vanemspetsialist

Foto: Timo Müürsepp