Kaisa on toeks noortele, kes ei tööta ega käi ka enam koolis

Põlvamaalt pärit Kaisa Kerner (24) alustas märtsikuus Viimsis noorte heaolu spetsialisti ametis. Täpsemalt töötab ta noortega, kes ei õpi ega käi ka tööl ehk NEET noortega.

„Mina üritan Viimsi noori vanuses 16–29 tööturule aidata, aga jagan infot ka õppimisvõimaluste, praktikate, vabatahtlikuks olemise ja muu sarnase kohta,“ selgitas Kaisa enda tööd. Lisaks tegeleb ta ka ennetustööga ehk kui alla 16-aastasel noorel on oht koolist välja langeda, võib noor Kaisa poole pöörduda. Ta rõhutas, et noored võivad julgelt talle kirjutada või ligi astuda ning juttu teha. Nimelt ei piirdu tema töökoht üksnes vallavalituse kabinetiga, vaid Kaisat näeb nii noortekeskustes kui ka noorte üritustel.

Nimekiri valla NEET noortest tuleb Kaisale kaks korda aastas, ent noored ega nende lähedased ei pea jääma ootama, mil Kaisa ühendust võtab, vaid esimese sammu võib teha ka noor või tema vanem. „Saame noorega kohtumise kokku leppida. See ei pea toimuma vallamajas või noortekeskuses, võime leida ka vabama keskkonna – näiteks raamatukogu või miks mitte minna koos jalutama,“ tõi Kaisa näiteid. Vestelda võib ka läbi veebi ja kes kohtuda ei tihka, saab ühendust võtta e-posti teel või helistades.

Ühest põhjust, miks noored tööturult või haridusrajalt kõrvale jäävad, on raske esile tuua. Kaisa sõnul kimbutavad noori näiteks vaimse tervise mured, pere või iseenda poolt seatud kõrged ootused, aga ka see, kui ideid, mida teha, on sedavõrd palju, et valiku langetamine muutub keeruliseks. „Näiteks on noori, kes küll aktiivselt tööle kandideerivad, kuid ikkagi soovitud pakkumist ei saa,“ lisas Kaisa. Just sarnaste muredega võibki tema poole pöörduda, et siis koos lahendusi otsida. „Minu eesmärk ei ole noort mõjutada, vaid teda kuulata, mõista ning nõu anda. Muidugi juhul, kui noor seda ise soovib,“ selgitas Kaisa. 

Vahel võibki olla nii, et vanematele või sõpradele ei taheta oma murest rääkida, aga võhivõõrale ju võiks. „Mina olengi võõras,“ muigas Kaisa ja ta ei luisanud – Viimsi ongi talle uus ja huvitav kant, sest enne poolsaarel tööle asumist, oli ta meiekandis käinud vaid mõnel vabaõhumuuseumis toimunud kontserdil. „Mina ei keskendu noore minevikule, ei hakka temaga kurjustama ega teda halvustama. Ma ei tunne ta naabreid ega tea, kellena töötab tema isa. Ma olen siin selleks, et aidata noorel elus edasi liikuda. Soovin luua noorele turvalise keskkonna, kus ta saab ennast tunda iseendana. Minuga kohtumised on noorele tasuta ning kogu info on konfidentsiaalne – ma ei kanna meie vestlusi ette ei tema õpetajatele ega perele,“ kinnitas Kaisa.

Kaisal endalgi on elus olnud perioode, mil kõik ei ole olnud nii lihtne ja selge. Nii 9. klassi kui ka gümnaasiumi lõpus tiirlesid tal peas mitmed mõtted ja valikud „Ma ei saanud kohe ülikooli soovitud erialale sisse, nii õppisin vahepeal hoopis midagi muud,“ meenutas ta. „Olen inimestega töötanud ka teenindusvaldkonnas, näiteks teinud ägedat tööd vanembaristana ning selle kõrvalt koolis käinud,“ oli Kaisa saadud kogemuste eest tänulik ning julgustab ka noori erinevaid ameteid proovima. Oma unistust sotsiaaltööd õppida ta maha ei matnud ning teisel katsel sai see ka teoks. „Inimestega töötamine on minu südame kutse. Mulle on antud oskus teisi kuulata ja neile tähelepanu pöörata,“ põhjendas Kaisa oma erialavalikut.

Inimestega töötamise juures tuleb aga osata hoida ka enda vaimset tervist. Nii ongi Kaisa ennast distsiplineerinud selliselt, et tööd ta koju kaasa ei võta. Lisaks veedab ta palju aega oma lähedastega ning käib looduses jalutamas. „Abiks on ka teadmine, et saan alati enda kolleegidele toetuda,“ lisas ta.

