Mis pakub rõõmu Viimsi koolide PISA testide tulemustes?
PISA (Programme for International Student Assessment) on OECD (Organisation for Economic Co-operation and Development) algatusel läbiviidav rahvusvaheline uuring, mille käigus hinnatakse 15-aastaste õpilaste teadmisi ja oskusi funktsionaalses lugemises, matemaatilises ja loodusteaduslikus kirjaoskuses.
2022. aasta testide riikide tulemused avalikustati 2023. aasta detsembris, 2024. aasta alguses said testi juhuvalimisse sattunud Viimsi ja Haabneeme koolid detailsemad ülevaated koolide tulemuste kohta. Püünsi kooli õpilasi testi juhuvalimisse ei sattunud ning Randvere koolis 2022. aastal veel 15-aastasi õpilasi riiklikul õppekaval ei õppinud.
PISA testis osalevad paljude riikide 15-aastased õpilased. Riikide õppekavad on erinevad, kuid lugemise, matemaatilise mõtlemise ning loodusteaduslik kirjaoskus on universaalsed oskused, mis näitavad elulistes situatsioonides orienteerumise ning hakkamasaamise võimeid. PISA töövihiku ülesanded on koostatud probleemidele lahenduste otsimiseks, mis vajavad teksti mõistmist, graafikute lugemise ning järelduste tegemise oskusi, mida üldistavalt nimetatakse kirjaoskuseks.
Viimsi ja Haabneeme koolide õpilaste keskmised tulemused kõikides valdkondades on kõrgemad kui Eestis, maakonnas ja OECDE riikides keskmiselt. See on suur tunnustus meie õpilastele, õpikeskkondadele, peredele.
Kõrgema saavutustasemega õpilasi on Viimsi koolides rohkem kui mujal
PISA probleemülesanded on üles ehitatud astmeliselt: õpilane alustab lihtsast baastasemest 1b ja jätkab vastavalt 1a, 2., 3., 4., 5., 6. tasemeni või lõpetab varem, kui oskusi napib. Taset 2 loetakse tasemeks, mis võimaldab iseseivalt edukalt eluliste probleemidega toime tulla. Tase 3 on normaaljaotuses kõige kõrgema osalejate arvuga, 4., 5. ja 6. tasemeni jõudnud õpilaste arv langeb Gaussi kõvera joones. 5. ja 6. taseme oskused nõuavad kõrgemaid mõtlemisoskusi ning neid õpilasi võib nimetada tippsooritajateks. Näiteks Viimsi koolis on 5. taseme tippsooritajaid nii matemaatikas kui ka loodusteadustes 23% osalejatest võrreldes Eesti keskmise 10% ja OECD riikide 6–7%-ga. Kõrgeima, 6. taseme matemaatika sooritajaid oli Viimsi ja Haabneeme koolis protsendi võrra rohkem kui Eestis või OECD-s, vastavalt 4%, 2% või 1% osalejatest. Samuti torkab silma, et Viimsi koolis on 4. taseme sooritajaid rohkem kui 3. tasemele jäänuid.
5. ja 6. tasemele jõudnud tippsooritajad oskavad igapäevaelus ja uudsetes olukordades iseseisvalt, kriitiliselt ja „kastist välja“ mõelda. Viimsi kooli õpilased küünivad oma 23%-ga loodusteadustes peaaegu Singapuri tulemuseni, mis on 24% ning edestavad Jaapani õpilasi, kelle hulgas oli loodusteadustes tippsooritajaid 18%. Matemaatikas on tulemused Jaapani õpilastega võrdsed, kuid Singapur on ees 41%-ga.
Normaaljaotuse korral peaks tippsooritajate osakaal olema populatsioonist umbes viiendik, Eestis keskmiselt aga vaid kümnendik. Viimsi koolide hariduse kvaliteet on PISA tulemustel oluliselt kõrgem kui riigis keskmiselt.
Viimsi koolide edu kriteeriumiteks võib lugeda kaasaegseid vaimseid ja füüsilisi õpikeskkondi, kaasaegset õppekava üldpädevuste arendamisel, õppivaid organisatsioone, tugevat ainetevahelist lõimingut nt VTech õppekava näol Viimsi koolis ning rohkete huvihariduse võimaluste nt Collegium Eruditionise ja valla huvikoolide väga olulist rolli õpilase arenguteel.
23% 5. ja 4% 6. taseme tippsooritajaid õpib ilmselt juba täna riigigümnaasiumites ja mõne aasta pärast tippülikoolides. Jääb vaid loota, et Eesti pakub noortele piisavaid arenguvõimalusi tööelus.
Madala sooritustasemega õpilaste osakaal on väike
PISA-s 1b ja 1a tasemel sooritajaid, kes võivad igapäevaelus abi vajada, on Viimsi koolides vähem kui Eestis ja OECD-s keskmiselt. Näiteks Haabneeme koolis on matemaatikas 6% madala 1a taseme sooritajaid, Eestis 12% ja OECD-s 19%. Abivajavaid õpilasi on alati ja igas riigis, kuid oluline on abi kvaliteet ning õpilaste toetamine. Tulemustest võib järeldada, et Viimsi koolid on suutnud panustada ka abivajavate õpilaste toetamisse, kindlasti on ka siin oluline pere ja kodu toetus.
Edenemismõtteviis aitab areneda
2018. ja 2022. aasta PISA uuris õpilaste mõtteviise. Viimaste aastakümnete psühholoogias on tõenduspõhiselt esile tõstetud mõtteviisi olulisust (inglise keeles growth mindset ning fixed mindset). Stanfordi ülikooli psühholoog Carol S. Dweck on uurinud aastakümneid, mis on see, mis eristab edukaid ja õnnelikke inimesi mitte nii edukatest, ning on jõudnud järeldusele, et mõtteviisil on tohutu jõud. Võimed ja andekus on edu saavutamisel mõistagi olulised. Dweck aga selgitab, miks on oluline seegi, kas liigume oma eesmärkide poole kinnistunud või edenemismõtteviisiga. Ta teeb selgeks, miks laste intelligentsuse ja võimekuse kiitmine ei aita kaasa nende enesehinnangu tõusule ega vii saavutusteni, vaid võib edu saavutamist hoopis takistada. Õige mõtteviis võimaldab meil lapsi motiveerida ja aidata neil koolis paremini edasi jõuda, ühtlasi saavutada omaenda isiklikke ja tööalaseid eesmärke.
Head õpetajad ei aita vaid õpilastel edu saavutada, vaid aitavad õpilastel mõista, et pingutamine ja valitud õppimisstrateegiad on edu saavutamise aluseks.
PISA uuris õpilastelt, kas intelligentsus on selline omadus, mida sa ise eriti muuta ei saa. Tulemustest järeldub, et Viimsi koolide õpetajad on õpilastel toetanud edenemismõtteviisi arengut, kuna neli viiendikku õpilastest olid enda arenguvõimaluste osas positiivselt meelestatud. Ka see tulemus erineb Eesti keskmisest positiivses mõttes.
Kui inimesed usuvad, et vastutavad oma käitumise eest ja käitumine võib viia soovitud tulemusteni, siis nad ka pingutavad rohkem.
Edenemist saab lisaks koolile alati ja igal hetkel toetada ka kodu, selleks soovitan lugeda Carol S. Dwecki ka eesti keeles ilmunud raamatut „Mõtteviis“.
Maiu Plumer
haridusosakonna juhataja
Foto: Stellar Foto