Üldisest elanikkonnakaitse ja kriisikindlusest

Kriisivalmiduse ja elanikkonnakaitse teemade kõige suurem väljakutse on nende atraktiivseks tegemine. Paraku näitab elu, et tavapäraselt on teisejärguline millekski valmistumine, mis võib, kuid ei pruugi juhtuda. Samas on olulisel kohal asjaolu, et ega aegade lõpuni ei saa planeerida kõigega hakkamasaamist ning paljud asjad jäävadki improvisatsiooni osaks aega, mil kriis käes. 

Tähelepanu tuleks pöörata vähemalt minimaalsele valmisolekule ning maksimaalsele teadlikkusele. Meie teadmine on see, et kõigepealt saame inimestena juurde teadlikkust, kuid ei pruugi seda kasutada ehk me ei muuda oma käitumist. Seda kinnitab ka päästeameti poolt mitmeid aastaid läbiviidav elanike hädaolukorraks valmisoleku indeksuuring.

Teadlikkus võib küll kasvada, kuid kriisiks valmisolekut arvab enesel olevat vaid 15% elanikkonnast. Oleme ise arvanud, et tagasihoidlikul eestlasel ei sobi vastuseid andes ennast liiga heast küljest näidata, sest kuidas seletada asjaolu, et oleme läbi käinud COVIDi kriisist, näinud täiemahulise sõja puhkemist Ukrainas ja tundnud sõjapõgenikest tekkinud haldussurvet ühiskonnas, kuid ikkagi ei ole me oma käitumist oluliselt muutnud. Ilmselt on tegemist ka iga kriisi järel tekkiva uue reaalsusega, millest kasvab välja normaalsus. Isegi, kui oleme paremini valmis kui varem, ei pea me seda mainimist väärivaks.

Elanikkonnakaitse olulisus
Kriisiolukordi saame vaadelda kasvaval skaalal kasvõi alates kodusest elektri- või vee- ja kanalisatsiooniteenuse katkestusest kuni sõja puhkemiseni välja. Veel mõned aastad tagasi käsitlesime kriisideks valmistumist vaid tsiviilkriiside näitel. Tänasel päeval peame paraku rääkima ka elanikkonnakaitsest, mida võiks lahti mõtestada ka elanike hakkamasaamisena relvastatud sõjalise konflikti ajal. Vaadates lähikonnas taas puhkenud sõda, ei tohi me seda ignoreerida, vaid peame tegema omad järeldused ning neid ka rakendama. Täna on meil võimalik õppida teiste kogemusest. Hetkel ei ole Eestile otsest sõjalist ohtu, mis võimaldab meil kriisideks paremini valmistuda.

Kriisivalmiduse loomisest ei tohiks ühiskond paanikasse minna, vaid võtma seda sama rahulikult kui kaitseväe ajateenistuse kohustust, mis on igati tavapärane ja mõistetav.  

Lai riigikaitse on olnud Eesti julgeolekupoliitika aluseks juba mõnda aega ning mõtestanud ka elanikkonnakaitset. Riigikaitse eesmärgiks on sõjaliste ohtude ennetamine ja vajadusel riigi edukas kaitsmine ning sõja võitmine. Elanikkonnakaitse tähendus kõige laiemas mõttes on tsiviilelanikkonna kriisides hakkamasaamine. Elanikkonnakaitse täpsemalt on riigi ja ühiskonna valmisolek kriisi aegseks ohuteavituseks, päästetööks, evakuatsiooniks, varjumiseks, esmaabiks ja katastroofimeditsiiniks, vältimatuks sotsiaalabiks, psühhosotsiaalseks kriisiabiks ning muuks elanikele hädavajalikuks abiks. Kõik eelnev rakendub laias riigikaitses riigi, kohalike omavalitsuste, erasektori, kodanikuühenduste ja elanike koostöös. 

Kriisideks valmistumist oleme iseloomustanud mõttega, et igaüks teeb oma osa ja natuke rohkem. Kõigil on oma roll kriisiaja hakkamasaamise loomisel ning ka kriisis hakkamasaamisel. Riigiasutused planeerivad ning teevad tegevusi oma teenuste tagamiseks ka kriiside ajal. Suuremate kriiside ehk hädaolukordade puhul on riigil kohustus elanikke ohust teavitada ning anda käitumisjuhiseid konkreetse olukorraga toimetulemiseks. Loomulikult ei kao ühegi riigiasutuse ülesanded ka kriisis ning neid tuleb võimalikul määral edasi osutada. Samas võib abi üheaegne andmine paljudele inimestele olla keerukam ja aeganõudvam, mistõttu peab iga inimene olema ise valmis hakkama saama. 

