Saarte töötoas rõhutati läbivalt saartel elu säilitamise vajadust

Meri ümbritseb nii Viimsi poolsaart kui ka valla saari. Juba esimestest Viimsi poolsaarele rajatud hoonetest on siinsete elanike toimetulek ja tegevused olnud seotud merega. Kohalike elanike huvi on, et säiliks siinne rannakultuur ja saarte elulaad. Viimsi valla üldplaneeringu kehtestamise pädevus on antud kohalikule omavalitsusele. Omavalitsuse ülesanne on lahendada kohaliku elu küsimusi, mistõttu on põhjendatud ja vajalik kaasata elukeskkonna kujundamise aruteludesse kogukonna liikmeid.

Viimsi valla visioonipäeval olnud saarte töötoa pealkiri „Ei ole ükski üksi saar“ viitab sellele, et kuigi saared on eraldatud merega, kehtivad saartel üldplaneeringu koostamisel samad põhimõtted nagu ülejäänud Viimsi valla territooriumil. Meie suuremad saared Naissaar ja Prangli on püsiasutusega väikesaared, kus toimetulek vajab valla ja riigi tuge. Näiteks transpordiühendus, sotsiaalteenused, turvalisus jne.  

Nendest eelnevatest olulistest teemadest lähtuvalt jagasime saarte töötoa kõigepealt kahte suurde rühma. Pranglil ja Naissaarel on erineva suurusega kogukonnad ja elanike vajadused seetõttu ka erinevad. Kohe pärast laudkondade moodustamist saime aru, et saari oma eripäradega on Viimsis rohkem – juurde tekkisid Kräsuli saare ja Aksi saare laudkonnad. Nii saigi kokku neli ülevaadet Viimsi saartest, igaüks omamoodi.

Alustasime töötuba üldplaneeringule mõeldes ja püstitasime üldplaneeringu teemaga tegelemiseks kolm suuremat teemaplokki. Esimene oli elamumajandus. Siinjuures kerkisid küsimused, kas püsiasustust eristada hooajalisest asustusest, kuidas peaks suhtuma elamuehitusse, kas piiritleda kompaktset asustust ning kui suur peaks olema katastriüksus, millele saab elamut rajada? Teise suurema teema moodustasid sadamad ja merelepääs. Selle juures peeti oluliseks uurida,  millised on eeldused sadamate transpordiühendustele ja millised peaksid olema sadamateenused. Kuidas toimub pääs merele suvitajate ja kohaliku vaatevinklist? Oluline oli mõelda, kui palju oleks vaja lisakai kohti alustele ning millised võiksid olla teenused sadama isemajandava võime saavutamiseks. Sai ka küsitud, mida vajatakse püsiasustuse toetamiseks, sh avalikkusele suunatud teenused, ja kas on selliseid kohti, kus vajatakse merelepääsu ilma kaikohata? Kolmas teema oli pärandkultuur. Selle teema juures uurisime, mis teeb saarest just sinu saare ja mida on vaja pärandi säilitamiseks. Et leida vastuseid, siis tuli mõelda, milline on iga saare omapära, mis vajab hoidmist ja mis on saare väärtused.

Neid küsimusi slaidilt ja tahvlilt silmates alustasime saartest, saarte kogukonnast, probleemidest ja suurtest lootustest rääkimist.

Naissaar
Naissaare üldplaneering on kehtestatud 10. juunil 1997, olles üks esimesi üldplaneeringuid taasiseseisvunud Eestis üldse. Üldplaneering koostati saarele pilootprojektina ning on kehtiv tänaseni. Saarel elab hetkel ca 25 püsielanikku, kuid suvel on hooajalisi saarlasi üle 150. Suurt osa saarest katab mets, Naissaar on terves ulatuses looduspark. 

Naissaare elanikud esitasid sisendiks üldplaneeringusse: 

• Vajalik on suureneda püsielanikkonda ja pakkuda head turismiteenust.
• Oluline on luua ja tagada saare elanikele elektri püsiühendus merekaabli näol.
• RMK metsateed vormistada ümber kohalikule omavalitsusele kuuluvateks teedeks. 
• Elamuarenduse edendamine seada prioriteetseks suunaks.
• Lõunaküla kui saare keskus vajab süstemaatilist ja läbimõeldud lähenemist.
• Lõunasadamat tuleb arendada kui alternatiivset turvalist sildumiskohta.
• Taastada rongiühendus Tagakülaga normaalsel tasemel.

Prangli saar
Prangli saare üldplaneering kehtestati 10. oktoobril 2000. aastal. Üldplaneeringute koostamine oli veel lapsekingades ning seega on üldplaneeringusse kirjutatud palju selleaegseid kitsaskohti, aga ka unistusi. Üldkontseptsioonilt ei ole aga eesmärk muutunud: saar on koduks päris arvestatava suurusega kogukonnale, kes tahavad saarel elu jätkata. Väga oluliseks peetakse Kelnase sadama kui saare värava korrastamist ja laiendamist.

