Valmistudes laulupeoks: Viimsi muusikakooli keelpilli- ja puhkpilliorkester
Viimsi muusikakoolist seab oma sammud suvel toimuvale noorte laulu- ja tantsupeole „Püha on maa“ nii keelpilli- kui ka puhkpilliorkester.
Viimsi muusikakooli keelpilliorkester on välja kasvanud viiuldajate ansamblist (õp. Reet Leinuste juhendamisel). Seega ulatub algus juba neljakümne aasta taha. Orkester on pikaajalise tegutsemise jooksul andnud kontserte nii Eestis kui ka välismaal, osaletud on nii noorte kui ka üldlaulupidudel.
Orkester on koostööd teinud ka Viimsi kooliteatriga. Aastatel 2015–2016 etendati muusikali "Helisev muusika" lausa 16 korral dirigent Ott Kase juhendamisel, seoses Eesti Vabariigi 100. aastapäevaga mängiti 2018. aastal kuuel korral Raimond Valgre muusikali "Valge tee kutse". Keelpilliorkestri traditsioonide hulka kuuluvad jõulu- ja kevadkontserdid ning suvelaagrid Prangli saarel. Alates sügisest 2021 on orkestri dirigendiks Imre Rohuväli ning orkestri kõlale aitavad kaasa õpetajad Anna-Liis Näksi, Glaire Helilaid-Ruben, Ann Kuut ja Marek Mere.
Laulupeoks valmistutakse pikalt
Laulupeo repertuaari omandamisega alustas orkester juba eelmisel õppeaastal. Eelnevate aastatega võrreldes on kava tõsisevõitu, aga hingele meeldiv. Orkestriliikmete ootused on seotud pigem emotsioonidega – laulukaare all suures orkestris mängimine, oma osaluse väärtustamine ja koostöö teiste orkestrite ja dirigentidega. Sellel aastal on orkester osalenud juba ühel, edukalt möödunud ettemängimisel. Järgmine ettemäng toimub 15. aprillil, pärast mida antakse ka teada, kas orkester pääseb laulukaare alla.
Repertuaarist peavad Laura-Lisett, Robin ja Lilian lemmikuks Rasmus Puuri "Tuulist eleegiat“ ja Tõnis Kaumanni "Rondot". Suur töö ootab veel ees – Heino Elleri "Koit" ning Harri Otsa "Eesti tants" vajavad usinat harjutamist, et ikka poogen ja sõrm omavahel jaksaksid koostööd teha. Õpetajate ootused tulevase laulupeoga on seotud ikka sellega, et õpilased omandaksid repertuaari, esineksid ettemängul hästi ja lunastaksid vabapääsme laulupeole.
Õpilaste arvates võiks laulupeo nimi “Püha on maa” tähendus olla seotud rahu, turvalisuse, kodu ja traditsioonidega.
Ka muusikakooli puhkpilliorkester on peoks valmis
Viimsi muusikakooli puhkpilliorkester läheb sel aastal laulupeole rekordilise koosseisuga. Varasemalt on puhkpilliorkester tegutsenud olenevalt sellest, kas ja kui palju on parajasti koolis puhkpillieriala õpilasi olnud, et eraldi orkester moodustada. Õnneks ei ole õpilastel seetõttu ükski laulupidu vahele jäänud. Orkestri tegevus sai Viimsi muusikakoolis hoo sisse alates aastast 2002, kui muusikakooli tuli tööle dirigent Ott Kask. Sellest ajast alates on kõigil laulupidudel käidud – kas sümfoonia- või puhkpilliorkestri koosseisuga. 2019. aasta sügisest juhatab puhkpilliorkestrit Maret Melesk.
Koolis tegutsevad alates 2018. aasta sügisest kaks erineva vanuseastme puhkpilliorkestrit, mis on sel aastal laulupeo puhuks kokku koondatud, et ikka uhkem ja julgem mängida oleks. Noorema astme puhkpilliorkester koosneb muusikakooli 3.–4. klassi mängijatest. Vanema astme orkestris mängivad juba muusikakooli 5.–7. klassi õpilased. Hea meel on tõdeda, et lisaks neile mängivad orkestris ka meie kooli n-ö “üleajateenijad” – need, kel on muusikakool juba lõpetatud, aga isu pillimängu järele suur ja nii on jäädud muusikakooli lisa-aasta(te)le.
