Kokkuvõte jalgpallihalli detailplaneeringu avaliku väljapaneku ja arutelu tulemuste kohta

Planeerimisseadus näeb ette, et pärast eskiisi koostamist ja ametkondadega kooskõlastamist tutvustatakse valminud planeeringulahendust avalikkusele. Kannikese tee 1, Kannikese tee 1a, Kannikese tee 19 ja Kannikese tee katastriüksuste detailplaneeringu oli 17.–31.07.2023 avalikul väljapanekul. Avaliku väljapaneku ajal esitati kokku 242 kirjalikku arvamust, neist 200 kirja oli saadetud jalgpallihalli toetuseks ning 42 kirja sisaldasid vastuväiteid ja küsimusi. Paljud kirjad sisaldasid mitmeid allkirju, seega on täpset inimeste, ühingute ja ettevõtete arvu, kes planeeringu lahenduse osas sõna võtsid, raske määratleda.

16. augustil toimus Viimsi raamatukogus avaliku väljapaneku järgne avalik arutelu, mis kestis üle kolme tunni. Kohaletulnutele tutvustati väljapaneku kestel esitatud kirjalikke arvamusi ja valla seisukohti nende kohta, kuulati ettepanekute esitajate selgitusi ja põhjendati detailplaneeringu koostamisel vallavalitsuse valitud lahendusi. 

Menetlusküsimused
Mitmeid küsimusi esitati teemal, kuidas toimub planeeringumenetlus ja miks avalikustamine just suvel toimub. Detailplaneeringute koostamise aluseks on planeerimisseadus, mille kohaselt koosneb planeerimine üksteisele järgevatest etappidest. Kõigepealt planeering algatatakse, seejärel koostatakse eskiis, millega pannakse eesmärgist tulenevad ideed ruumiliselt paika. Eskiisi tutvustatakse üldsusele, kooskõlastatakse ametkondadega ning küsitakse puudutatud ja huvitatud isikutelt arvamusi. Kui kõik laekunud arvamused ja seisukohad on läbi arutatud ning võimalusel arvesse võetud, võetakse planeering vastu ning avalikustatakse. Seejärel analüüsitakse jällegi kõik laekunud arvamused ja seisukohad läbi ning täiendatakse planeeringulahendust. Kui põhilises osas lahendus ei muutu, toimub planeeringu vaidluste lahendamine ministeeriumis. Ministeeriumist heakskiidu saanud planeeringu saab kehtestada.

Jalgpallihalli detailplaneering on hetkel avalikustamise etapis. Oleme püüdnud arvesse võtta nii palju arvamusi, ettepanekuid ja ideid, kui vähegi võimalik – planeeringulahendust on täpsustatud mitme analüüsi ja uuringu tulemuse alusel.

Selleks, et likvideerida kõhklused selles osas, kas kavandatud jalgpallihall planeeringuga ette nähtud maa-alale ära mahub, koostati jalgpallihalli eskiisprojekt. Nii jalgpallihalli kui ka iga teise hoone kavandamine muudab meid ümbritsevat välisruumi. Ei saa olla ootust, et ümbruskond säilib muutumatul kujul. Kuna tegemist on aleviku ja tiheasustusalaga, on väliskeskkonna muudatused paratamatud.

Ilma eskiisita oli tulevase jalgpallihalli kõrgust hinnata keerukas, selle tõttu on esialgsed hinnangud olnud erinevad. Ruumilises planeerimises on tavapärane praktika hoone eskiisi koostamine, et anda võimalikult läbimõeldud detailplaneeringu lahendus. Seega alles pärast jalgpallihalli hoone eskiisi koostamist oli võimalik hinnata planeeritud hoone kõrgust. 

Oleme planeerimismenetluse käigus põhilahenduse kevadel kokku pannud ning soovides saadud tulemust avalikkusele tutvustada, viisime läbi ka avalikustamise etapi. Detailplaneeringu koostamine on ajamahukas protsess, mis ei katke suveperioodil. Juulis toimunud detailplaneeringu avaliku väljapaneku jooksul on Viimsi vallavalitsuse dokumendiregistris registreeritud üle 200 kirje, mis sisaldavad nii vastuväiteid, küsimusi kui ka toetusavaldusi. Seega on kohalikud elanikud suvest hoolimata avalikku väljapanekut märganud.

Üldplaneeringule vastavus
26. oktoobril 2022 korraldusega nr 437 algatatud jalgpallihalli detailplaneering Kannikese tee 1, Kannikese tee 1a, Kannikese tee 19 ja Kannikese tee katastriüksustel on üldplaneeringuga kooskõlas. Planeerimisseaduse kohaselt koostatakse detailplaneeringuid ruumilise terviklahenduse loomiseks eelkõige üldplaneeringu elluviimiseks. Viimsi valla mandriosa üldplaneering näeb antud piirkonnas ette üldkasutatavate hoonete reservmaa juhtfunktsiooni, kuhu on ka varasemalt (tänaseks küll kehtetuks tunnistatud ME Viimsi Soojus maa-ala detailplaneering) kavandatud sportmängude hall ja väliväljakud.

