Kriisideks valmistumine algab meist endist

Igapäevaselt vallavalitsuse järelevalveosakonna juhatajana töötav Karin Mägi täidab olulist rolli ka vallavalitsuse kriisikomisjonis. Kuidas vald kriisideks valmistub ja mida saab iga viimsilane ka ise teha? Just nendel teemadel Kariniga vestlesimegi.

Kui räägime vallavalitsuse kriisikomisjonist, siis millega on tegu ja kes sinna kuuluvad?
See on pädevatest isikutest moodustatud n-ö organ, kes tavataluvuse piire ületava kriisi korral koguneb ja seda lahendama asub. Tulenevalt seadusest juhib kriisikomisjoni vallavanem ehk kriisikomisjoni esimees. Kõik teised, kes teda assisteerivad ja aitavad vallal kriisist välja tulla, on elutähtsate teenuste osutajate esindajad ja muidu omal alal pädevad isikud.

Milline on kriisikomisjoni liikmete roll väljaspool kriisi?
Kõik kriisikomisjoni liikmed peaksid aktiivselt koolitusi läbima, mis aga ajapuuduse ning ka koolituste vähesuse tõttu ei ole alati võimalik. Tänasel päeval on üle riigi üsna suur rõhk kriisideks valmistumisel ja inimeste harimisel ning sellega tulebki pidevalt tegeleda.

Milline on sinu roll kriisikomisjonis?
Mina ilmselt sattusin esialgu hädaolukorra plaani koostama ja hiljem ka kriisikomisjoni eelkõige seetõttu, et mul on politseis töötamise kogemus ja ma toimetasin aktiivselt ka Kaitseliidus, olin kompanii ülem. Ma olen kriisikomisjoni esimehele abiks asjaajamises ehk mina koostan dokumentatsiooni, valmistan ette õppusi, annan aru päästeametile, kontrollin evakuatsioonipunkte, vaatan üle hädaolukorra plaani ja hangin eelarvevahendite piires vajalikku varustust. Lisaks suhtlen vajadusel elutähtsa teenuse osutajatega, keda Viimsi vallas on kaks: Viimsi Vesi AS ja TREV2. Viimane hoolitseb meie teede korrashoiu ja läbipääsetavuse eest.

Tegu ei ole osaga minu põhitööst ehk see ei ole ametijuhendis sätestatud, vaid on eraldi tasustatud lisatöö.

Mis on kriis?
Kriis on siis, kui me hommikul ärkame ja saame aru, et meil on halb ja midagi võib tavapärastest tegevustest tegemata jääda. Näiteks kui on torm, meil ei ole kodus elektrit ja me soovime minna maamajja, kus lisaks suurele hulgale küünaldele on olemas ka elektrigeneraator. Ent sissesõiduteele on langenud puu, mille eemaldamiseks meil endal võimekus puudub – see on üksikisiku jaoks kriis.

Kui kirjeldatud olukord kestab pikemat aega ehk üle kolme tunni ja sarnaseid juhtumeid on palju, siis on tegu kriisiga ka valla juhtkonna jaoks. Nüüd tuleb arutada, kas on vajadus kriisikomisjoni kokkukutsumise jaoks või saab asjad lahendada nii, et ei ole vaja suuremat häiret tõsta.

Kriise on muidugi erinevaid, reeglina on peasüüdlaseks loodus või tänasel päeval ka küberrünnak või -intsident. Hiljuti tehti küberrünnak Elroni piletimüügisüsteemile, mis halvas piletimüügi ja seda saab samuti kriisiks nimetada.

Viimsis on kaks suurema tõenäosusega varianti: kas kaob ära vesi ja kanalisatsioon või tormide tõttu muutuvad teed läbimatuteks. Kui elekter on kadunud, muutuvad võimatuks kõik harjumuspärased tegevused, sest kaob valgus, küte, vesi… Sellepärast ongi oluline, et inimestel on piisavalt teadmisi, kuidas nad ise ennast, üksikisikuna, piisavalt aidata saavad.

Aga kuidas siis?
Seda on käsitletud juba üsnagi palju nii päästeameti kui ka valla poolt. Alustuseks võiks kõigil telefonis olla Naiskodukaitse poolt tehtud äpp „Ole valmis!“, mis töötab ka siis, kui internetti ei ole. Seal on just üksikisiku jaoks olemas põhjalikud ja lihtsad juhised, samuti on välja toodud see, mis kodus olemas võiks olla. Oluline, et inimene saab kodus hakkama vähemalt kolm ööpäeva, parem seitse. On päris kindel, et kui on suurem kriis, siis päästeamet ja riik tegelevad kriisi lahendamisega ega jõua iga üksikisikuni. Seetõttu ongi oluline, et me ise saaksime ennast piisavalt põhjalikult abistada.

