Kuidas meie küla mehed käisid Poolast Pranglile uut päästeautot toomas

Prangli mehed ja vallavalitsuse esindajad käisid ühel nädalavahetusel Poolast Prangli saarele päästeautot toomas. 
Kui Prangli saarel endine päästeteenust osutanud selts kolis valla tasuta kasutusse antud päästehoonest välja ja viis kaasa riigi toetusega hangitud päästeautod ning võttis end ka valvest maha, siis ei jäänud vallavalitsus ja Prangli elanikud käed rüpes istuma. 

Oma päästeauto loob turvatunde
Päästeseaduse alusel on päästeameti tegevuse eesmärk muu hulgas turvalise elukeskkonna kujundamine ja ohtude ennetamine. Esmalt pöördutigi auto saamiseks päästeameti poole, kuid abi ei tulnud. Päästeamet kinnitas, et mistahes juhtumi puhul reageeritakse mandrilt, kuid praktikas see nii lihtne pole. Prangli liinilaeva Wrangö kandejõud on 10 tonni, aga normaalmõõdus päästeauto kaalub reeglina rohkem. Wrangöl kulub Leppneeme sadamast Kelnase sadamasse sõiduks ligi tund, mille jooksul levib tuli tulekahju korral ekspansiivselt. Kui eesmärk on tagada vara ja inimeste operatiivne  abistamine, siis peaks abi jõudma sündmuskohta 15 minuti jooksul, mida mandrilt reageerimine ei taga.

Peeti nõu ja sõideti Poola
Vald oli koos kogukonnaga ühisel seisukohal, et päästeauto peab olema saarel. Pranglil olev auto annab saare elanikele ikka selle õige turvatunde. Just turvatunde puudumine sundiski tegutsema ja otsima päästeautot. Seetõttu hakati koostöös MTÜ Prangli Vabatahtlik Merepäästeühing esindajatega veebiavarustest sobivat masinat otsima.

Korduvalt arutati, mida on õige ja sobilik saarele muretseda, sest teed on tavaautodele kohati läbimatud.

Nõupidamiste juurde kaasati ka päästeameti esindajaid. Selgus, et Eesti järelturul on päästeautode valik kasin ja nelikveolisi sõidukeid pole üldse müügis. Siis otsiti sõidukeid lähiriikidest. Soome ost luhtus, kuna hind tõusis oksjonil kõrgeks. Ka kahel järgmisel korral osteti autod nina eest ära. 

Lõpuks leiti Poolas müüdav 1980. aasta Magirus. Ei maksa ennast aastaarvust eksitada. Paljud päästeautod on väikese läbisõiduga ja reeglina hoitakse autosid siseruumides ning hooldatakse korralikult. Seetõttu on ka vanemad sõidukid heas korras.

Kõik ei lähe alati nii, nagu kokku lepitud
Et ost oleks kindel, lepiti müüjaga kohaliku esindaja vahendusel auto müük ja kohtumise aeg kokku. Neljaliikmeline meeskond alustas Poola suunas liikumist pühapäeva, 10. märtsi varahommikul. Koosseisus olid MTÜ Prangli Vabatahtliku Merepäästeühingu juht Raimond Linholm ja ühingu liige Ivar Pajusalu, saarte küsimustega tegelev pranglilasest volikogu liige Jaanus Koni ning valla merenduse vanemspetsialist Raul Ilisson. Sõit Gdanski külje all asuvasse Tczewi linna kestis üle 14 tunni ja ööbimiskohta jõuti hilisõhtul, 21.30 paiku. Nagu sellistel reisidel ikka, juhtus ka ootamatusi. Õhtul saadeti müüjale teade, et ollakse kohal ja hommikul on soov Czerskis kohtuda. Seejärel tuli üllatusena sõnum, et päästeauto oli samal päeval müüdud. Paraku müüja vedas alt. Kuidas, mis mõttes, kõlasid meestel küsimused. Ootamatu teade paiskas nii mõnegi krõbeda sõna lendu. Aga tuli kohaneda. 

Uuesti auto otsingul
Kiiresti tuli leida uus auto. Raul otsis varahommikul kella 03.00-ni veebist sobivaid masinaid. Hommikul vaadati valik üle ja otsustati ligi 200 km kaugusel Olsztyni läheduses paikneva päästeauto kasuks, mis oli mõnevõrra kallim, aga eelmisest autost 13 aastat uuem. Kohe helistati müüjale, kuid siis selgus, et müüja ei oska vene ega inglise keelt.

