Kogukonnaenergeetika võimaldab kogukonnal kasu saada
Viimased aastad on toonud katustele paigaldatud päikesepaneelide buumi. Aastaks 2035 prognoositakse, et Eesti kodude katustel võiks neid olla tänasest kolm korda rohkem, kattes veerandi majapidamise elektritarbimisest. Tootvaid tarbijaid on täna üle 15 000, ent kohalikul tootmisel on veel kasutamata võimalusi, mis jäävad individuaalselt ja ettevõttena tegutsemise vahele – kogukonnaenergeetika. Need on energiaprojektid, mida veetakse ühistulistel alustel ning mis pakuvad otsest kasu kohalikele kogukondadele.
Kogukonnaenergeetika algatused võivad võtta mitmesuguseid vorme. Need võivad olla kogukonna omandis olevad taastuvenergia paigaldised (näiteks päikesepaneelid või tuulikud), pakkuda elektrisõidukite või -jalgrataste laadimisteenuseid või olla energiatõhususprogrammid või renoveerimisteenused. Samuti võivad need olla kogukonnapõhised energiakooperatiivid, mis hoolitsevad soojusmajandusteenuste eest või pakuvad muid teenuseid energiaturul.
Seadusandluses on kirjas kaks sarnast, ent detailides erinevat varianti: taastuvenergiakogukonnad ning kodanike energiakogukonnad. Mõlemat ühendab sama printsiip – neis osalemine annab võimaluse olla energiatootmise ja kasutamise otsuste juures ning mõjutada seda, kuidas energiat toodetakse ning kuhu selle kasud liiguvad. Energiatarbijana oleme passiivsed turul osalejad – stepslist tuleb elektrit ja selle tarbimise eest tasume teenusepakkujale. Kogukonnaenergeetika kaudu aga jääb suur osa otsustusest kohalikule tasandile – rahalise kasu teenimise kõrvalt saab määrata ka teisi hüvesid. Näiteks võib energiaühistu otsustada, et liikmed saavad teenuseid soodsamatel või stabiilsematel tingimustel, sellega kaetakse kohaliku kogukonna ühiseid vajadusi või pakutakse kohalikele lisandväärtust pakkuvatele ettevõtetele ligipääsu taastuvatele energiaallikatele.
Kogukondlikud energiavarud kasvatavad energiasõltumatust
Kogukondlik energiatootmine paigutatakse tarbimiskoha vahetusse lähedusse või kasutatakse ära vabu pindu näiteks katustel. Seetõttu puudub sel tugev negatiivne mõju looduskeskkonnale. See vähendab survet loodusele ning mõjutab otseselt ka energiakadude vähenemist. Kohalikud energiaprojektid loovad töökohti ning panustavad rohkema raha ringlemisse kohalikus majanduses. Nad vähendavad ka sõltuvust kesksetest energiavarudest, kasvatavad energiasõltumatust ja vastupidavust, eriti maapiirkondades. Kuna energiateemades osaleb tavapärasest laiem ring inimesi, siis hõlmavad kogukonnaenergiaalgatused sageli ka haridusprogramme ja korraldavad teavituskampaaniaid, mis suurendab energiateadlikkust ja -tõhusust. Sarnastele probleemidele lahenduse otsimine, ühised otsused ning ühiselt leitud võimalused projektide rahastamiseks soodustavad sotsiaalset ühtsust, tuues elanikud kokku jagatud eesmärgi ümber, julgustades nii koostööd kui ka vastastikust toetust. Kokkuvõtteks pakub kogukonnaenergia kogukondadele võimalust oma energiatulevikku ise juhtida, tuues kaasa mitmesuguseid sotsiaalseid, majanduslikke ja keskkonnaalaseid eeliseid.
“Viimsi vallas on elektri tootmise ja kättesaadavusega keerukam suurematel saartel. Otseselt energiakogukondi hetke teadmise põhjal vallas ei ole, aga on mitu kogukonnas algatatud taastuvenergia projekti, mis selles suunas võiksid liikuda. Näiteks 2022. aastal viidi Prangli saare osas läbi EU rahastatud taastuvenergia lahenduste uuring Clean energy for EU islands: Renewable energy for Prangli. Uuringust ajendatuna esitati vallale idee kasutada Prangli saarel elektri tootmiseks tuulelohesid. Tegemist on võimsa lohega, mis lendab tuule jõul elliptiliselt kuni 500 m kõrgusele. Üks lohe võimaldab varustada elektriga ligi 10 majapidamist. Eesti jaoks on tegemist lahendusega, mille mõju lennuliiklusele on Transpordiamet esmakordselt hindamas. Taastuvenergiaallikatele üleminekuks tuleb loobuda fossiilkütuste kasutamisest. Viimsi vald on Elektrileviga arutamas Prangli elektritootmisega seotud CO2 heite kogust, sest diiselgeneraatoriga saarel elektri tootmine, mille diisli kulu ööpäevas võib ulatuda kuni 1000 liitrini, ei ole tänapäeva keskkonda sobilik lahendus,” ütles Viimsi vallavalitsuse merenduse vanemspetsialist Raul Ilisson.
Energiakogukondade projekt
12 omavalitsust Eestist, 22 maaomavalitsust Hispaaniast ning 10 organisatsiooni osalevad energiakogukondade projektis „Taastuvenergiale ülemineku edendamine maapiirkondade energiakogukondades” (EC4RURAL). Rahvusvahelise projekti eesmärk on aidata kohalikel omavalitsustel ja kogukondadel üle minna puhtale energiale, tagades samal ajal maapiirkondade ja kohalike kogukondade aktiivne osalemine.
2023. aasta sügisel alanud projekti käigus aidatakse kaasa kohalike taastuvenergia kogukondade loomisele, et tugevdada energiasõltumatust, edendada elu maapiirkondades ja vähendada energiavaesust. Lisaks luuakse e-õpivara ning viiakse läbi põhjalik koolitusprogramm kohalikule kogukonnale. Projekt kestab neli aastat.
Kogukonnaenergeetika võib olla lahenduseks soodsa ja toimepideva elektriühenduse tagamisel nii saartel kui ka mandril. Energiakogukonnad on autonoomsed st EC4RURAL projekt aitab suurendada energiajulgeolekut ja säilitada majapidamiste toimetulek ka riigi elektrivõrgu laiaulatuslike rikete korral. Kuna projekti põhifookuses on taastuvenergiaallikatel põhinevad elektritootmis lahendused, siis on projektil positiivne mõju ELi dekarboniseerimise eesmärkide saavutamisse.
Nimelt on Euroopa Parlament kliimamuutustega võitlemiseks vastu võtnud Euroopa kliimamääruse, millega suurendatakse ELi kasvuhoonegaaside netoheite vähendamise eesmärki 2030. aastaks 40%-lt vähemalt 55%-le ja muudetakse 2050. aasta kliimaneutraalsuse nõue õiguslikult siduvaks.
EC4RURALi projekt on võimalus igaühel panustada ühisesse dekarboniseerimise eesmärki ning tugevdada vallas energiajulgeolekut ja sõltumatust riiklikust energiataristust.
Kui soovid rohkem teada saada kogukondlikust energiatootmisest, oled oodatud osalema EC4RURALi projekti avaseminaril. Rohkem infot leiab Eesti LEADER Liidu kodulehelt leaderliit.eu/ec4rural ja Facebooki lehelt www.facebook.com/eestileaderliit.
Tule kuulama!
Energiakogukondade projekti avaseminar toimub Viimsi vallamajas 12. märtsil kell 17.30.
Ingrid Nielsen
Eestimaa Looduse Fond
Fotod: Jane Saks