Võimalusel soovitan kõigil ennast harida, osaledes nii seminaridel kui ka turvapäevadel. Kriisitemaatika ja iseenese aitamise teema tuleb selgeks teha juba lasteaias ja koolis. On oluline, et ka lapsed teavad, mida tuleb teha häire korral, kuhu tuleb koguneda jne. Ka neile tuleb selgitada, mis on kriis ja kust saab vajadusel abi ehk lapsed peaksid oskama valida numbrit 112 ja teadma, mida öelda. Mida varem, seda parem, sest siis on tõenäosus, et lapsed häda korral paanikasse satuvad, väiksem.

Ka kodus võiks lapsi vestlustesse kaasata kartmata, et see tekitab noortes paanikat või püsivat hirmutunnet. Lapsed on palju vastupidavamad ja tugevamad, kui me arvame.

Kuidas saab kogukond kriisideks valmistuda?
Kõige vähem kriisikindlamad on ehk korteriühistud. Aga ka nemad on nagu omaette kogukond, kes samuti saab mõelda, kuidas tagada oma kortermajas elekter, kui seda pikalt ei ole. Kui majas on keldrid, siis saaks sinna paigaldada elektrigeneraatori ning organiseerida keldrisse vee- ja toidutagavara ning esmaabivahendid. Selliste n-ö pisiasjadega saavadki kogukonnad kriisideks valmistuda.

Külad saavad koostada endale kriisiplaani, määratleda küla kogunemis- ja teabepunkti. Kogukonnal tasuks kaardistada oma küla või kortermaja elanike erioskused, samuti on hea teada, kellel kogukonnas on olemas rasketehnika või kelle kinnistul asub puhta veega allikas. Juba see oleks üldiseks kriisikorralduseks väga hea.
Ka vallavalitsusel on plaanis lähiajal välja saata küsitlus, millele vastamine on muidugi vabatahtlik, ent mis annab meile teadmise viimsilaste erioskustest.

Kas mõnel külal on sarnane kriisiplaan juba olemas ka?
Minule teadaolevalt küladel kriisiplaane veel ei ole, aga kui ma eksin või on mõni vahepeal valmis saab, siis soovituslik on neid jagada ka vallavalitsusega. Info, kes on kriisikorraldamise eest vastutavad isikud, nende koostööpartnerid, kuidas kriisiplaan käima läheb, mida ette näeb ja kuidas saab vald panustada, võiks meil olemas olla küll.

Mida on vald kriisideks valmistamiseks teinud?
Alates agressori tungimisest Ukrainasse on vald alustanud võimalike varjumiskohtade väljaselgitamise ja kaardistamisega. Teadaolevalt Eestis õigeid varjendeid ei ole, sh ka Viimsi vallas, mistõttu tuleb kasutada kõiki käepäraseid varjumiskohti, mis tegelikult ei ole mõeldud sõjalise rünnaku tarbeks. Seetõttu ma loodan, et tulevikus hakatakse kortermajade ja eramute rajamisel mõtlema ka keldri või varjendi olemasolule.

Järgmiseks koostasime koostöös päästeametiga nimekirja valla evakuatsioonipunktidest, kuhu vajadusel on võimalik inimesi tuua ja kus oleks olemas ka vajalikud võimekused. Tänane võimekus on vastu võtta 650 inimest. Selleks, et need ei oleks üksnes tühjad ruumid, oleme läbi viinud hanke, esialgu 200 ühikule vahenditele – välivoodid, tekid, padjad, toidunõud. Esimene tarne on tänaseks kohale jõudnud.

Päästeameti ja riigi toetusega oleme soetanud hulga generaatoreid nii mandrile kui ka saartele, satelliittelefonid ja raadiosidevahendid. Samuti on kriisikomisjoni töö jaoks soetatud võimsad akujaamad.

Ma leian, et selle peaaegu kahe aastaga on varustatavus päris hea, aga tuleb muidugi jätkata.