Keelebarjääri ületamiseks tuli appi hotelli koristaja. Kasutades Google tõlkeabi, sai inglise keelest poola keel ja koristaja andis müüjale küsimused edasi. „Mind huvitas, kas masina mootor, pumbad, sillad ja käiguosa on heas korras. Sain kõigile küsimustele positiivse vastuse. Lõpuks kirjutas koristaja müüja aadressi paberile,“ kirjeldas Raul. Järgmisena võetigi teekond Olsztyni eeslinna.

Täpselt selline auto nagu vaja
Sõit läks sujuvalt ja saabudes selgus, et auto asub müügiplatsil. Müüja selgitas, et auto oli müügikohas jõudnud olla mõned kuud. Selle aja jooksul oli auto aku jäänud nõrgaks. Varuakuga pandi masin tööle – külm mootor urises ühtlaselt ja pehmelt.  

Raimond ja Jaanus uurisid auto seisukorda põhjalikult. Pumba ümbrus oli puhas ja liigsete rooste- või kulumisjälgedeta. Maastikurehvid olid pragudeta ja paistsid olevat nagu uued.  Mootor ja sillaosad olid õlilekkevabad, elektroonika toimis. Oli ju masinal ees veel Eestisse sõit ja Pranglis teenistusse astumine, mis omakorda eeldas, et auto peab tõesti olema heas töökorras. „Selle raha eest kindlasti parim valik,“ andis Raimond sõiduki seisukorra hinnanguks. 

Masina kasuks rääkis ka veel see, et auto katusel paiknes eraldi lafetil suunatava veejoaga veekahur, mis võimaldab operatiivselt ilma voolikuta kustutada metsa- või kulupõlenguid. Ivar tegi masinaga ka proovisõidu. Auto oli heas töökorras ja leiti, et masin tuleb ära osta. Ostusoov anti müüjale edasi. Seekord tõlki ei olnud vaja, kuna müüjat esindas lünklikku saksa keelt kõnelev esindaja. Viimsi meeskonda esindas Jaanus. Saksa keele oskusest oli palju abi ning Jaanus tingis esialgsest  auto hinnast veel 1200 eurot alla. Lõpuks jäi auto hinnaks 54 600 zlotti.

Seiklused pankadega
Kuna müüja soovis tasumist zlottides, tuli minna eurosid vahetama. Valuutapunktis õnnestus Jaanusel tingida tablool toodud vahetuskurss soodsamaks ja nii hoiti valla raha kokku. 

Ülejäänud summa tuli välja võtta pangaautomaadist. Mehed käisid läbi mitu pangaautomaati ja selgus, et sularaha väljavõtmise eest võetakse Poolas kõrget hinda. Lausa 11,2%, mis oleks 7000 euro puhul teinud vahendustasuks lausa üle 800 euro! Sedavõrd kõrget vahendustasu ei nõustunud keegi maksma. 

Sõideti tagasi müügiplatsile ja uuriti, kas on võimalik tasuda ülekandega. Müüja pank polnud liitunud kiirmaksete süsteemiga ning tavaülekanne jõudnuks müüjani järgmisel päeval. Veel üks täiendav päev oodata ei sobinud, lisaks pidi Jaanus olema järgmisel päeval volikogu istungil. Mured lisandusid: Swedbank keeldus limiiti muutmast ja korraga sai välja võtta 3000 eurot päevas. Taas sõideti müüja juurde, aga muid võimalusi tasumiseks ei leitud. Lõpuks, kui kell oli pool viis õhtul, oli selge, et peab leppima kõrge vahendustasuga. Pangast sularaha väljavõtmisel ilmnes, kui eksitav on Poola sularahaautomaatide menüü. Selgus, et sularaha on võimalik välja võtta fikseeritud vahendustasuga (kuvatakse ekraanil) või n-ö volatiilse vahendustasuga (selgub alles pärast). Pärast esimese summa väljavõttu selgus, et vahendustasu suurus tuli kordades väiksem. Automaadist raha võttes olid ka korraga väljastatavale summale piirangud, mistõttu tuli teha mitmeid väljavõtmisi ja see omakorda võttis aega. Järjekord kasvas ligi 10 inimeseni. „Üks vanahärra, kes ootas järjekorras, muutus pahuraks ja väljendas oma tõsist rahulolematust poola keeles ning siis liikus ootamisest tüdinuna hoopiski poodi,“ meenutab Raul muheledes. Kui auto ostusumma oli käes, liiguti autoplatsile tagasi.