Rikkalik repertuaar
Sügis oli orkestri jaoks väga kiire aeg – tähistati muusikakooli 45. juubelit vastvalminud kultuuri- ja hariduskeskuses Viimsi Artium, mis on uueks koduks ka Viimsi muusikakoolile. Selle piduliku ja tähtsa sündmuse jaoks õpiti selgeks üsna mitu lugu. Lisaks pandi kokku ja taastati ka kooli sümfooniaorkester. Alles pärast edukat juubeli tähistamist sai orkester keskenduda laulupeo lugude õppimisele.
Seekordse XIII noorte laulupeo peadirigent Pärt Uusberg on puhkpilliorkestritele kirjutanud talle omase kirjakeelega väga kauni loo “Lootuse laul”. See on kindlasti üks väga ilusa meloodiaga pala ja praegusesse aega väga sobilik. Tonio Tamra seatud pala “Kui mina hakkan…” teeb kummarduse tuntud Eesti džässvokaalgrupile Collage. Laulupeol kõlab ka tuntud Ülo Vinteri laul “Majakene mere ääres”.
Üheks hoogsamaks ja kindlasti ka lemmikumaks teoseks on Riivo Jõgi loodud pala “Laskem elada!”, mis on parafraas Miina Härma “Tuljaku” teemadele. Teatavasti on “Tuljak” laul, mida noorte laulupeol ei ole sobilik laulda ja seda just ühe fraasi tõttu, mis vihjab ühe vägijoogi manustamisele. Seega on jäetud see teema kasutamata ja teos kõlab vägagi nooruslikult ja sobilikult.
Lisaks tuleb ettekandele üks põnev teos, noore helilooja Teodor Hirvoja poolt kirjutatud “Löögi kaja”, mis tuleb esitusele koos löökpillidega, kus puhkpillimängijad ei mängi pilliga ühtegi nooti. Selle asemel saavad nad mitmes kohas rütmi plaksutada. See saab kindlasti vahva olema!
Puhkpilliorkestrite liigijuht Riivo Jõgi on osanud hästi valida ja sobitada puhkpilliorkestrite esituses kõlavad lood selle aasta teemaga “Püha on maa”. Lugudes on hästi põimitud nooruslik energia juba tuntud traditsioonidega. Noortele jagub avastamisrõõmu ja vanematele äratundmisrõõmu.
"Minu jaoks tähendab "Püha on maa" seda, et maa, millel elame, on kallis, sest selle eest on võideldud ning meie ülesanne on seda austada ja hoida. Laulupeo suhtes mul ootusi ei ole, sest nii saan kogeda laulupidu kõige paremini, ilma pettumusteta. Meie repertuaaris on minu lemmikteos „Majakene mere ääres", sest selle kõla on armas, kuid võimas samal ajal ning mulle lihtsalt meeldib seda mängida," ütles Viimsi muusikakooli õpilane Cordelia Ammer.
Puhkpillimuusika on laulupidudega alati kaasas käinud ja seda kohe esimesest laulupeost alates. Tartus peetud esimesel laulupeol 1869. aatal osales neli orkestrit 56 puhkpillimängijaga – Tsooru, Rõuge, Torma ja Väägvere pasunakoor, neist kaks viimast tegutsevad veel tänapäevalgi. Hea meel on tõdeda, et tänaseks on laulupeol osalevate puhkpilliorkestrite arv tunduvalt kasvanud. Eks laulupeo rongkäigus ole puhkpilliorkestrid alati oodatud. Nende poolt mängitud lõbusa marsimuusika saatel on palju reipam ka lauluväljaku poole marssida ning tee laulukaare alla ei tundugi siis enam nii pikk.
Foto: Tiit Mõtus
Edmar Tuul
Viimsi muusikakooli direktor