Kui aga võrrelda meie valmisolekut mõne teise kohaliku omavalitsusega, siis mis seisus me oleme?
Mina isiklikult ei ole seda võrdlust teinud, seda on ka kuidagi naljakas teha ning läheb sinna „enesele rinnale tagumise“ valdkonda. Aga päästeamet on meie tegevusega rahul, meid tuuakse ka eeskujuks ja oleme ühed eeskujulikumad kriisideks valmistujad, kui nii saab öelda.

Tänavu on vallas toimunud kolm kriisiõppust – m aikuus oli lauaõppus ja septembrikuus LIVEX ning CREVEX. Kuidas me hakkama saime?
Lauaõppus läks meil üldiselt hästi. Eks see sõltub ka sellest, kuidas on õppus ette valmistatud. Tegelikult tulevad igasugused õnnetused ja kriisid väga ootamatult ja nendeks me otseselt ei saagi valmistuda. Mida me saame teha, on see, et valmistame ette, kuidas me iseenda tööd korraldame, kes mille eest vastutab ja kriisikomisjonil oleks teada kogu protseduur. Tänu sellele muutub kriiside lahendamine kergemaks ja lauaõppusel me seda harjutasimegi ehk kuidas staap töötab.

LIVEX õppusel mängisime lauaõppuse uuesti läbi, aga lisasime juurde ka reaalse olukorra, kus Muugalt lähtuva õnnetuse tõttu pidime evakueerima kogu Randvere koolipere ja viima nad Viimsi kooli. Õppuse käigus said oma kriisiplaani läbi harjutada ka koolid. Randvere kooli plaani tuleb pisut täiendada, aga Viimsi kooli kriisiplaan töötas hästi ning koolipere on, õigustatult, selle üle ka väga uhke.

CREVEX23 oli päästeameti ja riigi tasandi suurõppus, kus peamiselt harjutati elanikkonna evakuatsiooni suurõnnetuse korral. Viimsi, Maardu, Jõelähtme ja Saue osalesid õppusel pigem lauaõppuse vormis, toetades riiki ja päästeametit nii omapoolsete teadmiste kui ka kommunikatsiooniga.

Läbimängu käigus saime ka valla hädaolukorra plaani jaoks uusi mõtteid ja vastavalt täiustame seda.

Kas valla hädaolukorra plaan on salajane või saab sellega huvi korral ka tutvuda?
Ei ole salajane, see on küll ametialaseks kasutamiseks mõeldud dokument, aga ma ei keela kedagi sellega tutvuma tulla. Majast välja me seda ei saada, koopiad ei tee, e-postiga ei saada, aga lugema saab tulla.

Kas nüüd nii hakkabki olema, et elame õppusest õppusesse ja valmistume kriisiks?
Selleks, et kriisi ei tekiks, on tarvis valmistuda. Tore vanasõna ütleb, et kui sa kriisi ei taha, siis valmistu selleks. 
Tegelikult on mõistlik teha vähemalt kaks väiksemat õppust aastas, sest kriiside lahendamine on nagu võõrkeel – kui sa seda ei kasuta, siis oskused ja teadmised ununevad. Harjutada tuleb järjepidevalt ja seda ka haridusasutustes. Nii nagu koolipere peab teadma, kuhu (tuletõrje)häire korral koguneda, peab ka vallavalitsuse kriisikomisjonile staabitöö järjepidevalt arusaadav olema. Inimesed asutustes vahetuvad ning ka neid tuleb koolitada.

Milline on sinu sõnum valla kodanikele?
Esimene asi on see, et kriisi korral tuleb jääda rahulikuks, paanika ei ole kunagi kellelegi midagi kasulikku toonud. Siis mõelda välja, kuidas sa saad ise ennast aidata, seejärel, kuidas saad teisi aidata, ja siis, kuidas saad valda või riiki aidata. Kõik hakkab ikkagi üksikisikust pihta, mitte vastupidi. See mõtteviis, et mida riik saab minu jaoks teha, peaks asenduma sellega, et mida mina saan riigi jaoks teha. Kui igaüks nii mõtleb, siis ongi meil väga kriisikindel ja toimiv ühiskond.

Kriisi korral saab infot valla ametlikest kanalitest: valla kodulehelt viimsivald.ee ja sotsiaalmeediast www.facebook.com/ViimsiVald.

Loe lisaks: Suur kriisiõppus on edukalt lõppenud
Valla kriisimeeskond harjutas massevakuatsiooni juhtimist
Üldisest elanikkonnakaitse ja kriisikindlusest

Jane Saks
Viimsi Teataja toimetaja

Foto: Tiit Mõtus