Lapse kõnearengu hindamiseks on õige samm pöörduda logopeedi poole

MLA Viimsi Lasteaiad Randvere majas töötav Triinu Pirk julgustab lapsevanemaid, kellel on tekkinud kahtlus oma lapse kõnearengu suhtes, logopeedi poole pöörduma. „Lapsevanema südamerahu on kõige tähtsam,“ ütles Pirk oma kogemusest.

Ida-Virumaalt pärit Triinu Pirk tõdes, et emotsionaalselt raske logopeedia eriala juures paelub teda ala mitmekesisus, mis hõlmab nii eesti keelt, psühholoogiat, meditsiini kui ka pedagoogikat. „Võib-olla laiemalt teataksegi, et logopeed tegeleb väikeste laste kõne arendamisega ja seab häälikuid, näiteks r-i ja s-i, aga tegelikult tegeleme me ka näiteks hääle- ja neelamishäiretega. Logopeedi juures käivad inimesed kogu elukaare jooksul, sest näiteks täiskasvanud, kellel on insuldi tagajärjel tekkinud afaasia, vajavad samuti logopeedi abi,“ tõi Pirk näite.

Lisaks on logopeedide töö ka loominguline. Nimelt tuleb üsna paljud tööks vajalikud materjalid ja mängud ise välja mõelda. „Pean oluliseks koostööd lapsevanematega ja soovin, et ka neil oleks piisavalt materjale, et kodus lastega harjutada,“ sõnas aastast 2016 Randveres töötav Pirk.

Möödunud aasta lõpus pälvis Pirk veebipõhise kõnearendusmängu loomiseks haridus- ja teadusministeeriumi poolt riikliku haridusstipendiumi suuruses 7900 eurot. Mäng peaks valmis saama käesoleva aasta lõpuks. Haridusstipendium loob Pirkile võimaluse nii enesetäienduseks kui ka õppematerjalide loomiseks. Tema eesmärk on saada aasta lõpuks valmis veebipõhine kõnearendusmäng lastele. „Mõte on luua mänguline kõnearendusmaterjal, mis toetab harjutamist teraapiatunnis ning mida saan jagada kinnistamiseks ka rühma ja koju. Kuna logopeedilises teraapias on uue oskuse kujunemiseks vaja palju korduseid, on oluline ka kodune harjutamine. Minu ülesanne on lapsevanemaid nõustada ja neile võimalikult palju toetust pakkuda,“ tutvustas Pirk tulevase mängu eesmärke.

Logopeedi argipäev
Lisaks teraapiatundidele on suur osa Pirki tööst laste kõnearengu hindamine, sest üles tuleb leida need, kes abi vajavad. „Tavalist tööpäeva alustan logopeedilise teraapia tundidega, siis toimuvad lapsevanemate nõustamised ja vestlused, kuhu on kaasatud ka eripedagoog või õpetajad, ja muidugi tuleb võtta aega ka teraapiate ettevalmistamiseks. Laste kõnearengu hindamisega tegelen lasteaias enamasti sügisel, aga vajaduspõhiselt ka õppeaasta jooksul,“ proovis logopeed oma päeva kirjeldada.

Lisaks logopeedile aitavad lapse kõnearengul silma peal hoida ka õpetajad ning lapsevanemad. Pirki sõnul on kõige sagedasemad mured, millega lapsevanemad spetsialisti poole pöörduvad, hääldusprobleemid ja hiline kõneareng. „Näiteks tundub vanematele, et lapse kõne on ebaselge, ta räägib vähe, sõnavara on piiratud või ei mõista laps talle suunatud kõnet,“ tõi Pirk näiteid. 

Osa lapsi, kelle kõne areng on hilistunud, jõuavad 4–5-aastaselt eakohasele tasemele. Teised aga vajavad pikaajalist logopeedilist teraapiat kõne kõikide valdkondade arendamiseks. Järjepidev teraapia on vajalik näiteks spetsiifilise kõnearengupuude ning intellektipuudest, autismispektrihäirest või aktiivsus- ja tähelepanuhäirest tingitud alakõne puhul. 

Lisaks võib lastel esineda kogelust, on lapsi, kellel on vale neelamismuster või on tegu suuhingajaga. „Normaalses puhkeasendis on keel suulaes, huuled suletud ja hingamine toimub läbi nina. Osadel lastel on aga suu pidevalt avatud ja nad hingavad läbi suu,“ kirjeldas Pirk.

Suhtlus lapsega algab imikueas
Lapse suhtlusoskuse arendamine algab beebi sünnist – emotsionaalne kontakt lapsega, silmside, vastamine lapse lalinale, lapse reageerimine vanema häälele, hiljem reageerimine ka oma nimele jne.

Ühelt poolt saab väita, et ühiskond on lapse kõnearengu osas teadlikum ning lapsevanemad märkavad probleeme varakult. Aga muutunud on ka lapse kasvukeskkond, kus ekraaniaega on üha rohkem ja üks ühele suhtlust aina vähem. „Soovitan lapsele pakkuda kvaliteetset üks ühele suhtlust, sest kõne areneb dialoogis. Selleks, et laps saaks omandada sõnavara, grammatikat ja hääldust, on tal tarvis suhtluspartnerit,“ selgitas Pirk. Lapsega koos olemise ja mängimise ajal tuleks laskuda tema kõrgusele, et tekiks silmside ning laps näeks rääkimise ajal ka täiskasvanu suud.

