Valmis kogukond, leebem kriis

Eesti inimesed on silmitsi seisnud tugevate tormituulte, suurte sademete hulga ja üleujutustega. Raske lumi ja jää on jätnud nädalaks inimesi elektrita. Kohalikku elu võivad tabada elektrikatkestused, kütte, vee- ja kanalisatsiooniprobleemid, aga ka näiteks ekstreemsed ilmastikuolud. Täna mõtlevad paljud meist ka sõjaohule. Need on riskid, millest oleme kõik mõjutatud ja millega peame arvestama.  

Ootamatusi on elus mitmesuguseid ning iga kriisi tõsidus sõltub sellest, milline on inimese, kogukonna, kohaliku omavalitsuse ja ka riigi valmisolek. See, mida kriisiks kutsuda, võib iga inimese jaoks olla pisut erinev, kuid igal juhul on tegemist ootamatu olukorraga, kus juhtub midagi väga tavapäratut või ohtlikku ning sellele on vaja kiiresti reageerida. 

Päästeamet töötab iga päev selle nimel, et Eesti inimesed ja kogukonnad oskaksid erinevaid riske ja ohte enda ümber märgata ning teaksid, kuidas võimalikke ootamatusi ennetada ja leevendada. Mida rohkem inimesi suudab enda ja oma pere eest kriisis hoolitseda, seda rohkem elusid saame päästa ja aidata neid, kel pole võimalik ise toime tulla. 

Tugev kogukond suudab muuta kriisi kulgu 
Igal piirkonnal, sealhulgas Viimsil, on oma eripärad – omavalitsused erinevaid üksteisest elanike arvu, pindala, asukoha ja paljude muude aspektide poolest. Seetõttu on igal pool erinevad riskid ning ohud: keemiaõnnetused, sagedased elektrikatkestused, üleujutused, metsatulekahjud jne. Iga inimene saab läbi mõelda, mis on kõige tõenäolisemad asjad, mis võivad juhtuda, ning mida on võimalik teha nende ennetamiseks ja leevendamiseks. 

Inimesed tunnevad üksteist, teavad, kes on kogukonnas kõige haavatavamad jne. Kriisis võivad täiendavat tuge vajada näiteks eakad või erivajadusega inimesed. Kogukonnal on võimalik jagada omavahel varusid, abivahendeid ja teisi ressursse ning veenduda, et keegi ei jää üksi.

Kohalik omavalitsus on inimeste esimene turvavõrk  
Omavalitsus peab hindama võimalikke riske ning looma plaani, kuidas oma inimesi kaitsta. Päästeamet veab regionaalseid kriisikomisjone, kuhu kuuluvad piirkonna omavalitsused ja riigiasutuste regionaalsed üksused, kelle roll on lahendada kõiksugu kohalikku elu puudutavaid kriise. Peagi kasvab paljude omavalitsuste kohustuste ulatus veelgi, sest kui seni on seadusjärgne kohustus olla elutähtsa teenuse osutaja olnud vaid vähemalt 10 000 elanikuga omavalitsustel, siis hädaolukorra seaduse muutmisega laieneb see kohustus kõigile 79 omavalitsusele. See tähendab vastutust tagada ka kriisiolukorras oma inimestele näiteks vee ja kanalisatsiooni toimimine, teede läbitavus, aga ka õppuste korraldamine ja riskianalüüside tegemine.  

Päästeamet on valmis inimesi, omavalitsusi ja organisatsioone elanikkonnakaitse ja kriisiks valmistumise teemal juhendama. Teeme koolitusi nii suurtele kui ka väikestele, meid saab kutsuda korteriühistutesse, omavalitsustesse ja ettevõtetesse. Eesmärk alati sama – kriisiteadlikud inimesed.  

Viimsi vald on teinud eeskujuliku pingutuse, et toetada piirkonnas elavaid inimesi elanikkonnakaitse kriisideks valmistumisel. Valla avalike andmete lahendus VAAL, kust inimesed leiavad lähimad evakuatsioonipunktid, avalikud varjumiskohad ja infopunktid, on hea ettevalmistus kõikvõimalikeks kriisideks. Lisaks oleme alati rõõmsad, kui vald valmistab nii oma töötajaid kui ka volikoguliikmeid ette erinevateks kriisideks.

Omavalitsus on info jagamisel oma inimeste jaoks võtmetähtsusega. Oleme omavalitsustele partneriks ka kerksuskeskuse loomisel – need on kohad, mis tõsisema kriisi korral toimivad inimestele kohalike infopunktidena, kust saab elektri ja side puudumisel ikkagi värsket infot ning kus inimestel on võimalus näiteks telefoni laadida. Iga elanik võiks teada, kus asub tema kodule lähim kerksuskeskus.

Elame kriiside ajastul ja peame olema valmis erinevate kriisidega toime tulema. Ukraina võitlusest Venemaa agressiooni vastu oleme õppinud, et ühiskond on võimeline toimima ka väga tõsise kriisi tingimustes, kui selleks on valmistutud. 

Kui hästi kriisiga toime tuleme, sõltub sellest, milline on inimeste suutlikkus kriisi ajal ennast kuni abi saabumiseni ise kaitsta ja vajadusel teineteist aidata.

Oled igaks kriisiks juba paremini valmis, kui…

• … oled valmistunud kodus iseseisvalt hakkama saama ilma elektri, vee ja kütteta vähemalt ühe nädala. Hoia kodus oma vajadustest lähtuvalt varusid: vesi, toit, ravimid ja muu sinule vajalik. Kriisivaru ei ole midagi eraldiseisvat, vaid see on igapäevaselt kasutatav. Jälgi, et sul oleks vähemalt nädala tagavara. Vaata üle, mis sul kodus juba olemas on ning mida oleks vaja juurde osta.
• … tead, et riigilt ohuteavituse saamisel tuleb sellesse suhtuda tõsiselt ning käituda kiiresti vastavalt saadud juhistele. Kui kuuled sireene, siis varju lähimasse siseruumi ning siis otsi lisainfot. Esimesele ohuteavitusele järgneb alati detailsem info riigi kanalites. Infot, mis on juhtunud ja kuidas käituda, saab riigi kriisikanalitest: kriis.ee, olevalmis.ee, riigi infotelefon 1247, samuti ERRist ja teistest uudiskanalitest.
• … tead, et varjumishoiatuse korral tuleb kiiresti varjuda lähimasse siseruumi ning hoiduda eemale akendest. Mõtle läbi, kus sul on võimalik vajadusel varjuda kodus, tööl või avalikus kohas. Varjumiseks on üldjuhul parimad kohad hoonete keldrid, madalamad korrused, akendest eemal ning tugevate seintega. Veendu, et kodus/tööl oleks teekond varjumisruumi ja ka ruum ise takistustest vaba ning puhas.
• … mõistad, et riik ei anna evakuatsioonikorraldust kergekäeliselt ning kui see tuleb, siis tuleb seda kohe täita. Võimalusel liigu oma transpordiga ja eelista suvilas, sugulaste või lähedaste juures olemist. Veendu, et nad ei oleks ohupiirkonnas. Nendele, kellel puuduvad alternatiivid, korraldab riik transpordi evakuatsioonikohta. Evakueerumisel võta kaasa esmavajalikud asjad nagu dokumendid, sularaha, ravimid, telefon, laadija jms.

Margo Klaos
Päästeameti peadirektor

Fotod: Päästeamet