Käpad on, aga eest ära ei jookse
Seekord viin teid lillede maailma – juttu tuleb kaunitaridest, keda võib vaadata ja nuusutada, aga korjata ei tohi.
Orhideede arvukus ja levila on vähenemas kogu maailmas. Orhideelisi ehk käpalisi on maailmas teada ligikaudu 27 000 liiki, keda on rühmitatud omakorda ligikaudu tuhandeks perekonnaks. Eestis on teada 40 liiki ja alamliiki ning Viimsi vallas on neist leitud 6. Suure tõenäosusega võib käpalisi meie territooriumil siiski rohkem olla. Viimsi vallast on leitud vööthuul-, kuradi- ja kahkjaspunast sõrmkäppa, roomavat öövilget, kahelehist käokeelt ja harilikku käoraamatut.
Värvilised õied
Orhideede õite värvus varieerub palju. Isegi ühe liigi piires võib toonis olla erinevusi ja värviliste õitega taimede vahel võib esineda ka valgete õitega isendeid. Aineid, mis õitele värvi annavad, on erinevaid: antotsüaanid, flavoonid, flavonoolid ja karotenoidid. Lisaks mõjutab õie värvi taimemahla happesus ja metallioonide sisaldus, taime rakuline ehitus ja õiepinna rakkude kuju (koonilisus või lamedus).
Osadel orhideedel on ka lõhn – mõnel tagasihoidlikum, mõnel intensiivsem. Eestis lõhnab kõige tugevamalt kahelehine käokeel, mida rahvasuus kutsutakse ööviiuliks, aga ka ööneitsiks, ööroosiks, jumalakäeks või nahkviiuliks.
Seda liiki võime kohata ka Viimsi vallas. Valgete õitega iludus on peitnud maitsvalt lõhnava nektari oma õite pika kannuse sisse ja sellele pääsevad ligi ööliblikad oma pika imilondiga ning on nii saanud ööviiulite tolmeldajaks.
Tasub ära mainida, et erinevatel käpalistel on oma tolmeldajad. Viimsi liikide puhul võib välja tuua, et kahelehist käokeelt ja harilikku käoraamatut tolmeldavad liblikad (päeva- ja/või ööliblikad), roomavat öövilget kimalased. Kõik need käpalised toodavad nektarit. Meie sõrmkäpad on aga petturid ja nemad nektarit ei paku, vaid meelitavad putukaid muude trikkidega.
Miks on orhideed ohus?
Kindlasti mängib suurt rolli kasvukohtade kadumine. Erinevad liigid vajavad eluks erinevaid tingimusi ja nii jäävad näiteks poollooduslikele kooslustele (alvarid, rannaniidud, puiskarjamaad jm) kohastunud liigid hätta, kui niitmine või karjatamine lakkab. Siis saavad konkurentsieelise kiirekasvulised ning kõrged taimed ja peagi tuleb ka võsa. Käpalised jäävad varju ja ei suuda enam võistelda teiste taimedega. Muutuvad ka mullastiku ja niiskustingimused.
Metsaelupaikadele kohastunud liikidele võivad saatuslikuks saada suured metsaraied, kus taimedel kaob vari, rikutakse pinnas ja muutuvad niiskusolud. Väiksed häiringud võivad osadele liikidele ka head olla, aga rasked roomikmasinad tuleks siis koju jätta, sest need lõhuvad orhideede juuremugulad täiesti.
Probleemiks on ka elamuehitus ja arendustegevus laiemalt. Avatud alade täisehitamine hävitab elupaiga sootuks. See on eriti suureks probleemiks saartel ja mereäärsetel aladel. Lisaks elupaiga hävimisele panustab see tegevus ka elupaikade killustumisse, mis takistab omakorda käpaliste tolmeldajate levikut. Lisaks on kahjulik ka inimeste agar muruniitmine, mistõttu isegi kui maja ehitatakse käpaliste kasvukohta, ei saa nende asurkond seal taastuda, sest inimesed niidavad taimed maha enne, kui nad jõuavad õitsema hakata. Mõnes piirkonnas on suureks probleemiks ka metssead, kes armastavad käpaliste juuremugulaid üles tuhnida ja ära süüa.
Orhideede puhul ei saa kindlasti unustada ka nende dekoratiivset välimust, mistõttu ohustab neid kollektsioneerimine, murdmine (korjamine) ja väljakaevamine. Kui nüüd küsida, et mida halba see korjamine teeb, siis tuleb vaadata lähemalt orhideede bioloogiat. Siin on üks oluline tegur nende aeglane areng. Käpalistel on väga palju seemneid, aga neist idaneb vaid väga väike osa. Nimelt vajavad seemned idanemiseks seensümbionti. Sümbiont on siis see partner, kellega vastastikku kasulikku kooselu elada.
Orhideedel on partneriteks mükoriisaseened. On tehtud kindlaks, et seene vahendusel saab orhidee teiste ainete kõrval ka süsinikuühendeid, mis on käpalistele eriti elu alguses, seemnest arenedes, väga vajalikud, sest sel perioodil ei ole nad võimelised ise toitu hankima. Partner tuleb leida mullast. Kui idanemine on toimunud, siis võtab täiskasvanud taimeks kasvamine aastaid aega ja sellesse faasi jõuavad vaid üksikud. Uute seemnete tootmiseks on vaja õitsvat taime. Kui korjame õied ära, siis seemneid ei toodeta. Siiski paljunevad orhideed ka vegetatiivselt: juuremugulate, risoomide või sigipungade abil, aga see meetod ei sobi näiteks uute elupaikade asustamiseks.