Kaks päeva hiljem oli auto Pranglil
Selleks hetkeks tundus päev olevat juba liiga pikk, aga lõpp ei olnud veel sugugi lähedal. „Allkirjastasime paberil ostu- ja müügilepingu ning auto võtmed anti meile üle. Kella 18.30 paiku asusime Olsztynist teele ja alles 02.30 jõudsime Panevežysesse, kus asus järgmine ööbimiskoht,“ meenutab Raul seiklusterohket päeva. Puhkeaega jätkus vaid mõneks tunniks. Juba kell 7 jätkati teekonda ja seekord oli sihtkohaks juba koduvald. 

Viimsisse jõuti õhtu hakul. Juhuse tahtel oli auto pisut väiksem, kui linnapildis nähtavad päästeautod ja kaal 9200 kg sobis ka Wrangöle. Sama päeva õhtul õnnestus päästeauto parvlaevaga Wrangö toimetada Prangli saarele. Väikeses kohas levib info kiiresti. Prangli rahvas võttis õhtul auto sireenide helides pidulikult aplausiga vastu.

Tükk toimetamist enne ülevaatust
Järgmisel päeval jätkus töö. Testiti kustutussüsteeme, pumpasid, veekahurit. Kõik toimis. Edasi tehti ettevalmistusi auto ülevaatuseks. Esmaste tööde raames eemaldasid vabatahtlikud autolt Poola päästekomando tunnused ja pandi tagumine kaitseraud nõuetekohasele kõrgusele. Järgmisena võeti ühendust päästeametiga, et saada juhised auto eraldustunnustele jm nõuetele. Pärast seda telliti kleepimistööd, et saada päästeametilt kinnitus masina alarmsõidukina arvelevõtmiseks. Seejärel ootas ees omakorda transpordiametis sõiduki arvelevõtmine.

Päästetehnika on vallas arvel
Päästeauto ostu rahastas vald ja päästesõiduk võetakse Viimsi valla bilanssi ja antakse seejärel tasuta MTÜ  Prangli Vabatahtlik Merepäästeühing kasutusse. „Vald kannab tulevikus päästesõiduki hoiustamise ja hoolduskulud.

Vabatahtlikud on turvalisuse tagamisel oma jõu ja nõuga abiks. Seeläbi saavad vabatahtlikud päästjad keskenduda valmisolekule ja päästetööle,“ tõi Raul Ilisson kokkuvõtlikult välja. Prangli merepäästeühingu juhi Raimondi sõnul teavitas ühing ka päästeametit masina olemasolust ja ühtlasi kinnitati, et ühing on valmis uue autoga osalema päästesündmustel. „MTÜ Prangli Vabatahtlik Merepäästeühing omab nii mere- kui ka maismaapäästevõimekust ja kui reaalselt esineb päästesündmus, siis mehed on valmis reageerima,“ kinnitas Raimond Linholm.

Päästeühing kui kogukonna turvatunde looja
Prangli vabatahtliku merepäästeühingu liikmete hulgas on lisaks merepäästjatele 12 liiget, kes on läbinud  päästeameti II astme vabatahtliku päästja koolituse. Sõiduki lisandumine võimaldab MTÜ-l taotleda päästeametiga päästetööde lepingu sõlmimist, mille alusel saab päästeamet ühingu valmisolekut toetada. Riigi ja valla rahaline toetus on päästevõimekuse tagamisel primaarne. Vallavolikogu liikme Jaanus Koni sõnul on sõiduki saarele toomine oluline saareelanike turvalisuse parendaja. „See loob võimaluse päästetöid läbi viia ja reageerida sündmustele operatiivselt, taastades seeläbi Prangli kogukonna turvatunde“ lisas Jaanus. 

MTÜ Prangli Vabatahtliku Merepäästeühingu juht Raimond Linholm on tänulik Viimsi vallale abi ja toetuse eest. „Koostöö vallaga on väga hea ning turvalisuse eesmärkide elluviimine toimib valla ja seltsi vahel ühise meeskonnatööna,“ rõõmustas ta seni tehtu üle.

Vallavalitsuse nimel saan MTÜ Prangli Vabatahtliku Merepäästeühingu liikmetele vaid kiitusi jagada – olete oma aktiivsusega, kaasamõtlemisega ja pideva toimetamisega suureks eeskujuks kogu vallale. Jõudu kogu päästeühingu meeskonnale! Ja erilised tänud siinkohal Raulile, Jaanusele, Raimondile ja Ivarile – teie abiga sai Prangli senisest turvalisemaks.

Päästeauto Iveco Magirus

• mark 75-16 AW
• mootori maht 11 500 cm3, diisel
• hobujõude 160
• läbisõit 71 000 km
• kõrge kliirens
• 4x4 vedu
• veepaak 2500 liitrit
• 3 istekohta meeskonnale
• toodetud 1993. aastal

Alar Mik
abivallavanem

Fotod: Marika Linholm ja Raul Ilisson