Õppused on harjutamiseks
Päästeamet tegeleb tavaolukorras enda toimepidevusega, et elanikele osutatavad teenused oleksid osutatud maksimaalsel võimalikul tasemel ka kriisi ajal. Püüame muuta oma organisatsiooni toimimise kindlamaks, et elupääste saaks jätkuda ka näiteks suurema elektrikatkestuse korral. Samuti toetame kohalikke omavalitsusi erinevate kriisiks valmistumise teadmistega. Üheskoos tekib ka rohkem häid lahendusi. 

Oleme käesoleval aastal korraldanud kaks suuremat õppust, milles on osalenud ka omavalitsused ja neis elavad inimesed. Aasta alguses osalesid kõik omavalitsused elektrikatkestuse õppusel 79 Särtsu, kus harjutasime pikaajalises elektrikatkestuses toimetulemist kriisi juhtimisega, elanike abistamist ja riskikommunikatsiooni tegemist. Õppuse tulemusena said omavalitsused teadlikumaks teemadest, mida edasi arendada ning paremaks muuta.

Septembri lõpus korraldatud üleriigilisel CREVEX õppusel osales viis omavalitsust Harjumaalt, nende seas ka Viimsi vald. Õppuse stsenaariumi järgi oli tegemist kütuserongide kokkupõrkega Muuga sadama territooriumil, millest põhjustatud tulekahju ja plahvatuste suits tingis ulatusliku evakuatsiooni vajaduse. Viimsi valla kriisimeeskond osales lisaks eelnevatele osaõppustele ka kogu põhiõppuse 31 tunni vältel. Harjutati oma lasteasutuste, koolide ja haavatavamate sihtgruppide evakuatsiooni ohualalt ja toetustegevusi ulatuslikule elanike evakueerimisele, samuti koostööd partneritega ning omavalitsuse kriisijuhtimist. Õppuse järgselt oleme treenitumad ning õpikohtade koondamise järel saame jälle olla teadlikumad.

Hindamatut rolli kannavad meie kogukonnad
Kindlasti on oluline osa kriisikindluse tekitamisel ka kogukondadel. Kogukonnaks võib olla küla, asum või ka näiteks korteriühistu. Viimsi vallas on päästeameti osalusel läbi viidud kogukonnale suunatud kriisikoolitusi, mis loodetavasti on andnud ühise võimaluse kriisikindlusest mõtlemiseks. Samuti on vald viinud läbi küsitluse kogukondade kriisiks valmisolekust, mille tulemusi tutvustati ning samaaegselt ka taaskord koolitust pakuti. Mitmed külad või külaseltsid on tundnud huvi kogukonna kriisiplaani koostamise vastu ning oleme neid ka selles tegevuses toetanud. Sellised algatused on kogukondades igati teretulnud ja proovime neis ka edaspidi nõuandega abiks olla.

Kohalike omavalitsuste kriisivalmidust on päästeamet toetanud juba pikka aega. Meil on hädaolukorra seadusest tulenev kohustus teostada haldusjärelevalvet omavalitsuste seadusest tulenevate otseste ülesannete täitmise üle, kuid see on siiski vaid rohkem formaalne osa kogu protsessist. Pigem oleme omavalitsusele partneriks ning proovime asju teha üheskoos. 

Päästeametil on riigiasutusena võimalus kasutada kogu riigi parimaid praktikaid ning neid ka partneritega jagada. Elanikkonnakaitse asutusena olemegi näoga omavalitsuste ja inimeste poole. Elanike ja kogukondade koolitamisega tegeletakse päästekeskuste ennetustöö raames ja omavalitsuste suunal saame kriisivaldkonna arendamisega tegeleda koolituste, seminaride ja otsekontaktide kaudu. Samas tekkis vajadus ka kriisikindluse mõõtmiseks, et saaksime aru, kuhu üheskoos oma tegevuse teravikku suunata. Tänaseks oleme kahel korral läbi viinud kohalike omavalitsuste kriisivalmiduse indeksuuringu küsitluse, mille tulemuste põhjal saab ka omavalitsus ise enda tegevusi planeerida. Viimsi vald on olnud stabiilselt edasijõudnu tasemel. Indeksi tulemuste põhjal on heameel tõdeda, et maksimumtase on saavutatud sellistes kriteeriumites nagu omavalitsuse poolse abi tagamine elanikele kriisi ajal ja omavalitsuse poolne riskikommunikatsiooni korraldamine. Kriisis elanikele abi andmise kriteeriumi sisu on suures osas suunatud just vähem hakkamasaavate elanike abistamisele.

Loodame, et kriisileht aitab kaasa elanikkonnakaitse teemade põnevamaks muutmisele ning huvi tekitamisele. Nähes Viimsi valla kriisimeeskonna pühendumust, võib kinnitada, et kriisis hakkamasaamine muutub aina paremaks.

Jako Vernik
Päästeameti kriisiosakonna elanikkonnakaitse nõunik

Loe lisaks: Kriisideks valmistumine algab meist endist

Foto: Ülo Isberg