Teine tegur on toitainete kogumine, sest õitsemine tähendab energiakulu. Kui taime maapealset osa korjata, ei jää taimele piisavalt aega, et maa-alusesse osasse vajalikul hulgal toitaineid koguda. Natuke aitab seda kompenseerida mükoriisa, aga igal asjal on piirid.
Mida on orhideede kaitseks tehtud?
Eestis võeti esimesed käpalised kaitse alla 1936. aastal. Üheks liigiks, mis juba sellest ajast kaitse all, on kaunis kuldking. 1983. aastast on aga kõik Eesti orhideed looduskaitse all. Praegu Viimsi vallas teada olevad käpalised kuuluvad kõik III kaitsekategooriasse.
Mitmel pool Eestis püütakse alasid taas karjatada ja niita. Eriti ohustatud metsaliikide puhul püütakse anda soovitusi selliseks majandamiseks, et seal teada olevad liigid sellest kasu saaks. Teostatud on inventuure ja seeläbi avastatud uusi kasvukohti. Kindlasti panustatakse ka teadlikkuse tõstmisesse ja selle eesmärgiga on näiteks välja antud mitmeid kaunite fotodega raamatuid, korraldatud fotonäitusi ja teemapäevasid. Kel huvi, võib sel aastal juuni lõpus (27.–30. juunil) osaleda näiteks Keilas orhideepäevadel.
Eestis on püütud käpalisi kultiveerida ka n-ö katseklaasis (in vitro). Sellega alustati Eesti põllumajandusülikoolis (tänases maaülikoolis) 1999. aastal. Ettevõtmisel on olnud omad tõusud ja mõõnad. Näiteks on edukalt saadud kasvama terve hulk Balti sõrmkäppasid, aga probleemiks osutus nende mikrotaimede aklimatiseerumine pärast kasvuhoonesse väljaistutamist – taimed hukkusid paari kuu jooksul. Siiski pole alla antud ja katsetusi on tehtud veel.
2024. aasta orhidee on vööthuul-sõrmkäpp
Vööthuul-sõrmkäppa on leitud üle Eesti ja ta ei ole seotud ainult mõne spetsiifilise alaga. Liiki on leitud ka Viimsi valla kaitsealadelt. Oma välimuselt on ta väga sarnane kuradi-sõrmkäpaga ja kohati on nendel vahet teha päris raske kui mitte võimatu, sest nad annavad ka omavahel hübriide. Omaette liigina eristati vööthuul-sõrmkäpp 1914. aastal (Eestis 20. sajandi keskpaiku), varem peeti teda kuradi-sõrmkäpa alamliigiks.
Vööthuul-sõrmkäpp eelistab lubjarikkamaid muldi ja niiskemaid kasvukohti, teda võib kohata hõredamates metsades, maanteekraavide nõlvadel, metsaojade kallastel, niitudel ja sooservades. Liik on kauni lillakasroosa värviga ning tal on tumedam muster õiekattelehtedel ja huulel, lehed on tal enamasti rohkem või vähem täpilised. Ta õitseb tavaliselt juuni keskpaigas, aga ka juulis. Seemnest paljunedes ilmuvad esimesed rohelised lehed 3–4-aastastel taimedel, esimesed õied aga 5–9 aasta vanustel taimedel. Põnev infokild on veel seegi, et mõnikord vööthuul-sõrmkäpad puhkavad 1–4 aastat ja maa-alused juuremugulad ei kasvata sellel ajal lehti ega varsi.
Nagu ka artiklis vihjasin, siis ilmselt on Viimsi vallas orhideesid rohkem kui artiklis mainitud kuus liiki. Kohe peale artikli ilmumist sain vihje käpalise kohta, keda artiklis ei maininud – hall käpp. Tegemist on Eestis tavalise liigiga. Kontrollisin leiukoha üle ja info täiesti õige. Kokku leidsin 18 taime. Hetkel on see Viimsi vallas ainus selle liigi mulle teadaolev leiukoht. Lisaks leidsin nädalavahetusel ka ise ühe orhideeliigi, mida artiklis ei maininud – suur käopõll. Viimane on rohelist värvi ja jääb sageli inimestel märkamata või ei seostata teda orhideedega. Suurt käopõlle leidsin päris mitmest kohast ja mõnes paigas oli ta isegi väga arvukas. Seega on nüüd Viimsi vallast teada kaheksa liiki orhideesid.
Erinevad liigid õitsevad erinevatel aegadel. Kui praegu õitseb näiteks hall käpp ja suur käopõll, siis peagi on õisi avamas sõrmkäpad ja siis ka ööviiul ning teised liigid. Ilusaid õisi saad leida mitmel suvekuul, hoia ise silmad lahti. Kui ka sina leiad kuskilt käpalise, siis tee sellest julgelt pildid (õis lähedalt ja kogu taimest [et ka lehed ja üldine kuju näha oleks]) ja saada koos leiukoha infoga aardessile maris.markus@viimsivv.ee. Koos saame info liikide ja leiukohtade osas paremaks ning teame paremini, kus meie väärtused asuvad. Nii saame neid ka aidata, kui nad seda vajavad.
Kas teadsid, et…
• …maitsetaim vanill on roniv orhidee ja vanill on kalliduselt teine maitsetaim safrani järel.
• …mesilased eelistavad siniseid ja kollaseid, liblikad roosakaid ja lillakaid, ööliblikad valgeid õisi.
• …ööviiuli nimi tuleb saksakeelsest nimest Nachtviole ehk öökannike.
• …nimetus käpaline tuleneb sellest, et mitmel liigil on maa sees sõrmja kujuga juuremugul, mis meenutab justkui looma käppa.
• …loodusteadlane Carles Darwin kirjutas 1861. aastal oma sõbrale, et ta pole kunagi millestki nii huvitatud olnud kui orhideedest.
Maris Markus
keskkonna vanemspetsialist