Kõne peab olema situatiivne, sest siis on väikelapsel juttu kergem mõista. Lapsevanem peaks oma kõnes tegema pause ja kuulama, mida laps öelda soovib. Kui kõne arengu hilistusega laps ütleb „pall“, siis vanem peaks öeldut laiendama ja lisama näiteks „suur pall“ või „pall kukkus alla“. „Täiskasvanu kõne on justkui ühe sammu võrra lapse kõnest ees, lapsevanem laiendab lapse öeldut,“ ütles logopeed.

Laialt on levinud soovitus, et räägi palju, siis lapse kõne areneb, aga Pirk täpsustas, et hoopis olulisem on, kuidas täiskasvanu räägib. „Pigem rääkida veidi vähem, aga teha oma kõne lapse jaoks jõukohaseks. Selleks võtame maha kõnetempo, kasutame lühemaid lauseid ja lähtume sellest, mis last huvitab – nii saab toimuda ka õppimine,“ jagas ta nõuandeid. 

Jälgida tuleb ka lapse enda suhtlusinitsiatiivi. Kui laps näiteks osutab millelegi, saab täiskasvanu juurde kommenteerida. Toetav tegevus on raamatute lugemine või piltide vaatamine. „Raamatust võib vaadata pilte, mille vastu laps huvi tunneb, ja tema öeldut laiendada. Koos vaatamiseks sobivad ka fotod lapsest või teie perest, sest see pakub lapse vahetu kogemusega seotud sõnavara,“ sõnas Pirk.

Mingi oskuse kujunemiseks on tarvis seda palju harjutada ja kinnistada, sest tehes harjutusi vaid koos logopeediga jääb sellest väheseks. Kui lapsevanemal on mõni harjutus segaseks jäänud, tuleb kindlasti logopeediga konsulteerida ja segaseks jäänud osa üle täpsustada. „Kui saame lapsega mõne hääliku kätte või laps omandab mõne muu uue oskuse, siis ma ei teagi, kumb on rõõmsam, kas mina või laps, aga mõlemal nägu särab,“ sõnas Pirk naerdes.

Mida oodata lapse kõnearengus esimesel kolmel eluaastal?

• Aastane laps ütleb esimesi sõnu, osutab ja kasutab žeste. 1-aastane mõistab tuttavate esemete nimetusi ja lihtsaid situatiivseid korraldusi (nt Anna mõmmi.). 
• 2-aastane laps kasutab kahesõnalist lauset (nt Mõmmi tuttu. Anna auto.) ja vastab lihtsamatele küsimustele. Sõnavaras on ligikaudu 50 sõna. 
• 3-aastase lapse kõne on mõistetav võõrale täiskasvanule. Laps räägib 3–4-sõnaliste lausetega ja kasutab lihtsamaid grammatilisi vorme (nt Mõmmi magab voodis. Onu sõidab autoga.). Laps mõistab asjadega tegutsedes pikemaid korraldusi.

Lugemis- ja kirjutamisoskuse kujunemine

• 3-aastane laps vaatab üksi ja koos täiskasvanuga pildiraamatuid. Ta eristab kuulmise järgi lihtsaid häälikuliselt sarnaseid sõnu (nt kass-tass). 
• 4-aastane laps matkib lugemist ja kirjutamist, kritseldades pliiatsiga. 
• 5-aastane tunneb ära hääliku häälikute reas ja sõnades (nt Kas kuuled r-häälikut sõnas „ratas“?). 
• 6-aastane laps määrab hääliku asukoha sõna alguses, lõpus ja keskel (nt „Ratas“ – kas r on sõna alguses, lõpus või keskel?). 
• Koolieelik tunneb tähti ning veerib kokku 1–2-silbilisi sõnu. Häälib õigesti 1–2-silbilisi häälikuühendita sõnu ning kirjutab joonistähtedega (nt RATAS, KALA).

Hea teada
Riiklikule haridusstipendiumile saavad igal aastal kandideerida üldhariduskoolide, kutsekoolide ja lasteaedade õpetajad ning tugispetsialistid, kel on erialane kvalifikatsioon ja kes on töötanud oma ametikohal vähemalt viis aastat. Igal aastal antakse välja kuni viis stipendiumi, suurus kuni 11 000 eurot.
Stipendiumi määramisel võetakse aluseks eelkõige hariduse prioriteedid, varasem töökäik ja valmisolek end arendada ja stipendiumi toel loodava rakendatavus haridussüsteemis laiemalt.

Esimesed riiklikud haridusstipendiumid anti välja aastal 2018 ja nende taotlemise konkurss kuulutatakse taas välja hiljemalt oktoobris. Pikemalt saab stipendiumi kohta lugeda haridus- ja teadusministeeriumi kodulehelt www.hm.ee/uldharidus-ja-noored/opetaja-koolijuht-ja-koolipidaja/haridusstipendium.

Jane Saks
Viimsi Teataja toimetaja