Fertilitase tegevjuht Lauri Maisvee: „Viimsis on kõik vajalik olemas!“
Seekordsel ettevõtlusaasta ringkäigul Viimsis peatume AS Fertilitase erahaiglas. Endise Viimsi haigla ruumides tegutsev erahaigla on Eesti suurim – Fertilitase portfellist leiab 25 meditsiiniteenust.
Nagu ütleb Fertilitase tegevjuht, kõrva-nina-kurguarst ja pea-kaelakirurg Lauri Maisvee, on sellisel kujul toimiv kompleks viimsilastele mugav ja majas valitseb sünergia. „Siin on lisaks meile perearstid, apteek, terviseabivahendite müügi ja rendi võimalused, Synlab, kaalukirurgia keskus ja äsja avatud jalakabinet,“ loetleb Lauri Maisvee nendega samas majas erinevaid teenuseid. Taoline kompetentsikeskus on tema hinnangul kliendile väga hea lahendus, sest kõik tarvilikud teenused asuvad ühes majas.
Viimsist rääkides toob igapäevaselt Tallinnast siia tööle sõitev haiglajuht välja selle, et Viimsis on kõik teenused olemas. „Põhimõtteliselt ei peakski siit kuskile ära minema. Ja nüüd, kus on olemas Artium, on ka kõrgkultuur kohapeal kättesaadav,“ ütles Maisvee.
Sügisel 30. sünnipäeva tähistanud Fertilitasel läheb juhi sõnul hästi. Täna tehakse nende majas aastas üle 4000 kirurgilise lõikuse. Maisvee sõnul pakuvad nad täna Eesti absoluutsel kõrgtasemel arstiabi günekoloogias ja nina-kurgu-kõrva meditsiini valdkonnas. Viimsi kõrval veel Tallinna kesklinnas ja Mustamäel teenuseid pakkuvas Fertilitases on tööl umbes 200 inimest. Lisaks eravastuvõttudele teenindatakse ka haigekassa poolt rahastavaid raviteenuseid vajavaid patsiente. Seda, kui palju patsientidest on viimsilased, ei saa Maisvee täpsustada, aga lisab, et tema enda kõik kohalikud tuttavad on nende juurest abi saanud.
Peamise probleemina toob haiglajuht välja personalipuuduse, mis räsib ühtmoodi nii era- kui ka riigimeditsiiniteenust. Omamoodi paradoksina toob ta ka välja põlvkondade vahelise töökultuuri erinevuse. Lauri Maisvee sõnul on täna ülikoolist tulevad noored väga põhimõttelised oma töös ja see väljendub ka selles, kui palju inimesi vastu võetakse. „Nad võtavad päevas vastu 20 inimest ja sellist tööd ei tehta enam nagu meie omal ajal – 40 inimest päevas.“ Ta toob paralleeli, et 1000 perearsti asendamiseks ei piisaks enam 1000 noorest arstist, sest nende töömaht oleks vaid 60%. „See tähendab, et peremeditsiinis läheks meil tegelikult vaja 1600 uut perearsti.“
Meditsiinivaldkonna personaliprobleemist rääkides ütleb Maisvee, et meid ootavad ees rasked ajad ja seda juba mõne aasta pärast.
Erameditsiin on keeruline äri
Lasnamäele planeeritava Tallinna haigla osas on Lauri Maisvee pigem kriitiline. Ta toob kiirelt näiteid sellest, kuidas meil ka täna seisavad kõrgtehnoloogilise sisustusega ravikabinetid jõude, sest pole personali ja pole ka nii suurt klientide hulka. „Üledimensioneerimine,“ ütleb haiglajuht selle kõige märksõnaks. Keegi ei tea, kui palju see maja maksaks ja mis maksaks hiljem selle ülalpidamine.
Meditsiiniseadmed on kallid ja arusaadavalt selle äratasumiseks peaksid need tegema tööd maksimaalselt. Ideaalis ööpäevaringselt, aga samas pole ju mõeldav, et inimese vastuvõtuaeg on kell 4 öösel. „Samas kella 20-ni võiksid vastuvõtud toimuda küll, aga nii neid asju ei korraldata,“ nendib Lauri Maisvee.
Meditsiinialase kompetentsi koondumine Tallinnasse ja Tartusse on tema sõnul paratamatus, aga teisalt ka vajadus. Erameditsiini vaates tuleb silmas pidada ka seda, et Tallinna ja Tartu inimeste ostujõud on erinev Räpina ja Põlva inimeste omast. Samas kinnitab ta, et äriliselt ei ole erameditsiini valdkonnas tegutsemine lihtne.
Viimsisse Fertilitase haiglasse abi otsima tullakse aga üle Eesti, sest heade ning tunnustatud arstide nimel on inimesed valmis sõitma kaugemale. Näiteks ortopeed Ants Kass, kes Fertilitases vastu võtab, on Maisvee sõnul üks, kelle juurde on pikk järjekord. Teine olukord puudutab seda, kui on valida, kas kolme kuu pärast vastuvõtt regionaalhaiglas või kolme päeva pärast Viimsis.
Üks sisuline probleem, mida Lauri Maisvee sõnul tuleks teha teistmoodi, puudutab teenuste kvaliteeti. „Riikliku rahastuse puhul on järjekord pikk. Näiteks puusaoperatsiooni oleks võimalik saada kolme aasta pärast. Samas oleks võimalik erameditsiinis seda teha märksa kiiremini. Kahjuks ei ole riik täna nõus seda lahendama nii, et inimene saab abi erasektorist ja riik hüvitab selle näiteks kolme aasta pärast,“ kirjeldab Maisvee.