Viimsi valla mandriosa üldplaneeringus on antud asukohas võimalikud maakasutuse juhtfunktsioonid „üldkasutatavate hoonete reservmaa“ (tähistab riigi- ja omavalitsusasutuste ning üldkasutuses olevate sotsiaal-, haridus-, tervishoiu-, kultuuri- ja spordiehitiste maad), „haljasmaa“ ja „kergetööstuse maa“ (tähistab keskkonnasõbralike tööstusettevõtete ja nende juurde kuuluvate abi- ning laohoonete maa-ala). Detailplaneeringu planeeringuala hõlmab terviklikult üldkasutatavate hoonete maad ja haljasmaad ja osaliselt kergetööstuse maad (kergetööstuse maa juhtfunktsioon jätkub nii planeeringualast idas kui ka lõunas).

Üldplaneeringus ei määrata üldkasutatavale maale täpset kasutusotstarvet, vaid selle elluviimiseks koostatud detailplaneeringuga täpsustatakse katastriüksuste suuruseid ja piire spordihoone rajamiseks ning teiste detailplaneeringus märgitud eesmärkide saavutamiseks. Üldplaneeringus määratud juhtotstarve on valdav maakasutuse otstarve, mis annab piirkonnale edaspidise maakasutuse põhisuunad. Vallavalitsusel ei ole plaanis juhtotstarbe ulatuslik muutmine.

14. juunil 2023 korraldusega nr 180 võeti Kannikese tee 1, Kannikese tee 1a, Kannikese tee 19 ja Kannikese tee katastriüksuste detailplaneering Viimsi vallavalitsuse poolt vastu. Sellega kinnitas omavalitsus, et detailplaneering vastab üldplaneeringule ja valla ruumilise arengu eesmärkidele.

Vastavus teemaplaneeringule
Mitmetes arvamustes seati kahtluse alla, kas Kannikese tee jalgpallihalli detailplaneering on ikka kooskõlas üldplaneeringu teemaplaneeringuga „Lapsesõbralik Viimsi“. Selles planeeringus analüüsiti lastele pakutavaid õppimis-, vaba aja veetmise ja sportimise võimalusi kodupiirkonnas ning otsiti konstruktiivseid lahendusi nende parandamiseks edaspidi. Teemaplaneering loetleb üles erinevad lastele suunatud ehitised ja rajatised 2011 aasta seisuga.

Teemaplaneering on arenguid suunava iseloomuga ja aitab orienteeruda valla territooriumil paiknevate lastele suunatud eri liiki olemasolevate rajatiste ning planeeritud rajatiste/asutuste vahel. Teemaplaneering ei keela uute spordirajatiste planeerimist.

Teemaplaneeringu koostamisest möödunud aastate jooksul on Haabneeme alevikku rajatud näiteks riigigümnaasium, spordihoone, staadion, Viimsi Artium jne. Ühiskondlike hoonete ja äri koondumine valla keskusesse on loogiline, samas uued ühiskondlikud hooned ja rajatised on valminud ka mujale Viimsis. Kuivõrd võimalused ja vajadused ajas muutuvad, ei ole põhjendatud ühe tänasel päeval harrastajaterohke spordiala jaoks heade tingimuste loomisest loobumine põhjusel, et see spordiala enam kui 10 aastat tagasi nii populaarne ei olnud.

Keskkonnateemalised küsimused
Keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) puudumist või eelhinnangu puudulikkuse teemat oli puudutatud mitmes erinevas arvamuses mitme erineva nurga alt. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus määrab olukorrad, millistel puhkudel KSH või eelhindamine tuleb kohustuslikus korras teha. Sellist olukorda jalgpallihalli detailplaneeringus ei esinenud, sellega on nõustunud nii terviseamet kui ka keskkonnaamet. Siiski on Viimsi vald viinud läbi KSH eelhinnangu ning selles toodud keskkonnamõjudega on planeeringus arvestatud.

Näiteks telliti maa-alale reostusuuring, millega uuriti endise katlamaja kompleksi asukohas pinnasereostuse ulatust. Reostuse ulatus on lokaalne ja ei ulatu pindmistest kihtidest kaugemale. See ei mõjuta põhjavett, sest AS Viimsi Vesi ammutab vett rohkem kui 100 m sügavuselt, reostuse ning põhjavee vahel on ca 100 meetrit põhjavett kaitsvaid kihte ja tagavad põhjavee puhtuse. Ette on nähtud reostunud pinnase utiliseerimine.

Korstna olukord
Mõned kohalikud elanikud tundsid huvi, milline on planeeringuala keskel asuva ja säilitatavana ette nähtud katlamaja kompleksi kuulunud korstna tehniline olukord. Eksperdi poolt läbi viidud hinnang näitas, et korsten on tervikuna stabiilne, visuaalsel vaatlusel ei avastatud ohtlikke pragusid. Korsten on tugevdatud terasest ringarmatuuriga, mille olukord on rahuldav, täiendavad tugevduse vajadused puuduvad. Korstna välisfassaadi kividel on kohati tugevad külmakahjustused, mis on põhjustanud kivide lagunemise.