Kaisaga saab ühendust E kell 8–17.30; T–N kell 8–17, R kell 8–14
e-posti teel: noortegarantii@viimsivv.ee
telefoni teel: + 372 602 8715
sotsiaalmeedia/Instagram: @viimsinoorteheaoluspetsialist
Silmast silma kohtumised toimuvad kokkuleppel, Kaisa töötab nii noortekeskuses kui ka Viimsi vallamajas.

Toetame tuge vajavaid noori
Lemmi Park
sotsiaaltöö peaspetsialist
Tänapäeva kasvava tööjõupuuduse tingimustes on järjest olulisem noorte sisenemine tööhõivesse. Euroopas, sh Eestis on üha rohkem pööratud tähelepanu ka viisidele, kuidas leida üles potentsiaalselt abivajavad noored, et aidata neil jätkata haridusteed, suurendada konkurentsivõimet ja toetada nende liikumist tööturule. 

Eestis on selleks loodud Noortegarantii tugisüsteem (NGTS), mis võimaldab kohalikul omavalitsusel pakkuda noortele proaktiivselt tuge haridusteele naasmiseks või tööturule jõudmiseks. Algselt oli meede suunatud 16–26-aastastele noortele, aga sihtgruppi on viimasel ajal laiendatud, hõlmates noori juba alates 13. eluaastast, et varakult võimalikele väljakutsetele tähelepanu pöörata. Peamiseks sihtrühmaks on siiski noored, kes ei õpi, tööta ega osale täiendkoolitusel ehk NEET-olukorras noored. NEET nimetus tuleneb ingliskeelse termini Not in Education, Employment or Training sõnade esitähtedest. Toetamise viisiks on nõustamine erinevate võimaluste osas ning vajadusel ka asjakohastele toetavatele teenustele suunamine.

2018. aastal alguse saanud ennetav lähenemisviis võimaldab kohalikul omavalitsusel saada infot piirkonna 16–26-aastastest noortest, kes ei õpi ega tööta. Selleks tehakse kaks korda aastas (märtsis ja oktoobris) IT-süsteemi kaudu päring erinevatesse riiklikesse registritesse, tänu millele saab kohalik omavalitsus nimekirja oma piirkonna noortest, kes üheski registris ei kajastu. Nimekirjaga kaasnevate kontaktide kaudu proovitakse noortega ühendust võtta abivajaduse väljaselgitamiseks, et pakkuda ennetavat tuge ka NEET-noortele, kes olemasolevate teenusteni ise ei jõua. Esmalt saadetakse süsteemi kaudu e-kirjad noortele, alaealiste puhul ka nende eestkostjale (vanematele). Tagasiside puudumisel proovitakse järgmise sammuna neile helistada. 

Paraku on selliste päringute puhul kitsaskohaks, et Eesti registrites ei kajastu väljaspool Eestit õppivad või töötavad noored, mis on eriti aktuaalne just Viimsis, kust välismaale on siirdunud suur hulk noori. Kirjad välja saatnud spetsialist on saanud kõnesid nii üllatunud noortelt endilt kui ka nende vanematelt, kellele on siis olukorda selgitatud ja infot vahetatud. Siit ka palve neile, kellele e-kiri saadetakse, ikka reageerida ka siis, kui noorega on kõik hästi ja ta abi ei vaja ning andmete korrastamiseks ka välismaal viibimise info edastada. Loomulikult on kõikidel 13–29-aastastel noortel, kes ei õpi ega tööta, õigus pöörduda abi saamiseks omavalitsuses noortega tegelevate spetsialistide poole ka siis, kui nad ei ole seire nimekirja sattunud.

Noorte toetamise suurendamiseks avanes võimalus 2023. aastal toetusmeetme „Kõrge tööhõive taseme saavutamine ja hoidmine” kaudu. Toetuse saamiseks tuli kohalikelt omavalitsustel koonduda ning koostada projekt. Harjumaa kohalikud omavalitsused esitasid läbi Harjumaa Omavalitsuste Liidu riigi tugiteenuste keskusele kolm projektitaotlust, mille ühine eesmärk on mittetöötavate noorte tööalase konkurentsivõime suurendamine ja haridussüsteemi lõimumise toetamine. Viimsi vald on ühes projektis koos Rae ja Saue vallaga, sest meil on kõige sarnasemad olud ja väljakutsed. Detsembris saime positiivse rahastamisotsuse, mis annab võimaluse neljaks aastaks palgata NEET-olukorras ja NEET-riskis noortega tegelemiseks eraldi spetsialisti ja pakkuda noortele vajaminevaid teenuseid. Ühtlasi on kavas laiendada vallasisest koostöövõrgustikku ning luua maakonnaülene võrgustik, mille kaudu tuge vajavaid noori veelgi laiemalt abistada.

Kaisa on Viimsi vallavalitsuses tööl projekti „Kesk-Harju noorte tööhõive suurendamine ja hoidmine„ raames, mida kaasrahastab Euroopa Sotsiaalfond.

Jane Saks
Viimsi Teataja toimetaja