Viimsis võiks olla traumapunkt?
1993. aastal alguse saanud Fertilitase loomise motiiviks oli tahe avada peresünnituskeskus. 2013. aastast siiski Viimsi haiglas enam uusi ilmakodanikke ei sünni. Lauri Maisvee sõnul üle 400 sünnitusest aastas enam ei piisanud selleks, et hoida kompetentsi. Samas on Fertilitase abiga sündinud Eestis üle 6000 lapse.
Praeguseks on Fertilitases juba üle 25 tegevusvaldkonna, millest peamised on günekoloogia, kõrva-nina-kurguhaigused, ortopeedia, üldkirurgia, käekirurgia, plastikakirurgia, taastusravi, audioloogia, uroloogia, lastehaigused, dermatoloogia ja kardioloogia.
Maisvee arutas selle üle, kas Viimsis võiks olla abi traumapunkt, kuhu inimesed saaks hõlpsamini pöörduda, kui neil on lihtsam tervisemure. Selle mõttega on Fertilitas ka ise mänginud, aga majanduslikult seda mõistlikuks ei peeta. „Seega on küsimus, kust leitakse sinna töötajad ja millise rahastusega seda töös hoitakse,“ selgitas haiglajuht, kelle sõnul kohalikul tasandil klientide hulgast ilmselt ei piisaks.
Samas nendib haiglajuht, et tervisespordi populaarsuse tõus võiks aidata kaasa rahvatervise paranemisele. Ta toob näite Soomest, kus 50 aasta tõsise tööga on üsna masendav veresoonkonna haigustesse suremuse näitaja õnnestunud saada oluliselt paremaks. On lootus, et see võiks tuua näitajate paranemise ka Eestis.
Ent füüsilise tervise kõrval märksa tõsisemaks ja keerulisemaks probleemiks peab Lauri Maisvee epideemiat eestlaste vaimses tervises. Tema sõnul on suureks probleemiks lahjade narkootikumide mõju noortele, millest ülemäära palju ei räägita. „Laias laastus saab öelda, et alla 26-aastastel kanepitarvitajatel on oluliselt suurem risk saada psühhoos ja sellest tulenev hilisem püsiv tervisekahjustus,“ kirjeldab Maisvee probleemi, mis ummistab vaimse tervisega tegelevate kolleegide kabinette.
Vaimne tervis on oluline ja seda peetakse silmas ka Fertilitase enda meeskonnas, kus tehakse mitmeid ettevõtmisi, mis aitavad hoida meeskonnatunnet ja tuua positiivsust pingelisse igapäevatöösse.
Fertilitase abiga säilis Viimsis kohalik meditsiiniteenus
Vestluses Lauri Maisveega meenutab vallavanem Illar Lemetti seda, kuidas koroonaaja kõrgperioodil vallavalitsus ja Fertilitas kiirelt reageerides alustasid koostööd. 19. märtsist 2020 pakuti Fertilitase abiga viimsilastele täiendava koroonaviiruse analüüside andmise ja nõustamise teenust. „Koroonakriis näitas, et viimsilaste seisukohalt on väga hea, et siin tegutseb haigla, mille professionaalset abi on võimalik elanikel võimalikes kriisiolukordades kohapeal kasutada,“ ütles vallavanem.
Fertilitas on pidanud aastate eest ka plaani rajada oma hoonele kolmas korrus, kuhu oleks tulnud tervisekeskus. Planeeritavasse keskusesse oleks tööle asunud kõik Viimsi perearstid. Kahjuks toonane ambitsioonikas plaan sellisel kujul ei realiseerunud. Lisaks sellele nähti toona ka võimalust olla residentuuribaasiks Tartu ülikoolile. Praktikante on Fertilitases omajagu ka täna.
Arstiabi teenuse kättesaadavus on viimsilaste jaoks oluline ja seda fakti kinnitab ajalooline tõik, et toonase Kirovi kalurikolhoosi haigla säilimise nimel tegid pingutusi nii Viimsi vallavalitsus kui ka kohalik kogukond. Haiglat omas AS Viimsi Haigla, mille omanikuks olid vallavalitsus, haigekassa ja eraisikud.
Fertilitase lugu
AS Fertilitase lugu ei alga Viimsi poolsaarelt, vaid Nõmme mändide alt. Täpsemalt aadressilt Mai põik 4. Just seal asunud naistehaigla ja sünnitusmaja hoones sai ettevõte dr Ivo Saarma ettevõtmisel alguse. Kui 2000ndate alguses Tallinna linn hoone erastas, koliti 2004. aastal Viimsisse, kus juba tegutses AS Viimsi Haigla. Aastatega omandas AS Fertilitas Viimsi haigla osakud ja nii sündiski Eesti suurim erahaigla.
2023. aasta sügisel teatas haigla asutaja dr Saarma, et müüb oma osaluse AS-is Fertilitas ja keskendub oma põhitööle arstina. Saarma jätkab tööd haigla vastutava naistearstina ning keskendub nooremate kolleegide juhendamisele ning koolitamisele.
2024 on Viimsis ettevõtlusaasta!
Ettevõtlusaasta raames kajastab Viimsi Teataja siinsete ettevõtjate tegemisi. Lisaks toimuvad 13. aprillil Viimsi visioonipäev, 5. mail Viimsi ettevõtlusmess, 2. oktoobril Viimsi ettevõtluspäev ja 7. novembril toimub Viimsi Artiumis ettevõtlusgala. Rohkem infot eesseisvatest üritustest: www.viimsi.ee/ettevotlus.
Heiko Leesment
avalike suhete osakonna juhataja