Korstna edasise lagunemise peatamiseks tuleb eemaldada visuaalselt nähtavad külmakahjustatud fassaadikivid. Kaaluda võib voodrikivide asendamist, et tagada rajatise pikemaajaline püsimine.

Muudatused väliskeskkonnas
Esitatud arvamustest paistis silma, et muutus elukeskkonnas tekitab teadmatust ja küsimusi. Ei pruugi olla lihtne lähtuda üldisest hüvest, sest inimese tunnetus lähima ümbruse suhtes on alati vahetum.

On loomulik, et ala kasutuselevõtt muudab mõnevõrra piirkonna ilmet ning toob juurde kasutajaid, sh nii sõidukiga liiklejaid kui ka jalakäijaid. Kuid detailplaneeringu elluviimise tulemusel suureneb Viimsi aleviku piirkonna turvalisus.

Liikluskorraldus
Arvamuste ja vastuväidete esitajad on välja toonud uue jalgpallihalli lisandumisega tekkiva liikluse kasvu. Siiani valdavalt Haabneeme alevikku rajatud ühiskondlikud hooned on jätnud võimaluse areneda Viimsi alevikul tagasihoidlikumalt. Juurdepääsuks jalgpallihallile nähakse ette ühendada Kannikese tee Nelgi põigiga. Liikluse rahustamiseks Kannikese teel tuleb kasuta-da tehnilisi võtteid, näiteks kehtestada asulakiirusest madalam piirkiirus 30 km/h, rajada tõste-tud ülekäik, kasutada spetsiaalset teemärgistust või ka kohtvalgustustada ülekäigurada.

Liiklemisvõimalus tuleb võimaldada kõigile liiklejagruppidele, kuid kergliiklejad on eelistatud ning seega on vajalik leida võimalusi kergliiklustaristu ühenduvuse, mugavuse ja ohutuse perspektiivist. Jalgpallihalli kasutajate parkimine on plaanitud vähesel määral halli ees, aga suuremas osas ristkasutusena põhja poole Vehema teed plaanitud kool-lasteaed-spordihoonega.

Lähim ühistranspordipeatus on Vehema teel asuv Vikerkaare peatus, kus peatub Harjumaa avalik bussiliin. Teekonna pikkus mööda kergliiklusteid bussipeatusest jalgpallihalli peasissepääsuni on ca 300 meetrit. Lähim Viimsi valla siseliini peatus asub Aiandi teel. Sellest peatusest on peasissepääsuni ca 700 meetrit. Vastavalt inimeste liikumisele saab vald tulevikus kohandada ka ühistranspordi liinivõrku. Liikluslahenduste parandamine valla territooriumil on üks vallavalitsuse ülesannetest ning selle osas toimub järjepidev töö ka detailplaneeringute menetlemise väliselt.

Kogukonnaaed
Üks osa arvamuse esitajatest tundis muret aiamaade kaotamise pärast. Detailplaneeringuala põhjaosa on ca 30 aastat tagasi võetud kasutusele aiamaana, mille kasutamisel puudub õiguslik alus. Maaomanik AS Viimsi Vesi pole keelanud ala kasutamist, ent pole seda ka reguleerinud. 

Planeerimismenetluse käigus on võimalikult palju püütud arvestada kogukonnaaia vajadusega teiste soovide kõrval. Detailplaneeringuga on välja pakutud kompromisslahendus, mille kohaselt jalgpallihallist põhja poole on planeeritud kogukonnaaed, mis võimaldab ka tulevikus jätkata kohalikel elanikel kodu lähedal suhtlemist ning väiksemas mahus aiandusega tegelemist. Viimsi vallavalitsus tegutseb edasi, et leida võimalusi kogukonnaaianduse arendamiseks.

Sademeveed
Mõned küsimused on esitatud sademevete kohta. Näiteks märgitakse arvamustes ära, et planeeringuala läbib sademevee kuivenduskraav, ning tuntakse huvi, kas kraav ikka säilitatakse. Planeeringulahendus näeb ette kraavi säilitamise, sest just avatud kraavid aitavad liigniiskel alal maapinna õiget niiskustaset hoida. 

Huvi tunti ka Pärnamäe veehoidlast alguse saava sademeveetorustiku vastu. See torustik nagu ka teised õiguspärase kasutuses olevad tehnovõrgud on ette nähtud ringi tõsta planeeritava jalgpallihalli ja krundipiiri vahelisele alale. Sadeveesüsteemi toimivus ei muutu.

Planeering võimaldab luua kvaliteetset avalikku ruumi Viimsi alevikku. Haabneeme keskuses on tänaseks suur valik spordi ning meelelahutuse jaoks vajalikke asutusi. Viimsi alevik on Haabneeme aleviku kõrval teine tõmbekeskus ning valla arengu seisukohalt on oluline luua mitmekesist keskkonda, rekreatsioonivõimalusi ja pakkuda vaba aja veetmise taristut erinevates valla piirkondades, sh Viimsi alevikus, kus elab suur hulk erinevate huvidega inimesi.

Merje Muiso
planeeringute osakonna juhataja

Foto: Arhitektuuribüroo Tava OÜ