Prangli elanikud esitasid sisendiks üldplaneeringusse: 

• Näha ette Kelnase sadama laienemine – vajalik on tagada rohkem paadikohti (vähemalt 50), sadamateenuseid, aga ka kohvikuid ja muid teenuseid turistidele.
• Sadamast kujundada külastajatele keskus, nn „raekoja plats“, kus parkimine ei peaks olema kõige olulisem (parkla tuleks sadamast välja viia) ja sadam oleks inimesekeskne ruum.
• Võimaldada lautrikohtade loomist üle terve saare, et piiranguteta mere käia.
• Prangli kui ainus tõelise püsiasustusega saar põhjarannikul vajab eluspüsimiseks kooli, kultuurimaja jmt.
• Vajalik on eristada nn püsielanikkond ning hooajaline elamine, selleks tuleb kokku leppida kindlad printsiibid ja ehitustingimused, vajalik on esteetilisem hoonestus.
• Elamualade osakaalu peaks suurendama, ka näiteks kuivendama maad (maaparandussüsteemid) elamute tarbeks.
• Olemasolevad elamud tuleks kõik väärtustada ja nende alune maa määrata elamumaaks; vajalik on ka suvilatest lubada ehitada elamud, et saarele tuleks rohkem püsielanikke.
• Elamine võiks pigem olla hajaasustuse moodi, krundi suurus minimaalselt 2000 m2.
• Kavandada saarele sotsiaalelamuid näiteks noortele peredele.
• Ärimaadel pole erilist perspektiivi, kui siis ainult turismi valdkonnas.

Aksi saar
Aksi saare ajalugu on täis tõsiseid pöördeid – kunagi mitmete perede elukohaks olnud saarel hetkel püsiasustus puudub. Saar kuulub kaitseala koosseisu ja keskkonnaamet pole saarel elukohtadega jätkamisega nõustunud. Saare on vallutanud kormoranid. Maaomanike kõige olulisemaks sooviks on Aksi saare talukohtade taastamise abil ennistada saare elulaad, inimese ja muude liikide tasakaal, nagu see on ajalooliselt olnud.

Aksi saare maaomanikud esitasid sisendiks üldplaneeringusse:

• Tugevdada identiteeti ja teadvustada, et Aksi saar on osa mereriigiks olemisest.
• Saarel on vaja inimese kohalolekut, n-ö “silmi”, mis on ka julgeolekuteemana oluline.
• Kaitseala on loodud, jättes arvesse võtmata endiste püsielanike soovid – oluline on üldplaneeringuga need soovid arvesse võtta.
• Aksi saare teenuste vajadus katta ära Prangli abil (merepääste, pääste, kiirabi).
• Vajalik on lubada taastada kõik endised ajaloolised talukohad (kokku 5) püsielanike elukohana.
• Taastada kohalik väikesadam koos sadamahoonekesega.
• Uue merekaabli loomisel lisada Aksi saar Prangli saare kaabli koosseisu.
• Võtta aluseks kontseptsioon kui Viimsi edulugu väikesaare toimimisest, kus on ühendatud tehnoloogiline innovatsioon ning pärandkultuur.
• Looduskaitse tähtsus ei tohi kahaneda, kuid inimeste kultuur ei tohi olla väljaspool saart nagu on praegu.

Kräsuli saar
Kräsuli saar on meie kõige väiksem püsiasustusega saar. Saar ei ole hõlmatud ühegi üldplaneeringu koosseisu ja nagu mujal, on ka siin püsielanikel saare mured ja rõõmud, mis lahendamist ja tuge vajavad. Lisaks saarele tõid elanikud välja olulise teemana ka mereprügi koristamise vajaduse.

Kräsuli saare elanikud esitasid sisendiks üldplaneeringusse:

• Kavandada saarele üks sildumiskoht ja vähemalt üks randumiskoht.
• Taastada saarel 5 talukohta, suurendada püsiasustust.
• Kuna saarel puuduvad looduskaitselised piirangud, siis soosida ja edendada tavapärast rannarahva kultuuri.
• Perspektiivis näha ette taastuvenergia, nt tuuliku(te) rajamise võimalused.

Töötoas arutatud ettepanekud võetakse arvesse üldplaneeringu lahenduse ja erinevate lahenduspõhimõtete loomisel, alade reserveerimisel ning üldplaneeringu seletuskirjas erinevate ehituspõhimõtete kajastamisel.

Kõik kogukonnaliikmed on oodatud aktiivselt mõtteid avaldama üldplaneeringu kaasamiskeskkonnas.

Merje Muiso
planeeringute osakonna juhataja

Raul Ilisson
merenduse vanemspetsialist

Foto: Timo Müürsepp